Jääger-online jahindus foorum

Buck kirjutas:Aga kas see midagi hundi arvukuse kohta ei ütle teadjamatele meestele midagi, kui selline arg ja ettevaatlik loom lausa auto ette jääb?

Iga aasta, kui olen silmanud statistikat siis ikka on auto alla jäänute seas olnud ka mõni võsavillem. See ju täitsa normaalne, et kui kasvab arvukus, tõuseb ka tõenäosus, et keegi oma otsa ka rataste all lõpetab.

Kaldun arvama, et Järvamaa limiidi osas on see x,5 tekkinud sellest, et limiit on jagatud mitme maakonna peale. Seega on ka mingil naabermaakonnal võimalik lasta x,5 hunti. Praktikas saab need poolikud hundid realiseerida nii, et kas naaber loobub sellest poolikust või siis naabri veel realiseerimata 0,5 kantakse maha seal, kus tabatakse limiidi täisarvust üle jääv osa.

Kui õigesti mäletan siis tänavu on vähemalt kaks hunti veel alla jäänud.Võin ka puusse panna aga nagu koidab kuskilt.

huntidel on teatavasti nii öelda oma käigukohad ja kui see üle mnt käib, siis hunt sealt ka üle läheb,ise tean kahte niisugust kohta ,kus hundid üle tallinn-tartu mnt käivad,kui nädalapäevad seal passida hommiku kella 6-9ni ja õhtul kella 6-9ni,siis peaks hundid ära nägema(arvestades praegust hundiarvukust ) limiit 2,5hunti järvamaa kohta on ilmselgelt vähe,võin eksida,aga usun et 2,5hunti võib vabalt 5-ga korrutada,mis tegelikult lastakse,kahju et see muidugi nii on.

Kolevoll :
Kaldun arvama, et Järvamaa limiidi osas on see x,5 tekkinud sellest, et limiit on jagatud mitme maakonna peale.

Nii ta täpselt ongi. Kuid suuruluki loa saab välja anda vaid ühte jahipiirkonda.
Selle 0,5 puhul jäigi mulle arusaamatuks limiidi kehtestajate arusaam.......umbes nii, et vaadake ise, kuidas oma ühte hunti kahe maakonna vahel jagate !

vaevalt hunt ja koer niiväga ristuksid, pigem meelitab alfa emane koera eemale ja siis koer lihtsalt murtakse maha. kunagi oli kaukaaslane, kes ennast jooksu ajal lahti tõmbas ja hundiga maja taga metsas rinda pistis, pääses küll eluga kuid kael ja külg oli lõhki. kaukaaslane hundist palju suurem ka see ta elu ilmselt päästiski.

Just sirvisin 2004a aprilli Jahimeest ja seal on igatahes lk 39 nupuke, kuidas Saksamaal koeraga paaritunud olla. Kutsikate DNA oli asja tõestanud. Vot siis... Eks seda ennemgi olnud, kuulu järgi sigadega samamoodi. Aga ilmselt see koera murdmine on tõenäolisem kui sugutegemine.

Jah, Hendrikul õigus, ka Eesti kümmekond aastat tagasi käisid jutud , et hundid on koertega paaritunud ja seepärast eriti julged ja ei karda eriti inimest.Nendel juttudel oli ka tõepõhi all, lastud huntide näol, kes olid karvalt ja välimuselt väga koerte moodi.Ega see ei olegi nii väga võimatu, meil eelmine nädalavahetus ajasid metsas 6 hundi (ja ei tea mille segu) koera kitsi taga.

See koertega paaritumine pidi ainult siis toimuma kui mingi sugupoole arvukus on hundikarjas liiga madal et ellu jääda. Vist siis et kui isased hundid on otsa saanud või vastupidi....

gunnar kirjutas:isased hundid on otsa saanud või vastupidi....

Vastupidi? Et siis lased oma pontu hommikul välja hädale ja kui tagasi tuleb ümmargune pontu siis ei või iial teada, et millised väikesed pontud tulevad ja kord koonu taeva poole tõstavad?
ps. pole muidugi uudu ja uugu teadlane.

Võibolla teemast mööda aga....
Kaugel esimesel eestiajal vanaisal olevat old koer kellel pool hundiverd sees. Kudapidi täpselt ei saa enam küsida kellegilt. Lapsi olevat hoidnud, need ukerdand seljas temal igal võimalikul moel ja kelguga järel jne.
Aga probleem olevat old külameestega, kui need hobustega mööda sõitsivad. Hoovi ei taht ükski pudulojus ammugi minna. Koer ise erilist huvi asja vastu polevat üles näidand. Aga ju obused aru said mis värk on.

Huntkoerad( või koerhundid) täiesti reaalselt olemas. 95-ndal Meremäe maadel võtsime peaaegu kogu karja maha, 6-7 looma, täpselt ei mäleta. Neist ainult üks oli klassikaline hunt. Raske oli neid metsast kätte saada, sest nad ei kartnud inimest. Ajus juhtus korduvalt, et astus põõsa taha ja ootas, kuni aju mööda läks. Alles lumega saime nad metsast välja. Üks isend võttis peale tabamust kütiliinilt suuna lähedalasuva talu hoovi, mida hunt vaevalt teeks. Kuna 90-te algul olid segased ajad ka Venes, arvati et seal võis nii mõnigi emane koer sattuda metsa ja huntidega kampa lüüa. Isasel koeral vast vähem lootust huntide seas ellu jääda. Igatahes Venest need elukad tulid.
Üks emane oli muidu hundikarva, ainult peakuju ja kõrvad olid kaukaaslase moodi.

Järgmine kord kui midagi sellist huvitavat laste, siis jätke ikka teadlastele ka midagi vaid ärge sööge ära. Ja kult ka pahandas ühe teise teema all, et jahimehed söövad s..ta. Siiani muidu asi üksnes jutu tasandil, et vaat on. Kui on ristandid olemas siis huvitav miks pole koeri hundi karjas täheldatud, aga sellele ka vast mingi seletus leidub.

Kui DNA proovi saab võtta ka 10a vanuselt nahalt ja koljult, võiks proovida. Minuteada peaks meestel mõned nahad ja koljud veel alles olema.

Selle DNA-ga on ka keeruline, nimelt kattuvad hundi ja koera DNA 99%.