Põder 2008 .

[metsavana]

Eelmise laupäeva hommikul sai pillitamas käidud . Kolasime mööda vanu võsastunud heinamaid mis raba servas. Esimesl põllul vaikus , teisele põllule jõudes tormas lehm, peale pillitamist sellise ärritatud olekus tehtava röökimis/möirgamis laadset heli tehes metsast välja. Lehm jäi meid nii meetrit 100 vaatlema keset lagedat põldu. Pärast mõne minutilist vaatlust ja süsteemseid röögatusi tulid metsast vasikad välja . Ühe vasika lasin küll ära aga ikkagi veider käitumine lehma poolt. On keegi veel sellist asja täheldanud, et pillile vastab lehm ja väääga kurjalt kohe.

[Feen]

Ikka vastab. Temal ka ju jooksukas. Seni kuni viljastamata, on lehm vägagi pullist huvitatud. Ma ise siin pajatasin, et lehm ja vasikas solistasin roostikus ja plaanisid vist paati ronida, aga natuke pahad tingimused selleks. Pull tuli ka juurde, siis rahunesid loomad maha. Meil 1 mees pillitas ka lehma ja vasika sel aastal ligi, kuid meil peibutamine pullile.

[taibukas]

ei tea kas pärnumaakonnas ka põdradel jooksuaeg käib ? , xd .

[Feen]

Ei käi. Täna kell 18.48 sai läbi.

[Olku]

Eelmise reede õhtul peibutasin(Pärnumaal), sain pullilt vastuse ka ja kuulsin isegi tema tulekut, kuid läks juba nii pimedaks, et laskmiseni kahjuks ei jõudnud.

[Veix]

Eile varahommikul trehvasime kah põdramängule peale. Kahju ainult, et pullike jällegi väiksemat sorti oli, (3+3) ja meist jäi ta sinna kahele põrdalehmakesele rõõmu tegema Lehmake oli küll võimas, pull oli temast silmnähtavalt väiksem
Sai ka teise pulli häält kuuldud, vastas tema lehma häälitsustele, kuid oma amatöörliku vea tõttu ( telefon oli vaigistamata ) ei näinud me teda

[robi1]

Sai ka siis laupäeva hommikul põtra piilumas käidud,aga sattusin hoopis seakarja peale.Kahjuks seekord õnne ei old ja loomad siblivad siiamaani õnnelikult ringi.

[Joosep Käba]

Põdrast juttu palju old. Mõtlesin, et küsiks kuidas limiidiga on see aasta?
Endal siin Viljandimaa põhjanurgas on viimastel aastatel old nii 10-13 looma. See aasta 6. Eelmisel aastal veel oli olukord "üle käte", et kästi tugevasti üle järelkasvu kütti. Tea ks pingutati veits üle? Samas meite nigelaid metsaservi vaadates võibolla võikski 6 normaalne olla.
Kuidas mujal Maavallas lood on?

[rajaleidja]

Põdra arvukus olla viimastel aastatel langenud ja seda paljuski liiga kergekäeliselt jagatud limiitide osas. Kui selts luges 20 looma ja tahtis lasta 12-13 looma, siis tihtiligu ka selle limiidi sai. Nüüd kui Tõnisson hakkas lärmi tõstma, siis vaadati limiidid uuesti üle. kõige suurem üleküttimine oli olnud just Viljandimaal, kus maakonna limiiti kärbiti ka kõige enam vist. Uueks kinnitatud limiidiks sai loendusandmetest 1/3. Kui loeti 18 looma, siis laskmis limiidiks tuli ka 6 looma.
Ise arvan, et järgmise aasta loendusandmed suurenevad nüüd märgatavalt, sest eks mehed tahavad ikka samapalju lasta, kui eelnevatel aastatel.

[enkidu]

Jah limiite on natuke kärbitud. Eelmine aasta lubati meil lasta 30 ja sellel aastal 24 põtra. Muidugi umbes 15 a tagasi oli tippaeg ja parim saak oli vist 64 põtra ühel hooajal. Aga siiski on ka sellel aastal kinnitatud, et kui limiidi kergelt täis laseme antakse lubasid juurde.

[Metslane]

Arvan, et rajaleidja ütles välja ühe tõsise Eesti jahindusalase probleemi. Jahimehed viivad ise läbi loenduse, mille alusel laskmislimiidid välja antakse. Oleme uhked selle üle, et Eestis on suur jahiulukite arvukus ja ükski loomaliik (v.a. taasasustatud kobras) ei ole hävinenud meie ulukifaunast. Kuid nagu rajaleidja ütleb välja iva:

Ise arvan, et järgmise aasta loendusandmed suurenevad nüüd märgatavalt, sest eks mehed tahavad ikka samapalju lasta, kui eelnevatel aastatel.

Siin on tegu nii öelda huvide konfliktiga ja arvan, et see võib kahjustada meie jahiulukite arvukust ohtlikult.

[kakuke]

Jahimehed on kogu aeg loomi ise lugenud ja loomad pole üleküttimise tagajärjel kuhugi kadunud.

[aivar00]

See, et limiiti vähendama hakati oli ka viimane aeg. 2005 oli 10 looma, 2006 hooajal(väidetav tippaeg) oli meil 10 isendit- 2 jäigi laskmata, sest looma lihtsalt füüsiliselt ei olnud. Eks oma jälje jättis suur kuivus, kuid isegi rabas kus on alati vett ja seega ka põtra- tihti ei saagi vee pärast kätte- looma ei olnud. 2007 oli jälle 10 looma, 2 anti veel lisaks. Mingi mõju kindlasti järjekordses kuivaga tehtud massilises metsaraides- tekkis palju võsa ehk söödabaasi. Saime ka need kätte. Tänavu oli algselt jälle plaanis 10, kuid nüüd vähendati 8 peale ( nendest 2 vasikat). Enne jooksuaega tundus põtra nagu olevat, kuid mitte palju. Tänase seisuga 2 suurt käes. Eks nüüd peale jooksuaja rahunemist hakkab loom jälle rohkem soolakusse ja söödapõldu tulema. Aga, et nende uputus oleks- seda küll mitte. Siga küll ja kitse kah liigub, kuid juba tunduvalt vähem kui eelmisel aastal. See nn. suur norm jätab oma jälje ka kitse populatsiooni. Seega kokkuvõttes põtrade-kitsede arvukus jälle languse teel. Olid ajad kui 50 mehe peale sai 2 põtra ja needki pidid pullid olema. Aga see ulukite arvukus on nagu vahelduvvoolu sinussoid. Minu arvates amplituud kipub ca 15 aastat olema.

[mustlesk]

Mäletan minagi neid aastaid, kui oli lasta 1-2 põtra pundi peale. Meil nüüd juba kolmas aasta limiit 20 looma, mida on minu arvates ilmselgelt palju. Ma arvan, et saaksime need 20 looma see aasta ka kätte, aga mis saab järgmistel aastatel . Kui kõrval jahimajandi maadel, mida on 70 tuhat hektarit on lasta 18 looma, siis meil 18 tuhat hektarit ja 20 looma . Andku jumal meile kainet mõistust oma ulukipopulatsiooni mõistlikuks majandamiseks .

[Metslane]

Tean, et Saaremaal oli 15 a. tagasi arvestatav hundipopulisatsioon. Täna pidi Saaremaal 1 hunt elama. Jään oma arvamuse juurde.