Feen kirjutas:Siis, tähtis osa on vist nülgimisel, ei teagi kas see tuleneb ilmast, aastaajast... või kurrrat teab millest, aga kui viimased 2 korda laual nülgisin, siis oli liha kvaliteetsem kui rippuvat looma nülgides. Võimalik, et viimasel valgub näärmevedelikku lihale. Aga kinnitada ei julge.
kui nülid rippuvat looma,siis võta abiks mõni lapp vms ja aeg-ajalt tupsuta nõre põit,kui näed nõre tulevat.niipea,kui nõre põis vaba, eemalda see siis ettevaatlikult.kui nõre satub lihale,siis tekitab see ebameeldiva maitse.head katsetamist.
No, selle asjaga olen juba palju-palju katsetanud ja seda nõre pühkimist tean omast käest (eks sellest postitusest juba omajagu aega möödas). Asja juures on olulisem iva see, et rippes ei ole mõtet kobrast nülgida. Ja kui laual seda teha, siis on ka hea kui igaks juhuks mingi lapp juures on (mul on vana marlsidet terve kotitäis)
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
2 kopramaksa, 2 suurt sibulat, natukene vett, 100 g võid, 1 kuubik advilja-kana puljongit, soola, pipart, sinihallitusjuustu, värsket peterselli.
Panna potti 50-100 ml vett, lisada sinna või, sulatada see. Siis lisada maks, hautada natukene aega, lisada puljongikuubik ning sool ja pipar. Sibul lõigata poolikuteks ratasteks ning lisada samuti potti (sibula võib ka lihtsalt peeneks hakkida), koos sibulatega läheb potti ka petersell. Hautada potis kuni maks on valmis, siis tükeldada sinna sisse 100 g sinihallitusjuustu. Segada mass kastmeks (see võtab veel u. 5 minutit). Kõrvale sobib hästi riis, aga ka saia, leiva või sepikuga on hea.
See retsept siis sinihallitusjuustu sõpradele. Maks on nagu maks ikka, aga sinihallitusjuust annab üsna tugeva maitse juurde. Seda retsepti sai proovitud inimestega kellele sinihallitusjuust vägagi istub, oli täidsa hea. Kui aga on keegi kellele sinihallitusjuust ei lähe... ehh... mõnele ei lähe niisama maks ka, mis ma ikka heietan, prooviga ära, saate ise teada kuis asi om.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Ei mingit mädandamist. Seda küll, et maitse natuke muutub, aga pole ka üldsegi halvem. Niisama seda, va juustu, söön ma ka hea meelega, aga kaua sa seda ikka niisama sööd. Toitude seas on ta väga hea. Vot, sellepärast ma siia riputangi retsepte, et kuidas sinihallitusjuustusõbrad saaksid võimalusi natukene laiendada. Ja sellepeale tuleb 1 retsept veel.
500 g suitsukobrast, 2 sibulat, 1 pakk Pasta Fratelli (vm) makarone, penne'sid, tagliatelli'sid (vm), 100 g sinihallitusjuustu (DORBLU, st, see poes saadavatest minu lemmik, kallimad ei lähe arvesse). maitsestada soolaga
Prae pannil suitsulihakuubikud ja hakitud sibulad, lisa juurde keedetud ja kurnatud pasta ning tükeldatud sinihallitusjuust. Lase juustul sulada, sega vahepeal.
Ps. Pastat maitsesta soolaga selle keetmisel, suitsuliha on niigi soolaga maitsestatud, st, hiljem pole soola vaja, aga kui praadida liha ja sibulaid, siis värske või kuivatatud estragon sobib juurde hästi.
Hästi lihtne retsept (kui suitsuliha juba olemas). Retsepti loomisel oli kasutusel siiski suitsubroiler, aga kobras ka hea. Üldse võib kasutada igasugust suitsuliha. Tarbida koos õllega, väga hästi sobivad kokku.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Hommikul vist ei tohi Feeni jutte lugeda. Terveks päevaks tööisu läinud ja muud isud tulnud. Retseptide järgi arvates peaks Feen küll 100 kilo kanti kiskuma. Õige mehe kaal pidigi kolme numbriga olema ja kellel ei ole see ostku digitaalne komakohaga kaal.
feen äkki ütled kuidas noor koprapoiss (9kg) suitsetades kõige parem saab. Ehk et millist marinaadi või siis maitsestamisviisi kasutada. Kaua see kopraonu seal marinaadis olema peabjne?
Enne kui Feen kapitaalse retsepti kirjutab minu poolt väike soovitus: marineerimisel on tavaline äädikas kõige viletsam (teada lugu, kui liialdad on pärast äädikamaitse küljes etc). Tunduvalt etem on veiniäädikas (mina kasutan tihti tavalise ja veiniäädika segu). Ka ketšup+sibul annab marineerimiseks piisavalt hapet, sidrunimahlast rääkimata. Ja veel: kui kasutad äädikat, tee marinaad imelahja (ja ainult niipalju, et vaevu ära katab), siis liha rohkem laagerdub kui marineerib ja tulemus on mahedam.
Üks asi veel: kui juba marineerida, siis ikka pikalt, alla kolme päeva pole nigu mõtet, kui väga soe ilm (tuba) pole, siis soola-pipraga seisab selle aja niisamagi. Suitsutamise juures on asi kriba teine, aga kui pärast praadida tahad, siis (minu) rusikareegel ütleb, et liha peab juba enne pannilepanekut söögikõlblik olema.
Tegelikult soovitaks ma koprapoega hoopis muud moodi teha kui suitsuahjus. Asi selles, et noorel loomal on maitseomadeused kõige paremad, suitsuahjus kipuvad aga äiksemad tükid ära kuivama ning kui isegi on niisutussüsteem jne, siis enamasti tasub ikkagi ära see kuidagi teisiti valmistada. (vähemalt enda kogemused on näidanud). Grillimise idee on hea. Mingi korraliku marinaadi teemal (grillimiseks) jään hetkel vastuse võlgu. Ma hakkan siin suht varsti ise ka midagi välja mõtlema, on teisi juba omajagu kogunenud ja suitsuahjustki sai üleeile paar tükki läbi lastud, üks neist noor... ja kinnitust sai jälle see, et suur kobras on suitsetatult asisem.
Kui see kobras ikka veel külmas seisab (arvatavasti oled selle juba ära teinud), ja sinihallitusjuust meelt mööda on, siis see tomatipasta ja juustu teema on siiani päris meeldivaid elamusi pakkunud. Kujutan ette, et mingi punane marinaad on päris hea kopra jaoks, aga suitsuahjus võib ära kõrbeda... suitsiahju teemal rõhuks mina küüslaugule ja kadakamarjadele (olen tükki niisama nendega pikkinud ja on ka hea tulnud)
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Koprapoeg on väga hää lihtsalt ahjupotis (ehtsas ahjus) tehtult, paneks sinna veel mingi pekisema tükikese juurde, ise olen metsanotsut pannud. Muidugi enne leota jne ja igatsorti maitseaineid oma maitse järgi.