Püss koeraga ajajale.

[plaaster]

Minu teada originaalis 7.62x39 aga vene kroonus käinud peaksid paremini teadma, mina selleks liiga noor

[Ain Aavik]

Uuem sort pidi olema 5,6 kaliiber - ka täpselt pole teada - kroonust möödas kakskümmend ja viis aastakest ....

[hendrik]

Uuem sort pidi olema 5,6 kaliiber - ka täpselt pole teada - kroonust möödas kakskümmend ja viis aastakest ....

uugametsal õigus. Siin erinevad modifikatsioonid näha - http://en.wikipedia.org/wiki/AK-47

[unt]

Noh, ma ei tea miks, aga keegi ei soovita Sulle kaliibrit 45/70. Nõus sellega, et koeraga metsas olles on väga hea relv tavaline kaheraudne. Olgu ta kaliiber siis 12 või 20. Ise ma koeramees enam ei ole. Aga endistest aegadest on meeles, et vahel jäi siledaraudse laskeulatusest natuke väheks. Seda eriti ühe koeraga metsas olles. Ajas seakarja liikuma, tegi lärmi ja tõmbas tähelepanu endale. Siis oli hea sigadele kusagil 70-80 m peale hiilida ja üks ära kutsuda. See õnnestus aga paremini vindiga. Ja kui Sa ei taha tõrkeid ja ilmtingimata kahte rauda, siis mina soovitaks Sulle soojalt - astu Waldust läbi ja vaata seda 1895 aasta Marlinit. Meil siin kaks kõva koerameest - mõlemal 18 tollise rauaga Marlinid 45/70. Ja ma pole neid enam teiste relvadega koeraga metsa minemas näinud. Ääretult töökindel, kuul naljalt rikosetti ei lähe (kuuli valik 19,4g - 28 g), väga kiire ümberlaadimisega. Ja väga hea täpsus - tegin enda püssiga optika pealelaskmist (nagu juba ütlesin - ma enam koeramees pole ja kasutan 22 tollise rauaga Marlinit kütiliinis ja varitsuses ja ka hiilides) ja sain nelja lasuga 100 meetrilt kobara, mille suurim laius oli 3,6 sm. Mida sa veel tahad? Kui selline vibulukuga püss ei meeldi, siis muidugi iseasi, aga relvana ei saa tema kohta öelda mitte ühte halba sõna. Kui huvi on, vaata siit Relvafoorumi alt minu teemat Marlin 1895 45/70. Seal üht-teist kirjas.

[Hekler]

Jaa päris vinge relv see Marlin. Mida veel pakute?

[hendrik]

Kui poolauto ja peab võsa seedima - siis Beretta ES100 slug rauaga..? Õige moona valikuga ei ole enam suurt vahet, kas 30m pealt võsas lasta 12kal. või 45-70gov-ga. Pigem on ehk 12kal. oma raskema kuuliga vähem oksakartlikum..? Aga 45-70 on kahtlemata väga hea kaliiber, aeglased rasked kuulid sobivad suurulukitega mässamiseks.

Pumbad on ka ju alternatiiv, remington, mossberg jne.

[Mart]

Mnjah, Benelli suht nooruke firma mõningate teistega võrreldes ja poolautomaatide seas rohkem sileraudse, kui vintraudse tegija. See Argo suht toores värk alles. Ega sileraua tootmine tee sinust kohe vintrelva tootjat. Inertsiga ümberlaadimine on kapriissem osadel mudelitel, kui gaasig ja rohkem moona valivam. Slug raud sileraudsel aga hea leiutis, tasub proovimist. Kui poolautomaati otsida, siis täitsa võiks kaaluda sileraudset poolautomaati slug rauaga ( haavliraua ostad kohe linnujahiks kaasa ). Tootja eelistust ehk polegi, igal omad plussid-miinused.

[tere]

Mnjah, Benelli suht nooruke firma mõningate teistega võrreldes ja poolautomaatide seas rohkem sileraudse, kui vintraudse tegija. See Argo suht toores värk alles. Ega sileraua tootmine tee sinust kohe vintrelva tootjat. Inertsiga ümberlaadimine on kapriissem osadel mudelitel, kui gaasig ja rohkem moona valivam. Slug raud sileraudsel aga hea leiutis, tasub proovimist. Kui poolautomaati otsida, siis täitsa võiks kaaluda sileraudset poolautomaati slug rauaga ( haavliraua ostad kohe linnujahiks kaasa ). Tootja eelistust ehk polegi, igal omad plussid-miinused.

püss püssiks ,olen näinud kuidas koeramees tuleb metsast ja oma enda läbilastud koer süles.
ja kirub,aga keda? ise ennast et ei vaatanud korralikult,keda lasi!!!!

[Feen]

Ei tahaks küll öelda, aga tere postitus oli jahiohutuse teema alla sobiv. siin uuriti, milline püss sobib koeramehele, mitte seda, millise püssiga koeri lastud on, või kas ja kes neid lasknud on.

[Hekler]

Sile on juba olemas(üheraudne), metsa pooldaks ikkagi vinti. Tegelikult hakkas Marlin täitsa meeldima. Teab keegi palju see püss kaalub ja maksab?

[baddmann]

Ära sa jumalapärast internetti otsima mine Marilini hinda ja kaalu

Täna sai koeramehe kaliibrit "katsetatud". Põrsas liikus üle kütiliini ning sai ühe laksu naabrimehe poolt, tulemust ei teadnud. Nägin, et loom on kütiliini taga keskmise tihedusega võsa vahel veel näha, distants u 80 m. Moonaks iselaetud 18,5 g HH, kaliibriks 9,3x74R, kaheraudne FC, ilma optikata (sel päeval). Hiljem selgus, et põrsas sai tabamuse vasakusse kubemesse, kuul jooksis ilma olulisi verevalumeid ja purustusi tekitamata paremalt poolt umbes vahelihase kohalt välja. Lasu hetkel oli suurepäraselt näha, kuidas vitsad kuuli lennutrajektoorilt kahte lehte lendasid.

BM

[unt]

Sile on juba olemas(üheraudne), metsa pooldaks ikkagi vinti. Tegelikult hakkas Marlin täitsa meeldima. Teab keegi palju see püss kaalub ja maksab?

http://www.marlinfirearms.com/Firearms/bigbore/1895.asp - siit näed relva, saad tema manuaali ja võid vaadata erinevaid modifikatsioone. Ja siit saad teada, mis see püss Eestis maksab
Kaal kusagil 3,4 kilo vististi. Aga kui 4 padrunit magasinis ja veel 5 tk kaba küljetaskusse tagavaraks paned, siis kaal oluliselt muutub

[peepk]

Ja sellel Cowboy mudelil topid kõik 9 padrunit torumagasini,ainult et iga lasuga raskuskese nihkub äralastud padruni võrra tahapoole ja tabamispunkt ilmselt koos sellega,nii nad seal raja taga kirjutavad.Cowboyl ka raud mõnusalt kandiline,pildi peal väga meeldib,kahju et meie kaupmehed ei riski kasvõi ühte näppimise jaoks kohale tirida,tolmu koguma see kindlasti ei jääks.

[Joosep Käba]

Kui nüüd teisipidi vaadata siis ajajal võib ajus olla kaasas laadimata relv. Et kui loom koera ees peatub siis topid selle torusalve täis ja kukud uhama. Kaheraudne ehk siis lahtimurtav(võib ju vint ka olla) sel juhul kiirem vast.
Aga kuda elu tegelt käib.......

[plaaster]

Kõige lollikindlam on ikkagi lahtimurtav püss olgu ta siis sileraudne, vintraudne, kombi või trilling.
Esimesel kahel hooajal käisin vaheldumisi poltlukuga vintraudse ja sileraudse pumppüssiga. Mõlema relvaga on tekkinud tõrge ja veel selline mida võibolla juhtub üks kord tuhandest. Vindil oli mingi oksatükk murdunud lukukoja ja päästikumehhanismi vahele nii, et luku avades ei visanud padrunikesta luku küljest ära (sõnadega kirjeldades jääb see ilmselt arusaamatuks) õnneks ei olnud too hetk vaja ka kedagi lasta aga ei taha isegi mõelda selle peale kui näiteks haavatud kult oleks sellel hetkel otsustanud rünnata. Pumbaga juhtus suht analoogne asi, et oks oli murdunud lukumehhanismi vahele ja relva ei olnud enam võimalik tühjaks ega ümber laadida ja koju tuli sõita laetud relvaga. Mõlema juhtumi puhul jäi metsas täiesti arusaamatuks mis püssil viga ja alles kodus relvade mikroosakesteks lammutamisel sain aru, mis oli juhtunud. Aga kordan veel, et sellist asja võib elus vaid korra ette tulla võibolla mitte kordagi aga minul on juba kaks korda nii juhtunud

Läbielatud kogemuste ja paljude muude isiklike tegurite pärast (jahimaa iseärasused, kütitavad ulukid jne.) otsustasin mina kombi kasuks.