naised saunas

[honkomees]

.... (ma ei räägi nn.slug rauast vaid klassikalisest siledaraudsest jahipüssist kas siis vahetatavate tshokkidega või tavalisest)

juriidiliselt asja jagamata saan mina aru et sileraudne kuulipüss on nimelt seesamune slug rauaga meerikamaa relv

[Joosep Käba]

Hr. Käba ehk seletad oma seisukoha kõigile lahti, milline juriidiline vahe neil asjadel on ja kuidas se relvaloal on kajastatud. Vast ehk "pollar" on siin foorumlastest minust rohkem relvalube näinud aga vaevalt temagi sellist märget "siledaraudne kuulipüss" või "siledaraudne haavlipüss" on pidanud relvaloale märkima. (ma ei räägi nn.slug rauast vaid klassikalisest siledaraudsest jahipüssist kas siis vahetatavate tshokkidega või tavalisest)

Kui sa loed mu postitust siis saad ju aru, et miskit seisukohta seal pole. Juhin tähelepanu lihtsalt sellele, et olemas ka spets. kuulilaskmiseks konstruitud sileraudsed. Mida keegi kunagist vast keelama ei hakka. Kui keski miskit keelata tahab küll siis konks ka selleks enne tehakse.


Relvalubadest niipalju, et nad tea isegi kohati mis kirjutavad sinna. Ma alles ühe vahetasin välja kus relvaloa nummer vale koha peale kirjutet.

[Olavi Kool]

No vanemate lubade pealt saaks siia oma koomiksi nurga pikemaks ajaks kui iga päev postitada nelja loa pildid kastikestesse nagu ajalehes, jätkuks vast aastaks.
Aga arvasin ka ise, et seda slugi ja paradoksi mõtlete. Muideks se slug ei ole midagi uut alles septembris hoidsin oma käes kaheraudse 12 kal. ca 100 aastat vana rauapaari ja oh imet mõlemas rauas täies ulatuses vindid sees. Aga kui raual on vindid sees ei ole relv siledaraudne siis on ikkagi tegemist vintraudse relvaga millest on võimalik tulistada siledaraudsele relvale valmistatud kuuliga laetud laskemoona või siis siledaraude kaliibris vintrelv? mulle tundub nii.
Aga kas eestimaal on ka kellelgi paradoks rauaga püssi ja kuidas toimib? Olen kuulnud arvamust (meestelt ja mitte saunas), et ei pidavat õigustama end kuna kuulil juba raua otsa jõudes selline vunk sees , et lõikab sirgelt kuuli läbi ilma pöördei peale võtmata? kas ka tõele vastab teavad ainult kasutajad ja ka ilmselt naised poe sabas.

[kirp]

Mul on poolautomaadil paradoks tsok olemas. Ta on kasutu kui ei ole spetsiaalkuuli. Noid aga meil praktiliselt ei liigu. Idee järgi peaks see olema nagu tavalisel vintraudsel, et kuul jookseb kogu (või enamuse) oma küljega soontesse sisse. Igasugused pealt rihveldatud (Brenneke) või liiga kitsaste soontega (Ideaal) jms. põrutavad tõesti otse läbi ja hiljem kuuli peal küll kaldu jooni pole (ju ei tõmba siis ka pöörlema). Kusagil vist oli katsetatud Gualandit.

Neid ameerika igasugu imekuule (vasest ja erinevate kostruktsioonidega) ei ole kätte juhtunud. Kunagi aastaid tagasi Normarkis nägin, aga padruni hind oli kusagil 60-70 kr. lähedal ja ei raatsinud osta. Muideks minu torust lendab kuul kõige paremini 1/4 tsokiga, mitte täissilindriga. Ja kui optika peal ja tugi olemas, siis lasen 100m pealt 10cm ringi ära (nt. Blondoga) ja mingit erilist pöörlemist (suuremat stabiilsust) taga ei igatse.

Ehk kokkuvõtteks: minu mulje on, et sileraudne oma raua tõttu laseb küllaltki täpselt 100 võimalik ka et 150 m-ni. Tehnilise ebatäpsuse põhjuseks on kuulid ja laadimine (vt. kasvõi Taali juttu Polevost viimases Jahimehes) ja sihtimisvahendid (latiga ehk toru järgi sihtides ei saaks ka karabiiniga erilist täpsust loota). Paned aga optika või punatäpi peale, siis on kohe teine tera.

[duv]

Asi kisub ju täiesi segaseks, kuidas saab siis olla sile, kui ikkagi on vintsoon rauas sees(st. rifled slug)??? Nõuka ajal oli käibes küll kolmeraudseid(drillinguid), millel kolmandal vintraual olid vintsooned välja puuritud ja just selle eesmärgiga, et vintraudset relda ei saanud valdav enamus omada. Samuti ei saa siin võtta siledat rauda millel otsas vindiväli, sest see on paradoks või mitmeraudset, millel vintraud, sest see siis kombineeritud. Tegelikult on lihtsalt sõnastus val ja mõte ikkagi selles, haavlirauast haavliraua kuuliga jahipidamisest. Lisaks veel juurde, et kokkuhoiu mõttes lastakse jah rifled slug-ist Gualandi kuuliga, spets moona pidi vähesel määral Waldus olema (vist 5 või 10tk) vist 60 krooni ümber pauk, nemad soovitasid kasutada Duplex moona(17 ja 19 krooni pauk), mille rikoseti võime on nulli lähedane, plastmass rõngad ei lõhu rauda ja tagavad kuulile pöörlemise. Järgmise kokkuhoiu variandina oleks kamba peale kuuli vorm tellida ja neid tinast ise valada. Lisaksin siia ka ühe 12 cal paradoksi tinast kuuli foto, aga aparaati pole praegu käepärast.

[mürka]

Nimeta kuidas tahad aga asi jääb ikka samaks. Kas selle kohta ka kirjandusd on.

[Olavi Kool]

vanas jahimehe käsiraamatus kirjutab paradoks tshoki kohta paari reaga, et haavlivihku ei mõjuta ja lastakse spets kuulidega, N-Liidus ei toodetud ja mujal ilmas populaarsuse kaotanud,kõik? mina ei ole rohkem leidnud.

[priitorm]

Asi kisub ju täiesi segaseks, kuidas saab siis olla sile, kui ikkagi on vintsoon rauas sees(st. rifled slug)???

Relvaseadus § 12 (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1) sileraudne - tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2) vintraudne - tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

[honkomees]

ameerikamaal olla need rifled slug sileda alla kvalifitseeritavad, ju seal siis peale vindisoonte muud parameetrid ka arvesse võetud, vene relvaseaduses on aga paradoksi puhul piirang vindiga osa pikkuses, mingist mõõdust pikem vindikeere või siis täies pikkuses vint e rifled slug käib vintraua alla, lühema vindiosaga aga sileraudse alla

[duv]

Asi kisub ju täiesi segaseks, kuidas saab siis olla sile, kui ikkagi on vintsoon rauas sees(st. rifled slug)???

Relvaseadus § 12 (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
1) sileraudne - tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
2) vintraudne - tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

Seadus seaduseks, aga loe ikka lõpuni mida kirjutasin ja mõte oli ikka selles, et sile raud jääb ikka siledaks, vint -vindiks ja see kus nii ühte kui teist(siledal otsas kümmekond senti vindivälja)paradoks. Eelpool aga hämati mingist siledaraudsest vintpüssist või vastupidi, siis tegelikkuses seda olemas olla ei saa. Kuhu alla mingi maa seaduses mida paigutatakse ja kas rifled slug võrdsustatakse sileraudsega, seaduses võib ju klassifitseerida nii või teisiti selles osas vaielda ei oska. Tegelikkuses on eestlaetav tulelukuga püss tulirelv kuidas ta seaduse järgi klassifitseeritakse, kas piiratud või piiramata tsiviilkäibega see juba seadusetegijate asi

[tony]

Eestis liigitatakse rifled slug sileraudse püssi kategooriasse.Kust tean:-omal see vidin olemas.Kui kellegil huvi on võin maha müüa.

[Kaupo Kindsigo]

Hea uudis: Soomes lubatakse aastast 2009 jaht sileraudse jahirelvaga, kuuliga näiteks valgesabahirvele!