Eesti koondis Poolas - vol 1.

[Arles]

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama päris algusest...
Algas kogu lugu sellest, et FITASC arvas heaks korraldada Poolas Euroopa Meistrivõistlused kombineeritud harjutuses. Sellega kaasnesid Euroopa Karikad vintrelvas ja jahikahevõistluses. Võistluse tarbeks olid talvel üllitatud ka reeglid. Igatahes ei osanud meie esindaja meile seletada, milliste ainete mõju all need kokku kirjutati ja kas need ikka on lõplikud. Aga jaburdustest reeglites allpool..
Valimaks välje need mehed, kes väärt riiki esindama, sai pandud kirja kõik võistlustulemused aastatel 2007/2008 ning seda nii kombis kui VSS-is. Parimateks kombilaskuriteks osutusid Veikko Tihvan, Tõnu Krooben, Ain Vihermets, Kaupo Kindsigo, Tauri Tamm, Tauno Tamm ning VSS-is tulemustega laskjateks allakirjutanu, Priit Roostfeldt, Veikko Tihvan, Airek Kolju, Mart Tasane ja Ain Vihermets. Vähem või rohkem magedate vabanduste (sorry poisid!) saatel taandasid end Kaupo ja Airek. Meie aga võisime välja panna ühe võistkonna ning 6 meest lisaks. Otsuseks oli maksimaalne esindatus Poola "kährikute" juures. Seega sai vastavalt võistlustulemustele juurde kutsutud Rivo Poltimäe, vanameister Tiit Karp, Valdu Reinaas, Heino Sadam. Stabiilsus oli põhjuseks meeskonna nimetamiseks VSS tulemuste järgi.
Vastavalt võistluste juhendile, haarasid KÕIK mehed kaasa ka oma siledaraudsed nuiad. Hingestatud vindimeestel olid kaasas muidugi korralikud püssid. Isegi viimase pardijahijärgsed ämblikuvõrgud lükati välja. Priit hoidis nagu kulda oma 61 aasta IZi, Heino kena 16 cal nuia ning allairjutanu, jupp nooremat kuid kukkedega TOZi.
Ärasõit oli meil 5. augustil - mõnusa hilinemise ja kõige tähtsama, kõhutäie, järel. Tõele au andes ignoreeris Veikko meid ning haaras kaasa oma laheda fännklubi, kellega juba päevi varem minema kihutada. Meie oma valge noolega (pilt 250) aga asusime teele Pärnu poole. Nimelt saime Kaupo 7* villast lisaks heale kohvile kätte ka Võru panuse meie meeskonnas. Järgmisena tuiskasime sisse Valge nimelisse kohta, kus lohutati Teesoo mehi - ega nad teid päris maha ei jätnud, tulevad ehk homme... Varem saime nad kätte.
Igatahes saime Tihvan teamilt teel teada, et tiiru ikka veel ehitatakse, mitte ühest korraldajast ei ole halligi näha ning Poola keel on selles kohas rahvusvaheline keel. Meie nool ei lasknud end sellest häirida ja suundus navigaatori tibi hääle saatel tiiru poole edasi. 6. augustil kell 12 pidi ju algama treening. Olimegi 10 paiku kohal. Kõigil oli ka selge kana harjutus (kuidas istudes asendis peaga nokkida). Munemisharjutust lubasime siiski mitte proovida, mine tea... Korraldajatega oli tõesti kitsas, tiiru kasutamisega ka, avatud söögivõimalustega ka... Igatahes kolis meeskond toidukohta otsima. Kinni paganad. Ja kui üks lahti tehti, siis oli piltmenüü (loomulikult tegelikust erineva sisuga) tellimisel suureks abiks. Aga juba 14 paiku avanes võimalus paaris kohas tiiruga harjuda. Õhtul aga oli esindajate koosolek. Minu rekordiks jäi enim vihaseid pilke FITASCi komisjoni esimehelt ning enim vaidlemisi ja küsimusi. Reeglid said lisaks oma suvalisusele veel väga veidra kalde. Kui seni oli juttu poolmantelkuulide mitte kasutamisest, siis antud võistluse jaoks tõlgendati ja keelati ka omalaetud moona kasutamine. See sai suurimaks põntsuks kogu meie meeskonnale aga sellest järgnevalt. Üllatuslikult võis püss olla 5150 g senise 5000 g asemel. Samas keelustati lisaraskused raua küljes... Anti pidulik lubadus mitte lasta vatiülikonnas või spetsiaalses laskuriülikonnas võistlejaid rajale. Päeva lõpetas igal juhul soe saun hotellis.
Ja järgmine algas poemoona ostuga - et katsetada, mis pagan siis kellegi relvast jookseb. Me saime igal juhul Euroopa kõige kallimad padrunid ja palju sõpru teistest riikidest - me ei tea riike, kus ise ei laetaks võistlusmoona. Seekord muidugi mõne erandiga - Rootslastel oli kaasas juhuslikult hästi jooksev norma moon ning soomlastel Sako tehasest tulnud Sierra mach kuuliga padrunid... Väljend Fair Play ei ole vist enamasti Fair.

[Arles]

Teise päeva treeningukorralduseks oli kaos. Igatahes tegi Priit FITASCi esindajale üliägeda peapesu ning üks jooksva märgi kohtunikest käis kõik järgnevad päevad Priidust 200 m ringiga mööda. Kuuldused Eesti meeste „paist” käisid meist ees kogu järgneva aja. Sportingu treeningrada jättis mullegi mulje, nagu oleks haavlilaskmine käkitegu.
Meile näidatud (sest sedagi rada pääses proovima vaid 2 meie meest) VSS rada nr 2 oli üllatus ruudus. Kes käinud kunagi Keilas jooksvat märki laskmas, sel ka pilt kahaneva esiosaga laskeputkast. Ainult olid kohalikud kährikud selle ette ehitanud seina, milles oli lukuauk. Näide on pildil 201. Sellest siis tuli lasta. Meie esialgse kontrolli tulemusena määrati standardisse mahtuva laskuri mõned parameetrid – laseb paremast õlas ning on lühem kui 181 cm. Vastasel korral on enamus optika pildist täidetud seinaga. Kohalik tüüp lubas mulle kõik 7 korda, et saab lasta putka kõrvalt ka, kui eelnevasse standardisse sisse ei mahu.
Hirmkallid treeningpiletid (mida kuidagi realiseerida ei jõudnud) said kenasti tagasi müüdud.
Avamistseremoonia esimeses osas loksutati meist osasid lahtise bussiga mööda linna ja näidati rahvale. Vahepeal pandi heade hammastega skaudiplika järgi seisma ning keskaegset võitluse ja tantsukatkendit vaatama. Siis näidati jahimehi veelkord linnarahvale ning kolistati tiiru.
Tiirus alustati kena avamistseremooniaga. Pandi meeskonnad uuesti rivvi, meie ette toodi skaudiplika ja vastavalt riigi hümnile saadeti kodanikud jäägrid platsile. Jõudis järg meie ees olevale tsehhile. Hümniks lasti Eesti oma. Muidugi väljendasime lähedalasuvale korraldajale heameelt meie pisukese maare kiire kosumise üle. Katkestati hümni mängimine. Tehti ettekõndimise paus ja lasti igaks juhuks Eesti hümn uuesti. No kutsuti meid ette ja mängiti meite hümni kolmandat korda - lahe! Meie järgi tulnud soomlased (pikajuhtmelistele meenutuseks - sama lugu oleks pidanu veelkord tulema) aga said tõenäoliselt järgmise riigi noote kuulda. Tagasihoidlikud põhjanaabrid eip teinud sest suuremat asja ning näitasid meiele, et me suu kinni hoiaks - mine tea, mis hullud Eestlased järgmiseks korraldavad. Mõne hetke pärast rivis astunud Sakslased nii tagasihoidlikud ei olnud - võõra riigi hümni kuuldes pandi samm seisma kuniks see jama kinni keerati. Meie lokaalse definitsiooni järgi on Saksamaa hümnita maa. Avakõned tõlgiti kõik kenasti ka inglise keelde. Siis hakati miskeid kodanikke tutvustama - meil tekkis vahepeal hirm - kas loetakse ja näidatakse ette kogu riigi parlament või on ehk mehi veidi vähem. Õnneks oli vähem. Natuke pakuti liha ja siis näidati, kui vähe neil veini on. Keskpärast veini. Kuna sportlased ei joo ja Eestlased käivad saunas, siis sinna me ka suundusime. Saunaplikal olid silmad kui tõllarattad nähes meid teist päeva saunas. Tal olevat kohe-kohe broneering tulemas. Seega paluti meil kärmelt teha ning me pidime tühise tunniga saunast läbi jooksma. Millegipärast tekitas küsimusi ka janukustutuseks tellitud humalalimonaad. Kuna neiu olevat hommikul 6st haiglas alustanud, siis meiesugused viksid poisid teda väga ka ei kiusanud.
Peale sauna oli kergest einest hotelli restoranis kasu. Väsimuse järjekorras kolis meie meeskond kenasti tuttu. Eriti suure hilinemisega jõudis sinna varahommikul lobigrupp Tõnu+Priit. Nad nimelt leidsid Horvaatia jahikunnid ning FITASCi ametniku (pilt 214). Kordamööda selgitasid Eesti karud elu- ja laskmistõdesid. Esimestel olid seedesüsteemid hommikuks korras ja pilt sirge. Aga nii vaevaliselt liikuvat ametnikku, kui järgmisel hommikul, ei olnud minu silmad ammu näinud. Einoh, lõuna aeg kokku sattudes tal enam käed nii hullult ei värisenud.

[kakuke]

Algus kõlab küll nagu Eesti koondis Poolas e. hullumaja.

[reimakas]

Eestlaste uskumatud seiklused Poolas
Saaks hea seriaali...

[kakuke]

Igal asjal peaks nagu põhjendus ka olema, et millega seletati omalaetud moona keelamist?

[Eik]

Igal asjal peaks nagu põhjendus ka olema, et millega seletati omalaetud moona keelamist?

"poolakad"

[Arles]

Aga nüüd täpsemalt reedese päeva juurde. Alustatud sai 8:00 trapi harjutusega. Mulle täitsa meeldis – rabad püssi õlga ja tõmbad päästikut. Sihtima hakates läks jamaks, seega katsetasin sedagi 8 korda. Meie esi-kombilaskur Veikko vääratas paaril korral. Järgemööda said kõik mehed eri radadel käidud.
Oma põhialale VSS-i rajale aga läksime väikse värinaga. Toda rada polnud varem lahti tehtud ega ligi lastud. Tegemist oli pika katusealusega, kus kõik mehed vaheseinadeta kõrvuti ning märgid sõitsid laskjate kõrvalt meeste ette. Vähemasti mahtusid seal laskma ka normaalist erinevad mehed. Poola bioloogia valmistas üllatusi. Soku asendi puu oli libe jäme jurakas. No enamus mehi suutis lasu ajal libiseda sellel pinnal. Lamba kaigas aga oli veel libedam. Haka või võistluseelset õlitamist kahtlustama. Ma tean küll selle augu nime, kust enamus laskureid tahtis korraldajatel sama kaika sisse lükata. Hoidsime end tagasi, hoolimata nõrkadest tulemustest. Rebane erilisi üllatusi ei valmistanud. Aga ülevaolev närvipinge raputas mitut kätt sea tabamisalast väljapoole. Ollallaa. Kõikidelt meestelt v.a. Tiit hooaja nõrgim tulemus. SUURELT kohe.
Selgus ka see, et vasakuõlaline sakslane vinditiirus nr 2 kupatati puukuuri lukuauku sihtima tagasi. Päeva esimene ametlik protest läks Sakslaste poolt teele. Saateks tähekombinatsiooni „sch” sisaldavad ja mittesisaldavad väljendid. Palju õnne.
Kombirada aga erines treeninguaegsest nagu telk talumajast. Eesmärgiks püstitasin tabada vähemalt 1 märk. 4 tükki sain rohkem, esimese vist kohtuniku hea südame tõttu. Pärast sai kohtunik vastutasuks ka kuked vinna tõmmata ning mind poola keeles õpetada, kuidas peaksin püssi paremaks tegema. Mees k..t ei saanud aru, TOZ 66 on rariteet, mitte lego.
Mis seal ikka, tagasi hotelli. Saunaneiut oli juba hoiatatud: „Eestlased, 19-22!”. Kuna jõudsime hotelli veidi varem, siis kulus õhtuoode marjaks. Eriti peale eriti õudsaid grillvorste tiirus, mis olevat lõunasöök. Igatahes teame me nüüd väga hästi, miks maailm midagi Poola köögist kuulnud ei ole. Hotellis oli vähemasti võimalus Tsehhi humalalimonaadi tellida, sel ei olnud tootenimes kirjaviga. Isegi meil püütakse õllejooke õlledest eristada. Kell 19 avastasime aga saunast hõimukaaslased. Häid lambaid mahub ühte sauna palju, Eestlasi veel rohkem. Saunanaine aga keelas leiliviskamise. Peale loengut saunakultuurist ning selgitusi saunade ja Eestlaste kohta nõustus ta faktiga – iga meie mees teab saunast kordi rohkem kui kogu nende hotelli personal tükkis linna elanikega kokku. Ujukaid kandvad Soomlased põgenesid saunast. Ametnik tuli sauna. Kahju, et mees leilisauna sisse ei läinud. Oleks ehk ta sinna vaid jõuga lohistanud aga me ju heasüdamlikud. Vist liigagi. Infrapunase praadimisel sai mees silm-silma vastu letti võetud – et mis pagana porno meil nende reeglite ja korraldusega ikka toimub. Einoh, mõned mehed on ikka elu jooksul õppinud mulli ajama. Tea, kas ta enam eip mahtunud poliitikute ridadesse? Aga lubas kaaluda meie ettepanekuid ja ta pääseski saunast välja . Saunaplika oli küll vahepeal ahastuses – et jube läbu ja jama. Neiu ei ole vist elus läbu näinud. Kujutage ette sauna, kus klaasid püsivad kenasti laual, tilkagi jooke maha pole aetud. Kõik asjad pidevalt omal kohal ning ainsaks korrapäratuseks on vesi, mis märgadelt kehadelt põrandale tilkunud. Me ei hakanud seekord seletama. Jõuad sa siis iga kord kõiki harida. Järgnes õhtusöök ja põhku. Vaikselt hiilides Horvaatia kütiliinist mööda.

[Arles]

Laupäev algas individuaal-laskuritele kell 8 ning meeskonnale 10:30. Seekord siis jooksev märk (ehk mäletate 6 m avas lippavat siga) ning seejärel sokk-lammas-rebane. Kusjuures sokk-lammas olid puukuuri harjutused. Vähemasti oli kohtunike maailmapilk avardunud ning lubati mõõdust väljas meestel putka kõrvalt lasta (st. vihma käes). Jooksva sea laskmisel astus kohtunik Priidule hingamiskaugusele ja kontrollis kullipilguga kõike võimalikku ja võimatut. Erinevalt eelmise päeva laskuritest pakuti meie esimesele mehele kohe 0 võimalust kuivaks jooksuks. AITÄHH. Meeste töö kandis vilja ning 0 meelitati välja! Minu laskmise ajaks leiti aga uus taktika – peale neljandat lasku tuli ülikarm käsk laskmine pooleli jätta. Peale pisukest vaidlust meenus neile siiski paar pisiaja ning nad harisid end minu 5 aastase poja tasemele – 5 lasu kirjasaamiseks ei piisa 4-st lasust. Veidi värisema hakanud kätega sai siiski 8 silma viimaseks lasuks kirja. Kellegi lõuale oleks väga tahtnud veel ühte kirja jätta... Hea, et see veri nii keevaline ei ole. Igatahes suutsid seni talutaval tulemusel püsinud mehed sellegi rikkuda. Ei hakanud parem. Kombirajal enam erilisi imesid ei sündinud. Õnneks lõpetas päeva teine trapp ning minu järjekordne tõdemus – 16 silma saamiseks ei ole vaja mitte midagi teha. Niikui miskit teed, läheb mööda. Näiteks sihtides. Vabandust, üks kord läks pihta ka – siis kui märk hakkas vindikaugusele jõudma.
Nüüd arvas üks kodanik korraldaja, et ta kutsub trikilaskuri kobi rajal puusaltlaskmisele välja. Eks nad said siis kordamööda üle poolte märkidest pihta ka nig särasid oma taseme üle. Õnneks on meie naabritel kõik parem kui meil – isegi naabrid on neil paremad. Läti ainuesindajast siis jutt. Tüübil sai igatahes siiber meeste terveksjäänud taldrikutest ning ta palus lahkelt luba sama rada puusalt lastes läbi teha. 3 möödalasku kogu rajal ning esialgsed tähed kummardasid maani.
Igal juhul läks kodanikel korraldajatel tulemustega veel aega ning nii kehvi numbreid polnud põhjust oodata, eriti kui saun ootel. Igal juhul vajus saunaplika meid nähes täiesti jõuetult toolile ja haaras kätega peast. Aga ta kosus ruttu. Meieni olid jõudnud uudised Gruusiast ning sauna arvuti sobis uudisteportaalidega tutvumiseks suurepäraselt. Mingil hetkel tekkisid sauna jälle püksikandjatest põhjanaabrid. Mõnele tuli siiski mõistus pähe ning ta lõpetas nailoniga saunalava määrimise. Aga tekkis neil teine hobi – nägin pealt kuis üks täitis leilianuma külma veega... ning laval kohtus ta Priiduga. Väga viksilt toimetati jääsupp lavalt minema ning kodanik leidis päris ruttu koha kuuma vee hankimiseks. No meile jäi mõistatuseks, miks peame saunariigi esindajatele saunakombeid õpetama. Peale õhtusööki ja sisutihedaid diskussioone hakkasid meie read jälle hõrenema. Vapraimad parandasid tiheda vaidluse abil laskekorraldust pea hommikuni. Igatahes järgmise päeva lõpurivvi 2 meest ei jõudnud. Huvitav, kas Priit ja Tauri solvuvad, kui seda mainin...

[Arles]

Pühapäev.
Hommik algas nagu ikka homikusöögiga. Ja siis olin sunnitud irduma seltskonnast ning okupeerima hotelli arvuti. Seda siis kõikide ettepanekute kirjapanekuks FITASCile. No lobi peaks ju ka paberil vormistatud kuju saama. Igal juhul olime pool tundi enne lõputseremooniat kohal ja paberid said kenasti enne tähtaega üle antud. Nagu Poola traditsioon ette näeb, algavad kõik üritused hilinemisega, et ikka nende kohalikke tooteid rohkem tarbitaks. Vähemasti tippis meeste rõõmuks tiirus ringi miski tibi. Realistlikuma mõttelaadiga inimesed (vaata-vaata-mind) tuvastasid sõjamaalingu, mille taha peaks olema peidetud tsiki tegelik pale. Maapoisid aga keerasid ila tilkudes pea tibist kõige rohkem 3 kraadi mööda. Siis kutsuti meid kolmel eri ajahetkel ja korral rivisse, aga toimuma hakkas miskit ainult viimasel korral. Jahisarvedega suudeti muidugi valehäireid tekitada 5 korda enne seda. Tolad, ega need õppused pole. Poolakeelse mulina ja mitte üldse kostva tõlke saatel jagati medalid karikad kätte ning paluti kenasti lõpugrillile. Meiegi saime teada, mida sõna grill uues tähenduses sisaldab - kahte lapikut kausitäit tatart ja kapsast ning singivalikut. Nagu ka alguses mainitud sai, oli kogu Poola vein avamistseremoonia käigus otsa saanud. Aga mineraalvett jagus neil veel küll. Meie karske reis kodumaale võis alata. Tom-tom näitas palju aega veel kulub ning mehed alustasid turakamänguga. Seekord jällegi Laekvere reeglite järgi. Need on sellised reeglid, mille järgi Tõnul kõige paremini välja tuleb. Õhtuhämaruses jõuti veel selgeks vaielda ühe märgi hind lasketiirus ning avastatud suhe tiiru toetamise ning laskurite arvukuse vahel. Et mida suurem on toetus, seda vähem on laskureid... kahjuks. Igal juhul ootavad kõik huviga järgmiste rajatiste - Konju ja Tartu tiirude valmimist - ehk on tegemist eranditega. Igal juhul tungis õhtu peale ja enne Leedu piiri sai veel külastatud "näita-kätega-mida-tellid" söögikohta. Ning Vaikselt hakkas pihta minneski praktiseeritud nokkimisharjutus. Hommikul lükati seltskonda järgemööda valgest noolest väljapoole ning Kuristiku tänavani jõudis vaid 5 viimast vaprat.

Tänud kõikile laskuritele, toetajatele ja kaasaelajatele!

Tulemused ja täiendused järgnevad järgmisel kirjutusvõimalusel.


Arles

P.S. Pildid asuvad aadressil http://www.teesoolk.ee/galerii/index.php?list=12
P.P.S. Fitasci määrustes veidi kahetise sõnastusega tõesti sees omalaetud moona kasutamise keeld. Selles eip saa Poola kährikuid süüdistada.

[Ahto Kattai]

Päris naljakas lugemine ja tekkitab ka küsimusi? Kas kõiki kiusati taga ,v oli ainult teisse selline ekstreemne suhtumine. Ja kuidas siis teiste(võistkondade) tulemused olid,kas keegi ikka tulemust ka näitas?Ausaltöeldes tekitaks siin eestiski vist parasjagu hämmingut,kui Arles ilmuks kuhugi võistlustele "käkki" laskma oma 16 kukkedega rariteediga .Kas see oli mõeldud nagu protestiks,et kuulimehi sunnitakse haavlit laskma v tahtsite nagu ise ka pulli teha? Ainult saunamõnusid nüüd nii kaugel nautlemas käia,nagu ka veits kallis ja mõtetu ,või läksite välja nagu liiga enesekindlalt lihtsalt kintlat medalit ära tooma ja põrusite tänu ekstreemsematele tingimustele?

[kakuke]

Mul juba tekkis küsimus, et kas tegelen ikka õige asjaga?

[Arles]

Eks on tükk maad kirjutada probleemidest ja saunast+fun osast kui võistluseelsest keskendumisest ning laskmise tehnilisest poolest. Usun, et ka lugemisel on kergem pool huvitavam.
Aga üldine tase - võrreldes tsehhi võistlusega täielik katastroof kõigil. Kui vindi 1.2. koht olid mõlemad 1900 silma. Tsehhis oli soomlaste keskmine 196 silma - ca 1960 oleks vaste Poolas. Järgmine koht oleks pidanud olema kõige rohkem 15 punkti kaugusel.
Vindi ind. võit tuli tasemel 393, mis ei ole eriline saavutus - rivis oli mitu meest, kel kodused tulemused kas 200 või 398-400 tasemel. Ma märkasin kirjas ühte 199 silma tulemust - vaatan õhtul kodus üle, kas tõesti ei tulnudki lõpuks 200 kelleltki.
Protestisid nii sloveenid, kui leedukad. Tuld vahutasid sakslased (meestel tuli tänu puukuurilaskmisele nulle sisse). Aga eks tänu meie nõudlikkusele "tehti" nats ikka tagasi ka. Ühel sportingurajal vilistasime kohtuniku tulemuse vähemalt kolmel korral ringi.
Aga minu, Priidu ja Heino püssid olid tõesti protestiks selle pärast, et vindimehed pidid haavlit laskma. Sama pärast jätsid Soome parimad ka kohale tulemata.
Aga järgmine aasta on järgmine koht ning ühe põrumise pärast ei tasu veel püsse põõsasse visata. Järgmine kord paremini

[Mart]

Arles, kas see on korraldajate suva, et keda, kuidas ja millega laskma pannakse või on ikka mingid rahvusvahelised korraldamise reeglid ka olemas. Kuidagi imelik tundub selline korraldan kuidas tahan kõrgtasemelise võistluste läbiviimine.
On ju seal koos hetke Euroopa eliit sellel alal ja neile ... on ikka väga näotu lugu.

[Arles]

Kunagi sai EM alguse Soomest ning kamp sõbralikke jahilaskureid võttis kätet ning korraldas. Anti nimi, valiti harjutuseks VSS, ühtlustati veidi reegleid ja nii see käis 6 korda. 6. korral taheti end mõne suure organisatsiooni abil suureks puhuda ja kutsuti FITASC vaatama. 7. korral paluti neil ka nõu anda ja 8. korraks liikmeks võtta. Paraku on FITASC algupäraselt prantsusepärane (vähemasti väitis kod ametnik mulle, et dokumentide originaalkeel on prantsuskeel - hoolimata meie määruse puhul üldse Prantslaste puudumisest) ja haavlilaskmise organisatsioon. Meie harjutus on neile esimene päris kuuliharjutus ning minu praeguse kogemuse järgi ei oska enamus vastutavaid isikuid üldse vinti lasta. Näiteks lasid Poolas kaasa komisjoni 2 esimest meest ning need eip oleks mahtunud oma tulemusega ettepoole Eesti MV kolmandast kümnest. Nähtud püssitõsted olid tehniliselt märgi suunas rabamised, 5-st lasust 2 jõudsid jooksva sea märgini, 2 esivalli ning üks kõrgelt üle. Ausõna, täna ei paista meie jaoks seda kasu, mida FITASC meile peaks andma ning kuidas peaks õnn jõudma meie õuele. Samas 1 riigi kaupa uuesti välja astumine ei tooks ka edu - pigem organisatsiooni vastava osa arendamine. Seniks aga ei saa keski garanteerida meiel normaalseid võistlusmäärusi rahvusvahelistel võistlustel.

[mudaahv]

Pange siis tulemused ka siia ülesse mis te häbenete. Tüüpiline eest värk, kui läheb hästi siis kiidetakse taevani ja lakutakse üksteise *****. Nüüd kui läheb kehvemini räägime parema meelega millegist muust.