honkomees kirjutas:Rauapüügis olen tume, aga koprajahiga üksjagu tegelenud ja pole mina veel näinud, et koprad läbi truubitoru käiksid, ikka üle tee jäljed, ehkki truubitoru ju ometi suure läbimõõduga ja võiksid sealt käia, raudu seal pole kasutatud.
Pole ka rauaga kunagi püüdnud, kuid see jutt, et kobras truubist läbi ei lähe on küll vale- olen seda ise mitu korda pealt näinud kui ta läbi truubitoru ujub
Andrus M kirjutas:Rauad olen paigutanud sinna kus minul mugav ja tiht jumalast suvalistesse kohtadesse kraavi ääres. Kobras nii uudishimulik loomake, et ronib igale poole lõhnale järgi.
Et siis rauad kuival maal ja ka koertel neile juurdepääs
Ei rauad on ikka osaliselt vees (kaks kolmandikku), aga hea lõhn on kaldal. Kui nüüd veel mõne kaikaga teed juhatada, siis ei ole kopral eksimist karta.
Ka koprajaht rauaga tahab kogemust.Üldiselt on nii,et paljud metsloomad,kindlasti ka kobras,tunnevad raua lõhna ära ja sellepärast ei lähe vahele(eriti hästi tunneb seda hunt).Varem tehti nii,et poest toodud rauad keedeti mingi püütavas kohas kasvava taime osadega läbi(kallati keeva veega üle ja jäeti sinna koos taime osadega vee jahtumiseni likku) ja palja käega enam rauda ei puudutud.Selleks sobis samas vees leotatud presentkinnas.Püügilt võetud rauad pandi koos veekogus olevate taimedega kotti ja siis kuhugi kuuri või keldrisse(viimane pole küll kõige parem hoiukoht).Muidugi,kui kasutada teise kopra nõret,siis tulemust kindlasti,sest kohalik loom arvab,et teine on tema valdusesse tunginud ja vaatab selle lõhnakoha üle.Kuid kindel on see,et koerajahi ajal(ka muidu) koprarauad kindlasti vette ja sellisesse kohta,kuhu koer eriti ei tüki.Kuigi kopranõre lõhn võib ka jahikoera kohale meelitada,siis vette iga koer ei lähe.
Kobras läheb tõesti vabalt ka truubist läbi, kui harjunud sealt käima. Ära pane tal teed liialt raudade kõrvalt kinni, mõnest oksast täiesti piisab. Kui kahtlustama hakkab, hakkab kõrvalt käima. Üldiselt truubist väga lihtne kobrast raudadega välja võtta, jäta lihtsalt talle endale valikuvõimalust, tavaliselt valib otsetee. Raudade paigutamisest niipalju, et talvisel ajal hoian mina tammidest heaga eemale ja tamme lõhkuma ka ei hakka, on paremaid tulemusi andnud. Kui päris tundmatus kohas püüki teostad on muidugi raske, kuid kui teada tuntud koht siis kindlasti panen rauad varjeurgude ette, ka kuhilast hoian eemale. Kobras liigub jää all varjeurust varjeurgu. Tulemus pea alati garanteeritud. Lisaks veel kindalti seda, et rauad ALATI vee alla, ka mitte osaliselt ei ole kunagi välja jätnud ja ei jäta ka edaspidi. Liiga paljud jahikaaslased kolavad metsas oma koertaga ringi ja see mäng kopraga ei vääri kindlasti küünlaid.
Kanada koprajahimehed jääalusel püügil kinnitavad raudade päästiku külge haava oksi ,mille koor on narmasteks lõigatud. Ise pole viitsinud jääga neid taga ajada, aga sügisel ja kevadel vaba vee ajal sai neid narmastatud haava oksi kaldale panna ,et kobrast raudadesse meelitada. Töötas küll, aga nõre töötab ka siis, kui kopral kõht täis.
Sai nüüd endalegi kopra püügiks rauad muretsetud ja algus on paljutõotav- esimese õhtuga oli kobras vahel. Rauad said kopra ehitusjärgus oleva tammi(muda oli juba vallina ette kuhjatud ja vähesed oksad) ette. Mõlemale poole püünist panin pisut oksarisu, et kopral vähem eksimisruumi oleks ja voilaa- asi toimib!
Rauad püüavad ikka hästi- jäi ka teine kobras raudade vahele Teab keegi öelda, kas raudade vahele jäänud saarma puhul on ka miski seaduslik käik ette nähtud või tuleb lihtsalt pudrumulk kinni hoida?
jah, ega ei saa ju normaalseks pidada et jõe iga kilomeetri kohta on saarmas, ühel käänakul oli korraga tegutsemas 4tk. ema, 2 suurt poega ja vana isane. ja et augustis on saarmas nagu luukere, sest süüa ei jagu. kirsikeseks vast veel see et tegu on eesti ühe parema forellijõega liiduaegses kirjanduses väidetud et saarmas sööb aastas ca 200-250kg kala. julgen arvata et seal jões polegi niipalju kala ja siis inspektor mõtleb kuhu kala kaob kunagi vist maksti ka saarma tapmise eest preemiat, nagu hundi puhulgi kuid võin ka eksida. kindel aga et see on vähemalt nahk mida võtta tasub
Kui seaduse järgi tegutseda siis peab teatama Keskonnaametile raudu jäänud saarmast. Looma keegi ära võtma ei hakka ja asi korras.Kui ei teata ja teada saadakse oled salakütt, kuna saarmas ju kaitse all.