jaht vene moodi täna

[Metslane]

Ma jälle ei tea, kas nutta või naerda?!?!?!

[jorr]

Aga sa proovi mõlemat,algul nuta ja pärast naera(kes viimaks naerab...) ja kui ikka ei aita,siis lase lõuatäis kibetikku,see ongi vene jahi eripära.Et neil(vene jahimeestel) ikka suured jahimaad käes,selles pole ju midagi imelikku,eks maa ole neil üldse suur.Ja nagu hr. Vainogi oma raamatus(Elu kuldsed päevad) ütleb,et linnade lähiümbrus on ulukitest nii tühjaks tehtud,et pole hiirejälgegi näha.Neil pidavat jahikoht linnast ikka 200-300km kaugemal olema,et midagi kotti saada.Ja kui neid (foorumis olevaid)filmilõike vaadata,siis tundub,et on filmitud looduskaitse all olevaid kohti(valvega väravas ning tärniga mehed).

[aivar00]

Ma jorr kahtlen sinu arvamuses- filmitud looduskaitse alal. Nii palju kui venemaal saanud käia ja ka meie maal veel hiljuti nn. sõjaväeosad olid aiaga ümbritsetud. Venemaa avarustes võimalik, et tegemist mingi sõjaväe polügooniga. Ja aed ei peagi igal pool olema. On neil seal piisavalt soid ja rabasid mis isegi inimesele kohati läbimatud. Aiajupp ja tunnimees pannakse ainult nn. väravasse, kuskohast tehnikaga peale saab. Aga kui tegemist looduskaitse alaga, või siis nn. erajahipiirkonnaga- ikka siis vene kombe kohaselt pagunitega asjapulk ette. Venemaal ürgloodusega alasid veel palju alles ja seal on ulukite paradiis. Meie aladele ka nn. väljamaalased alguses jahile tulid seetõttu, et ulukid olid võimalikud looduslikes elupaikades. Kui aga vene jahi eripärana vaadata kärakat, siis juba tsaar Peeter olla öelnud, et vene inimesed võivad ennast surnuks juua...

[honkomees]

...Venemaa avarustes võimalik, et tegemist mingi sõjaväe polügooniga...

no vähemalt ühe klipi algul oli sõnaselgelt öeldud et tegu on Luuga polügooniga, see Peterburi ja Novgorodi vahele enam-vähem jääb. Ja mehed on ka Peterburi sõjaväe jahiseltsist(Voenohota)

[Hekler]

Ei tea kuidas nad selle villise katuse peale said? Vilja on neil küll tonnide viisi käes.

[jorr]

Sõjaväe teritoorjum jah, võib olla küll seal aga filmitakse ju ikka vaatamise jaoks ja aint seda,mida ainult võimalik näidata, ka näidatakse.

[Ahto Kattai]

Vilja on neil küll tonnide viisi käes.

80000 ha ja ainult 8 t vilja,vist oli selline jutt! Võrdluseks meie 6500 ha-riga eelmine aasta läks oma 40 t vilja Kipun arvama ,et need mehed eriti tihti küll metssealiha ei söö!

[honkomees]

Jah, see 40 t lõhnab ikka ülesöötmise järgi -ega talunikud seauputuse eest tänulikud pole. Võib neist ajakirjanduse hädakisadest seauputuse koha pealt aru ka saada.
Meil läheb ca 12 000 ha peale kah kusagil 8 t ja see aasta jäi näituseks sööta üle, lihtsalt sead ei käinud söödal ehk täpsemini käisid harva ja siis kah ainult nuusutamas, jälgedest näha et käinud, sööt alles.
P.S. Palju te oma 40 t pealt ka sigu lasete? Meil jääb arv 35-40 kanti.

[tony]

Oma kogemused ütlevad, et seni kuni automaadid vilja täis talunikega probleemi pole.Kui metsas sööt otsa saab siis kohe suureneb rünne põldudele.Meil ka 6800ha ja sel hooajal läks 40+ tonni jahu ja nisu.Lasime 68 siga ja seda talvel.

[Ahto Kattai]

Me lasime ka 60 -ne sea ümber (täpset arvu pole uurinud).aga 10000 ha kohta paarkümend kotti ,see ilmselt kulub ainult laskmiskohale meelitamiseks,lisaks on seal ka tublid hundikarjad ja arvatavasti polegi kedagi toita!?
Lisaks veel ,et meil on piirkondi kus sead lihtsalt elavad ,kas söödad v ei ,aga samas on nigelamad elupaigad ja kui tahad seal sigu" kinni hoida" tuleb rohkem ka sööta! Ei vaidle muidugi vastu ,kohati on läinud ka lisasöötmise asemel võidusöötmiseks! Aga kuidas sa muidu naabrite juurest sead tagasi meelitad ja kui siis tekkib võimalus kuskilt sootsalt vilja osta,siis .......

[honkomees]

... seni kuni automaadid vilja täis talunikega probleemi pole.Kui metsas sööt otsa saab siis kohe suureneb rünne põldudele...

Talvel pole ju probleemi, kui põhisöötmine. Suvel aga siga söödal ei käi, mul näituseks kasvas eelmise aasta maassetambitud viljast ilus viljapõlluke automaadi ümber, alles augusti lõpus, kui talunikel põllud koristatud, ilmusid esimesed sead automaadi juurde. Suvel käivad ainult söödapõldudel, ei ühegi söödakoha juures ... või taluniku põldudel, mida on rohkem

[Ahto Kattai]

Eks see suvel söödal käimine olene ka sellest mida seale seal pakutakse,kui ainult otra ja tina siis vist ei käi jah

[honkomees]

Eks peamiselt ikka kaera, vahel ka nisu, hernest ja harva maisi ... tina peaaegu ei saa, see na defitsiit. Meil põhiliselt ajujaht, pukist (polegi teisi õieti ja viletsad sellised) lastakse aastas 2-3 siga, neistki osa talvel. Kombeks ka et märts-juuni seajahti ei toimu, mingil viisil mitte - Lube välja ei kirjutata
Aga miks peaks siga tulema söödale, kui igal pool ilmas on vilja põllult võtta, talle ju rohkem meeldib mullast tuhnida kui puhast süüa. Jahimeestest talunikud on ise kah öelnud, et palöjudes kohtades pole mõtet põldu teha, need kohad on talvel täitsa seavabad aga suvel teevad oma töö ära. Suveks teeme ikka metsavahele söödapõllud, kuhu vilja kõrval ka kartul maha saab pandud

[Üllar Tamm]

Meestel siis 82000 ha jahimaad. Kolmes kohas, sigadele sobivate elupaikade lähedal külvavad igal aastal söödapõlde kokku 8,6 ha. Üks põld on ainult söödaks, seal mingit jahti ei toimu. Teistel jahikantslid ja talvel lisasöötmine. Jaht pukist algab juulis, lisasöötmine novembris, lume ja külmade tulekuga. Ühte söödakohta 1-2 kotti sööta nädalas. Talve tulekust kuni veebruarini juba viidud ca 8 tonni sööta, seda siis eelmisel talvel. Vana ütleb õieti, et sigu nuumata ei jõua. Lisasööt rohkem selleks, et loom paigal püsiks.
Möödunud hooajal ajujahis lasti ainult 3 siga, ülejäänud pukist. Peavad pukijahti palju efektiivsemaks.
See siis lühike kokkuvõte biotehnika klipist , kõike ümber jutustada läheks pikale

[honkomees]

Näh, Üllar on võtnud enda peale tõlkija tänamatu töö.
Aga mu arust meie peamine vioga ongi selles, et söödakohti (ja väikseid jahipiirkondi) on liiga palju ja seetõttu sead laiali. Oleks meil ka suured sektsioonid nagu vene ajal varemalt olid (meie kunagise ühe sektsiooni asemel, mis oli tolle venelaste piirkonnaga enam-vähem samasuur, on kaheksakümnendatest alates 6), saaks piirduda mõne söödakohaga ja sinna sigu tõsiselt koondada, see vähendaks ka kahjustusi põldudele ja arvukuse kontrollimine oleks lihtsam. Või on mu arusaam väga vildak?