Karuott
Re: Karuott
Tea,kuidas meil praegu karuga lood,kas magab juba?Jaht lõppes ära ja mõmmil rahulik.Aga see inimesekartmatus varsti ka meil,muutkui kaitseme ja metsloom kaotabki hirmu inimese ees.
noorus on ilus aeg
Re: Karuott
No eks see sea- ja hundi jaht teda ikka natuke veel häirib edasi 
Re: Karuott
Ei maga ta veel miskit. Sai laupäeval ühest ajust üks suur mõmmik liikuma aetud ning sigade söödapeal jälgigi veel näha 
Re: Karuott
No muidugi,venes ju teine ilm kui meil aga tea nüüd,kui meil need soojad talved tulevad,kas jääbki nii vara magama,kooserdab pool talve metsu pidi ja paneb seasöödale pihta?Praeguse loomaderohkuse ja sigadesöötmise juures tal ehk näljalugu ei tekki?Jaht karule võiks ka olla ikka niikaua,kui mõmmik talveunne,ehk koopasse poeb,mitte nagu praegu,et kuupäevast kuupäevani.Ilmataat ju kalendrit ei vaata.
noorus on ilus aeg
Re: Karuott
Paistab jah, et arvukus on suurenenud. Ei saa enam rahulikult sokkugi põllus passida. Ronivad juba heinapõldu ka.
metsas on mõnus
Re: Karuott
Üks kõvasti hilinenud kommentaar hädakaitsest (juhuks kui keegi veel seda postitusterida lugema juhtub):
Seadus ütleb, et hädakaitse seisund tekib siis, kui oht sinu või teiste isikute elule on reaalne ja samaaegne.
KUSKIL EI ÜTLE SEADUS, ET SA PEAD TULIRELVAGA VASTASELT LASU ÄRA OOTAMA! Ründe ootamise kohustus kehtib külmrelvade, kaigaste, raudarmatuuri juppide jms puhul. Nuga, mõõk, tääk, kirves, hang, labidas, kang jne - kõik võimaldavad erinevat ründedistantsi. Ründega ähvardamine pole rünne, ja sellest hädakaitseseisundit ei teki. Sel puhul tohib lasta ainult reaalse, hetkel päriselt toimuva rünnaku käigus - ja ka siis alles alates sellest vahemaast, kust oht sinu või teiste elule muutub reaalseks. Kirvest keerutav ja tapmisähvardusi röökiv mees, kes on sinust 5-7m kaugusel EI OLE reaalne oht - kui sa oled tulirelvaga varustatud. Ta muutub selleks ohuks siis, kui ta kirves on löögiks tõstetud ja ta ise on min. 3m kaugusel - sealt edasi võivad asjad toimuda nii kiiresti, et sa ei jõua enam reageerida. Normaalne käitumine kirvega mehe puhul on püüda teda rahustada sõnadega, kutsuda tema sõpru talle aru pähe panema jms, Kui ta ei kuula kedagi, ja üha sinu poole liigub, siis hoiatada teda, et sa kavatsed end kaitsta ja vajadusel surmavat jõudu kasutada. Kui ta ka siis ei peatu, siis võtta välja relv, tõmmata kuul rauda ja hoatada teda ühe selgemalt. Kui ta ikka veel ei peatu ja läheneb ca 5m vahemaani, tulistada hoiatuslask ohutus suunas. Kui ka see ei mõju (ja enamasti taolistes situatsioonides kahjuks ei mõju) ja vastane ületab kirvest viibutades 3m piiri sinuni, tekib hädakaitseseisund ja teda võib lasta.
Miks või kuidas? 1. kuna oht on reaalne, mitte ettekujutatav 2. kuna mees võib selle vahemaa läbida poole sekundi vältel, ühe hüppega ja sind surmava löögiga pähe või kehasse kahjustada juba ca 2m kauguselt. Üks lolli kohta tabav hoop - ja sa ei arva ega tee selles maailmas enam iial midagi.
NB!- mitte kuskil pole kirja pandud kohustust hoopi ära oodata!!! Ainuke probleem kaitsja jaoks seisneb selles, et hiljem tõestada, kui kaugel ründaja sinust lasu hetkel oli. Kui on tunnistajaid, on kõik enamasti OK - kui nad tõtt tahavad rääkida.
Kui peaks juhtuma, et mees sind torujupi, kaika või kirvega lööb, enne kui sa relva kätte saad, kuid sa jääd vigastustest hoolimata ellu, ründaja aga pöördub minekule, siis teda lasta ei tohi, see oleks mõrv. Miks? Kuna rünne on lõppenud, ja koos sellega lakanud olemast ka hädakaitseseisund.
Eelmistes postitustes kirjeldatud jada hädakaitseseisundi tekkest pole õige, kuna seal kirjeldatakse TULIRELVA poolt põhjustatud ohtu, mis on põhimõtteliselt teist laadi kui külmrelvade poolt tekitatu, kuna tulirelvad võimaldavad tappa oluliselt pikema maa tagant.
Kui mees ähvardab sind tappa ja hoiab tulirelva käes, siis sellel sekundil, kui ta relva sinu poole suunab, tekib hädakaitseisund. Ei pea ootama, kuni relv täpselt sinu pähe või südamesse sihib. Miks? 1.Kuna sul pole võimalik kindlaks teha, kas relv on laetud või mitte, on sul täielik õigus eeldada, et relv on laetud ja oht on samaaegne ja reaalne - seega on tekkinud hädakaitseseisund, mis lubab enda elu kaitseks relva kasutada. 2. Kui peaks osutuma, et relv on laetud, siis võib ainus lask sellest relvast su elu lõpetada, seega pole ühtegi põhjust oodata. Kuna tulirelv tapab pikema maa tagant, siis sel juhul tavalised kaklustes jms. ohuolukordades kehtivad ohu- distantsid ei kehti (nt nagu noa, kirve või torujupiga ähvardamisel).
Kuid loomulikult, mingid piirid siiski on: lasta optilise sihikuga vintpüssist 70m pealt maha mees, kes sind tappa ähvardab ja püstoliga vehib - läheb juba keerulisemaks põhjendada. Miks? Kuna tema võime sind tabada on kordades väiksem kui sinu võime teda tabada, ja ohu tegeliku suuruse üle saab vaielda. Korralikke argumente on nii sellel kui teisel poolel, ning pole võimalik öelda, kuidas asi kohtus lõpeb. Võidab see, kes jaksab parema advokaadi palgata.
Kui mees kes sind tappa ähvardab, hoiab käes relva, mille kohta sa ei tea, kas ee on laetud või mitte (ja ka siis kui sa kindlalt tead, et see on laetud), siis ei tohi seda meest lasta seni, kuni ta relva sinu poole ei suuna.
Kui sama mees laeb relva sinu silme all, siis suurendab see küll ohutaset, kuid ei anna õigust teda lasta - seni kuni ta relva sinu poole ei suuna. Eri relvad on eri ohtlikkuse astmega, mitmed vajavad padrunite sissepanemise järel veel kuuli rauda tõmbamist ja/või vinnastamist. Kui vastasel on käes püstol, millesse ta on äsja lükanud padrunipideme, siis on teoreetiline võimalus, et kuuli rauas pole - kui see ei pruugi nii olla. Paljugi loeb püstoli tüüp/mark. Mitmed mudelid võimaldavad kanda kuuli rauas nii, et relv pole vinnastatud. Sel puhul piisab lihtsalt päästiku läbitõmbamisest ja toimub lask - ka siis, kui padrunipidet üldse relvas polegi. Relvatüüpide pisiasjadeni tundmine pole kohustuslik ja ainuõige hinnangu andmine ohuolukorras samuti mitte. Seega, sel hetkel, kui mees suunab relva, mis võib laetud olla, sinule, tekib hädakaitseseisund - kui sul on piisavalt alust oletada, et sinu poole suunatakse laetud relv kavatsusega sind sellest tulistada. On ju lolle, kes oma tegevuse tõsidusest endale aru andmata laetud relvadega niisama ringi vehivad, "nalja pärast". Nad on oht, kuid mitte nende kohapeal mahalaskmist õigustav oht.
Kui aga asi on tõsine, kuid sa ei jõua tulistada enne, kui tema relv on juba sinule suunatud - kas ei saa relva kabuurist kätte, kaitseriiv on peal, padrunit pole rauas vms - kuid ka tema ei tulista, vaid langetab relva - on hädakaitseseisnud selleks hetkeks lõppenud ja teda ei tohi enam lasta - hetkeni, kuni ta uuesti relva sinu poole suunab.
Kui mees kes sind tappa ähvardab, suunab oma relva sinule või juba sihib sind laetud relvast, on hädakaitseseisund juba tekkinud ja teda võib kõhkluseta lasta, kui vahemaad ja relvade suhe pole absurdsed või vaieldavad, nagu ülal näitena toodud "vintpüss vs revolver 70m pealt" vms.
Veel kord: tulirelv tapab pikema maa tagant ja ainus tabamus võib olla surmav, seega on reaalne oht teie elule ning vastavalt ka teie õigus hädakaitsele ja surmava jõu kasutamisele tekkinud hetkest, kui keegi teie suhtes avalikult vaenulik isik relva teie poole suunab. Teil pole kohustust veenduda, kas relv on või ei ole laetud - selleks ei ole enam aega. Kui tema relv on laetud, siis kogu teie käsutusse jäänud aeg võib olla vaid sekundi murdosad, ning nendest ei piisa suuliseks hoiatuseks, hoiatuslasuks jms tavalisteks protseduurideks. Jääb ainult vältimatu vajadus kaitsta oma elu - viskuda maha, hüpata varju/nurga taha vms, või kui midagi üle ei jää ja muud varianti pole, siis haarata oma relv ja tulistada ründajat. RÜNDAJA LASKU EI PEA ÄRA OOTAMA!
Teisest nurgast:
Jänkid avaldasid kunagi ühes relvaajakirjas (Guns & Ammo) hea artikli käsirelvaduellis ellujäämisest. Esimene reegel, kuidas relvastatud konfrontatsioonis ellu jääda oli: Ära satu sellesse, väldi konflikti eskaleerumist kõigi sinu käsutuses olevate vahenditega. (How to survive a gunfight: don't get into one!) Teine reegel oli lihtne: Jookse ära nii kiiresti kui jalad võtavad! (Run like hell!) Kriimustus sinu väärikusel pole võrreldav kuuliga kopsus - ka siis kui sul on relv ja sa tead kuidas seda kasutada - tervisele on kasulikum, kui keegi sinu pihta ei tulista. Kolmas reegel oli: suurenda vahemaad enda ja laskja vahel, iga meeter loeb! Distantsi kuni 0-2,5m ründaja ja ohvri vahel nimetatakse Auguks (Hole), kust tuleb iga hinna eest välja saada, sest seal saadud tabamus on kõige tõenäolisemalt surmav või invaliidistav. Statistiliselt väheneb surmava või invaliidistava vigastuse oht eksponentsiaalselt iga lisameetriga. (Get out of the Hole - every meter counts!)
Neljas: hüppa lähima varje suunas - iga varje on parem kui üldse mitte mingit - ja tee endast ründajale võimalikult väiksem sihtmärk. (Dive for cover - any cover is better than none - and present as little target for the attacker as possible!) Isegi kõnnitee äärekivi taha pikali viskamine on selles situatsioonis arukas tegu. Alles viies reegel ja sealt edasi käsitlesid relva haaramist ja ründaja laskmist. Ehk on sellestki natuke abi. Statistika on pärit Los Angelese kümne aasta tänava-tulistamiste koondanalüüsist, artikli autoriks on erusõjaväelasest kauaaegne politseinik.
Seadus ütleb, et hädakaitse seisund tekib siis, kui oht sinu või teiste isikute elule on reaalne ja samaaegne.
KUSKIL EI ÜTLE SEADUS, ET SA PEAD TULIRELVAGA VASTASELT LASU ÄRA OOTAMA! Ründe ootamise kohustus kehtib külmrelvade, kaigaste, raudarmatuuri juppide jms puhul. Nuga, mõõk, tääk, kirves, hang, labidas, kang jne - kõik võimaldavad erinevat ründedistantsi. Ründega ähvardamine pole rünne, ja sellest hädakaitseseisundit ei teki. Sel puhul tohib lasta ainult reaalse, hetkel päriselt toimuva rünnaku käigus - ja ka siis alles alates sellest vahemaast, kust oht sinu või teiste elule muutub reaalseks. Kirvest keerutav ja tapmisähvardusi röökiv mees, kes on sinust 5-7m kaugusel EI OLE reaalne oht - kui sa oled tulirelvaga varustatud. Ta muutub selleks ohuks siis, kui ta kirves on löögiks tõstetud ja ta ise on min. 3m kaugusel - sealt edasi võivad asjad toimuda nii kiiresti, et sa ei jõua enam reageerida. Normaalne käitumine kirvega mehe puhul on püüda teda rahustada sõnadega, kutsuda tema sõpru talle aru pähe panema jms, Kui ta ei kuula kedagi, ja üha sinu poole liigub, siis hoiatada teda, et sa kavatsed end kaitsta ja vajadusel surmavat jõudu kasutada. Kui ta ka siis ei peatu, siis võtta välja relv, tõmmata kuul rauda ja hoatada teda ühe selgemalt. Kui ta ikka veel ei peatu ja läheneb ca 5m vahemaani, tulistada hoiatuslask ohutus suunas. Kui ka see ei mõju (ja enamasti taolistes situatsioonides kahjuks ei mõju) ja vastane ületab kirvest viibutades 3m piiri sinuni, tekib hädakaitseseisund ja teda võib lasta.
Miks või kuidas? 1. kuna oht on reaalne, mitte ettekujutatav 2. kuna mees võib selle vahemaa läbida poole sekundi vältel, ühe hüppega ja sind surmava löögiga pähe või kehasse kahjustada juba ca 2m kauguselt. Üks lolli kohta tabav hoop - ja sa ei arva ega tee selles maailmas enam iial midagi.
NB!- mitte kuskil pole kirja pandud kohustust hoopi ära oodata!!! Ainuke probleem kaitsja jaoks seisneb selles, et hiljem tõestada, kui kaugel ründaja sinust lasu hetkel oli. Kui on tunnistajaid, on kõik enamasti OK - kui nad tõtt tahavad rääkida.
Kui peaks juhtuma, et mees sind torujupi, kaika või kirvega lööb, enne kui sa relva kätte saad, kuid sa jääd vigastustest hoolimata ellu, ründaja aga pöördub minekule, siis teda lasta ei tohi, see oleks mõrv. Miks? Kuna rünne on lõppenud, ja koos sellega lakanud olemast ka hädakaitseseisund.
Eelmistes postitustes kirjeldatud jada hädakaitseseisundi tekkest pole õige, kuna seal kirjeldatakse TULIRELVA poolt põhjustatud ohtu, mis on põhimõtteliselt teist laadi kui külmrelvade poolt tekitatu, kuna tulirelvad võimaldavad tappa oluliselt pikema maa tagant.
Kui mees ähvardab sind tappa ja hoiab tulirelva käes, siis sellel sekundil, kui ta relva sinu poole suunab, tekib hädakaitseisund. Ei pea ootama, kuni relv täpselt sinu pähe või südamesse sihib. Miks? 1.Kuna sul pole võimalik kindlaks teha, kas relv on laetud või mitte, on sul täielik õigus eeldada, et relv on laetud ja oht on samaaegne ja reaalne - seega on tekkinud hädakaitseseisund, mis lubab enda elu kaitseks relva kasutada. 2. Kui peaks osutuma, et relv on laetud, siis võib ainus lask sellest relvast su elu lõpetada, seega pole ühtegi põhjust oodata. Kuna tulirelv tapab pikema maa tagant, siis sel juhul tavalised kaklustes jms. ohuolukordades kehtivad ohu- distantsid ei kehti (nt nagu noa, kirve või torujupiga ähvardamisel).
Kuid loomulikult, mingid piirid siiski on: lasta optilise sihikuga vintpüssist 70m pealt maha mees, kes sind tappa ähvardab ja püstoliga vehib - läheb juba keerulisemaks põhjendada. Miks? Kuna tema võime sind tabada on kordades väiksem kui sinu võime teda tabada, ja ohu tegeliku suuruse üle saab vaielda. Korralikke argumente on nii sellel kui teisel poolel, ning pole võimalik öelda, kuidas asi kohtus lõpeb. Võidab see, kes jaksab parema advokaadi palgata.
Kui mees kes sind tappa ähvardab, hoiab käes relva, mille kohta sa ei tea, kas ee on laetud või mitte (ja ka siis kui sa kindlalt tead, et see on laetud), siis ei tohi seda meest lasta seni, kuni ta relva sinu poole ei suuna.
Kui sama mees laeb relva sinu silme all, siis suurendab see küll ohutaset, kuid ei anna õigust teda lasta - seni kuni ta relva sinu poole ei suuna. Eri relvad on eri ohtlikkuse astmega, mitmed vajavad padrunite sissepanemise järel veel kuuli rauda tõmbamist ja/või vinnastamist. Kui vastasel on käes püstol, millesse ta on äsja lükanud padrunipideme, siis on teoreetiline võimalus, et kuuli rauas pole - kui see ei pruugi nii olla. Paljugi loeb püstoli tüüp/mark. Mitmed mudelid võimaldavad kanda kuuli rauas nii, et relv pole vinnastatud. Sel puhul piisab lihtsalt päästiku läbitõmbamisest ja toimub lask - ka siis, kui padrunipidet üldse relvas polegi. Relvatüüpide pisiasjadeni tundmine pole kohustuslik ja ainuõige hinnangu andmine ohuolukorras samuti mitte. Seega, sel hetkel, kui mees suunab relva, mis võib laetud olla, sinule, tekib hädakaitseseisund - kui sul on piisavalt alust oletada, et sinu poole suunatakse laetud relv kavatsusega sind sellest tulistada. On ju lolle, kes oma tegevuse tõsidusest endale aru andmata laetud relvadega niisama ringi vehivad, "nalja pärast". Nad on oht, kuid mitte nende kohapeal mahalaskmist õigustav oht.
Kui aga asi on tõsine, kuid sa ei jõua tulistada enne, kui tema relv on juba sinule suunatud - kas ei saa relva kabuurist kätte, kaitseriiv on peal, padrunit pole rauas vms - kuid ka tema ei tulista, vaid langetab relva - on hädakaitseseisnud selleks hetkeks lõppenud ja teda ei tohi enam lasta - hetkeni, kuni ta uuesti relva sinu poole suunab.
Kui mees kes sind tappa ähvardab, suunab oma relva sinule või juba sihib sind laetud relvast, on hädakaitseseisund juba tekkinud ja teda võib kõhkluseta lasta, kui vahemaad ja relvade suhe pole absurdsed või vaieldavad, nagu ülal näitena toodud "vintpüss vs revolver 70m pealt" vms.
Veel kord: tulirelv tapab pikema maa tagant ja ainus tabamus võib olla surmav, seega on reaalne oht teie elule ning vastavalt ka teie õigus hädakaitsele ja surmava jõu kasutamisele tekkinud hetkest, kui keegi teie suhtes avalikult vaenulik isik relva teie poole suunab. Teil pole kohustust veenduda, kas relv on või ei ole laetud - selleks ei ole enam aega. Kui tema relv on laetud, siis kogu teie käsutusse jäänud aeg võib olla vaid sekundi murdosad, ning nendest ei piisa suuliseks hoiatuseks, hoiatuslasuks jms tavalisteks protseduurideks. Jääb ainult vältimatu vajadus kaitsta oma elu - viskuda maha, hüpata varju/nurga taha vms, või kui midagi üle ei jää ja muud varianti pole, siis haarata oma relv ja tulistada ründajat. RÜNDAJA LASKU EI PEA ÄRA OOTAMA!
Teisest nurgast:
Jänkid avaldasid kunagi ühes relvaajakirjas (Guns & Ammo) hea artikli käsirelvaduellis ellujäämisest. Esimene reegel, kuidas relvastatud konfrontatsioonis ellu jääda oli: Ära satu sellesse, väldi konflikti eskaleerumist kõigi sinu käsutuses olevate vahenditega. (How to survive a gunfight: don't get into one!) Teine reegel oli lihtne: Jookse ära nii kiiresti kui jalad võtavad! (Run like hell!) Kriimustus sinu väärikusel pole võrreldav kuuliga kopsus - ka siis kui sul on relv ja sa tead kuidas seda kasutada - tervisele on kasulikum, kui keegi sinu pihta ei tulista. Kolmas reegel oli: suurenda vahemaad enda ja laskja vahel, iga meeter loeb! Distantsi kuni 0-2,5m ründaja ja ohvri vahel nimetatakse Auguks (Hole), kust tuleb iga hinna eest välja saada, sest seal saadud tabamus on kõige tõenäolisemalt surmav või invaliidistav. Statistiliselt väheneb surmava või invaliidistava vigastuse oht eksponentsiaalselt iga lisameetriga. (Get out of the Hole - every meter counts!)
Neljas: hüppa lähima varje suunas - iga varje on parem kui üldse mitte mingit - ja tee endast ründajale võimalikult väiksem sihtmärk. (Dive for cover - any cover is better than none - and present as little target for the attacker as possible!) Isegi kõnnitee äärekivi taha pikali viskamine on selles situatsioonis arukas tegu. Alles viies reegel ja sealt edasi käsitlesid relva haaramist ja ründaja laskmist. Ehk on sellestki natuke abi. Statistika on pärit Los Angelese kümne aasta tänava-tulistamiste koondanalüüsist, artikli autoriks on erusõjaväelasest kauaaegne politseinik.
Re: Karuott
mango kirjutas:Kui sama mees laeb relva sinu silme all, siis suurendab see küll ohutaset, kuid ei anna õigust teda lasta - seni kuni ta relva sinu poole ei suuna.
Et siis läheb "Kiirem jääb ellu" vesterniks.
Mina ei tohi ju tema poole ennem relva suunata, kui seda teeb tema. Muidu ju vastupidine situatsioon ja mind pannakse kinni.Re: Karuott
Kas keegi foorumi külastajatest oskab öelda, mida peale hakata karu sapiga? Kuulujuttude järgi pidavat hea olema mingite haiguste puhul aga midagi konkreetsemat ei õnnestunud teada saada.
-
Olavi Kool
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
Re: Karuott
mango on võtnud kätte ja kirjutanud pika jutukese (kogu sisuga ma nõus olla ei saa, sest mind on teisiti õpetatud). Lisan ka tiba. Esiteks kui noaga relvastatud isik on sinule lähemal kui kuus sammu ei ole mingit võimalust enam relva haarata isegi kui see on su vöö küljes rippumas nagu filmidest oleme harjunud nägema. Teiseks kui on relv ning ähvardus ei pea mina hakkama kindlaks tegema kas on ikka päris relv, kas on laetud jne. põhiseaduslikult on õigus igal inimesel elule ja ka õigus seda kaitsta. Veel ehk seletab mulle keegi lahti miks on relvaloal kirjas "enese ja vara kaitseks" vara rünnates ju mu elule ohtu pole aga kui mingi tont torgib põleva tõrvikuga mu rookatusega maja räästast mid siis teen? karjun ta peale või? Enesekaite tuleb otsustada murdosa sekundiga ja ega iga mees keda rünnatakse pole jurist aga peale seda kui oled ründe tõrjunud kaalub kamp juriste aastaid seda kui õiguspäraselt sa käitusid. Vene ajal oli enesekaitse piiride ületamine ka see kui sul oli võimalus põgeneda aga sa hakkasid vastu ja kahjustasid ründajat, tänapäeval võib igaüks ennast kaitsta ka siis kui on võimalus põgeneda. Aga vist pole õiges teemas?
.
.
naised saunas rääkisid
Re: Karuott
tuuba kirjutas:Kas keegi foorumi külastajatest oskab öelda, mida peale hakata karu sapiga? Kuulujuttude järgi pidavat hea olema mingite haiguste puhul aga midagi konkreetsemat ei õnnestunud teada saada.
Karusapp tuleb kõigepealt ära kuivatada,siis kodukootud joogi hulka panna ja toime on sama umbes nagu viagral,vat siuke rohi teine
243win
Re: Karuott
Rootslaste rebasejaht sai, siis sellise kulminatsiooni: http://www.aamulehti.fi/uutiset/ulkomaa ... ain/158096
Re: Karuott
Karud ju ei ründa!!!Hullemal juhul teeb vaid pette rünnaku,jookseb sind pikali või ma ei tea mis veel.............
"Kellegi"kuldsed sõnad.
"Kellegi"kuldsed sõnad.
jahismurf
Re: Karuott
...Ja pikali jookseb ta inimese ikka oma pehme ja karvase rinnaga, mitte vôimsa käpalöögiga. Pärast lihtsalt tôused uuesti pysti, rapsid riietelt männiokkad maha ja jahid rebaseid edasi. 