Siga ja 222Rem vol2 (poolitatud teema)

[Priidik Õun]

Jahil 9,3x62 ja 308 tagasilöögi erinevust eriti ei taju kuid märki laskmine 9,3- sega küll veidi karm.

[Andrus Michelis]

Omal kah mõlemad kaliibrid olemas. Jahis jah, kui lasu või paar peab tegema, siis ise küll mingit vahet ei tähenda.. Kord, kui tiirus sai 9,3 tampima hakkatud, siis peale 40 pauku andis õlg tunda ja selgelt tuntav paugukartus lõi välja. Peale seda 40 ja rohkema paugu sesiooni tundus 308 suhteliselt "mänguasjana". Peale seda pommitamist ma mingi nädalake püsse ei puutunud , kuni õlg enam tunda ei andnud. Praeguseks ei tekita kummagist kaliibrist tulistamine erilisi reaksioone või emotsioone.

[tony]

Kõige jämedam kaliiber millest lasknud olen oli 458Lott.Jahil tundus mänguasjana,see eest eelnevalt märki lastes üle kolme lasu teha ei soovinud.

[Feen]

No, ma ise olen avastanud paaril korral, et ka .308 win ja 12 g Mega (suht max laenguga) võib paugukartust tekitada. sellisel juhul olen lihtsalt laskmata jäänud, või ennast natukene kogunud ning uuesti alustanud sihtimist, natukese teise suhtumisega. Mõtlesin ise ka, et mis see nüüd mulle ära ei tee, kui mõni pauk otsaette tuleb. Aga kui esimest korda enne lasku avastasin, et hoian püssi hoopis imelikumalt ning pigistan nii nagu jaksan, siis ei saa salata, võib tekitada paugukartus küll. Ajujahis enamasti sellele ei mõtle ning selliseid asju väga ei esine ka... kui just keegi kaameraga kõrvalt ei filmi ja endale hiljem ei näita... seni oleme kõi kõvad raudmehed ning talume paugud eranditult ja laskmist see ei sega.

Mulle jääb ikkagi mõistmatuks, miks on vaja siga lasta 75 m võssa? Vähe mehi jahis? sihid puhastamata? Nälg majas? Närv ei pea vastu? Kui ma ei saa .308ga lastud (kuna fakt on see, et .222st on normaalse tabamuse juures küll sea tapmiseks, räägime ka nt kitsest või rebasest, kes võib võsas olla), sest võsa on ees, olgem ausad, ma jätan mis iganes asjaga lasmata, olgu käes 9,3 mm toru või .222.

Ahjaa, mis puutub 100 m eemal olevat rebast ja võsa, siis sel talvel olen ühe rebase nii lasknud, kadus juba võssa ära ning oli lootusetult läinute nimekirjas, kui otsustasin siiski proovida (koer oli ka kaasas), oh imet, maha ta jäi. Mitte, et ma arvasingi, et .222 võssa laskmiseks on, aga ma pole kindel, et jahis peaks hakkama igasse võssa keevitama, ainult, et loomale pihta saaks.

[Priidik Õun]

Mulle jääb ikkagi mõistmatuks, miks on vaja siga lasta 75 m võssa? Vähe mehi jahis? sihid puhastamata? Nälg majas? Närv ei pea vastu? Kui ma ei saa .308ga lastud (kuna fakt on see, et .222st on normaalse tabamuse juures küll sea tapmiseks, räägime ka nt kitsest või rebasest, kes võib võsas olla), sest võsa on ees, olgem ausad, ma jätan mis iganes asjaga lasmata, olgu käes 9,3 mm toru või .222.

Näiteks: Haavatud ja liikuv uluk.

... ja igasuguseid kõrsi ja peenemaid oksi ei pruugi tähelegi panna.

[aivar00]

Eks see ole ka jahimaa eripäras kinni. Meil on enamus heinamaid ikka vingelt pujusid ja pajuvõsa täis. Sama lugu metsaga. Väga palju metsi 90-ndate alguses maha lõigatud- seal peal ainult võsa- nendes oludes kui looma lasta tahad, siis jah põdraga saab veel kuidagi hakkama sest on kõrgema jalaga. Siga aga suht lootusetu. Selge see, et ei poolda ka ise varianti "panin paugu lepikusta" vaid lihtsalt looma sihtides, seda enam kui tegemist ajujahiga- lihtsalt ei märka mõnda peenemat oksa läbi optika, lahtisest sihikust rääkimata. Vigast ja haavatud looma aga ei taha tõenäoliselt ükski jahimees. Mina ainult sellel põhjusel 9,3-e endale soetasin. Muidugi minu kere kannatab ka tema matsu välja. Ise aga 6,5-e fänn. Ja see valik ei toimunud mitte hetketuju vaid ikka aastate järel analüüsides ajujahis juhtunud olukordi nii enda kui ka kolleegide omi.
Kui aga jahimaad oleks enamuses kõrgetes männimetsades, kus võsa alusmetsana praktiliselt puudub-s.o. mets on alt täiesti lage, siis üle 308 ei oleks küll kunagi pidanud vajalikuks soetada.
Ja vintraudne sellepärast, et tihti on vaja lasta üle raiesmiku kaugemale kui 40-50 m.

[tony]

Huvitav tähelepanek:9,3 omanikud on oma kaliibritega rahul,samas ei laida nad 308 jmt.Samas 308 jmt. omanikud on siin 9,3 materdanud piisavalt.On see nüüd kadedus või meeste teadmatus või midagi muud,seda ei oskagi öelda.

[aivar00]

tsiteerin:
Huvitav tähelepanek:9,3 omanikud on oma kaliibritega rahul,samas ei laida nad 308 jmt.Samas 308 jmt. omanikud on siin 9,3 materdanud piisavalt.On see nüüd kadedus või meeste teadmatus või midagi muud,seda ei oskagi öelda.

[valdo]

No tavaliselt ei võeta ju 9,3 ehkupeale omale arsenali, et vaatame, mis sellega teha saab. Tean jahimehi, kes on aastakümneid jahimehed olnud ning alles siis võtnud omale 9,3 juurde. Nad teavad täpselt, mille jaoks teda tarvis on ning mida sellega metsas korda saab saata.

[Üllar Tamm]

Ma soetasin just talvisele ajujahile mõeldes .308 Argo kõrvale 12/76 sileda peamiselt seepärast, et .308-ga võsas laskmist ei poolda. Enamus seajahte just sellistes võsasemates tingimustes. Raskema ja tömbima kuuliga vähe kindlam tunne nendes oludes. 308 võib ikka päris hullult hulkuma minna, just külmaga, kui kõik ümberringi jääs on.

[Joosep Käba]

Ahjaa, mis puutub 100 m eemal olevat rebast ja võsa, siis sel talvel olen ühe rebase nii lasknud, kadus juba võssa ära ning oli lootusetult läinute nimekirjas, kui otsustasin siiski proovida (koer oli ka kaasas), oh imet, maha ta jäi. Mitte, et ma arvasingi, et .222 võssa laskmiseks on, aga ma pole kindel, et jahis peaks hakkama igasse võssa keevitama, ainult, et loomale pihta saaks.

Feeni jutust jupi võtsin. Sorry.
Ise lasin 30-06 9,7g Accubondiga läbi võsa rebust. Rebune jäi seisma võsa taha ca 30-nel meetril nii, et osa sabast nähtav ja peast ka kontuur. Kuna olin lasu ohutuses kindel 110% siis tekkis mõte, et hea testida võsakindlust. Terava otsaga Accubond läks läbi pajupõõsaste nigu nõel ja rebusk omas lõpu leidiski. Võis olla ka loll juhus, kuna murdunud oksi otsima ei hakand. Leidis esmapilgul märkamatu augu võibolla.
Rohkem nii ei teeks.
Ah jaa korra siiski olen lasnud haavatud põdrapulli kuuseokste vahelt SHH-ga, mis ka terav. Kukkus jalapealt. Võtsin riski kuna teadsin ette, et ilmselt haavatud. Muidu never poleks proovind.

[Priidik Õun]

Huvitav tähelepanek:9,3 omanikud on oma kaliibritega rahul,samas ei laida nad 308 jmt.Samas 308 jmt. omanikud on siin 9,3 materdanud piisavalt.On see nüüd kadedus või meeste teadmatus või midagi muud,seda ei oskagi öelda.

See lihtsalt 9,3-e eripära: Kel on see kiidab, kel pole see laidab

[jahe]

Vat ei saa ka aru miks peab võssa laskma,kui ei ole võimalik lasta, siis ei ole,igasugu võssa kärtsutamisega need jahiõnnetused juhtuvadki, olgu siis koera või inimesega.
Aga 222-ga,kui antud kaliibriga oleks metsseajaht lubatud võiks sellega mõistliku maa pealt ja korraliku moonaga lasets vabalt varitsusjahti pidada
(ei oma antud kaliibrit)samas olgu see toru kui jäme tahes s....ti lastud pauku see ei kompenseeri.

[Feen]

Tundub nii, täpselt sama nagu .222 teemal, kel pole see laidab, kes kasutab, see ei kurda. Ise olen nendest kõikidest rohkem kui ühe paugu teinud, äkki veel vähe võssa kõmminud (ju on kohti, kus ei pea võssa laskma piisavalt või on lihtsalt vedanud), ei laida üldse 9,3st asja, aga lihtsalt... millegipärast tuleb sellistel jämedamast rauast laskjatel natukene rohkem praaki kui peenematest laskjatel (kui võtta asja proportsionaalselt). On muidugi mehi, kes lasevad päris edukalt ning metsas on see kaliiber ka omal kohal (kui üldse vintrelva metss eelistada... mulle samas ka meeldib), aga mingites tingimustes ei saa öelda, et see nii oluliselt parem relv oleks. Jällegi, kui oludeks on 75 m ja võsa, siis küll, aga kui küsimus on, kas kantslist lastes tapab .222 halvemini või paremini kui 9,3 mm asi, siis on ikka laskjas asi kinni ning palju mugavam on vaadata, vajutada ja avastada, et lask oli just selline nagu vaja, selle asemel, et laskise ajal avastad, et pigistad püssi selleks, et optika otsaette ei tuleks vms.

[hendrik]

Tundub nii, täpselt sama nagu .222 teemal, kel pole see laidab, kes kasutab, see ei kurda. Ise olen nendest kõikidest rohkem kui ühe paugu teinud, äkki veel vähe võssa kõmminud (ju on kohti, kus ei pea võssa laskma piisavalt või on lihtsalt vedanud), ei laida üldse 9,3st asja, aga lihtsalt... millegipärast tuleb sellistel jämedamast rauast laskjatel natukene rohkem praaki kui peenematest laskjatel (kui võtta asja proportsionaalselt). On muidugi mehi, kes lasevad päris edukalt ning metsas on see kaliiber ka omal kohal (kui üldse vintrelva metss eelistada... mulle samas ka meeldib), aga mingites tingimustes ei saa öelda, et see nii oluliselt parem relv oleks. Jällegi, kui oludeks on 75 m ja võsa, siis küll, aga kui küsimus on, kas kantslist lastes tapab .222 halvemini või paremini kui 9,3 mm asi, siis on ikka laskjas asi kinni ning palju mugavam on vaadata, vajutada ja avastada, et lask oli just selline nagu vaja, selle asemel, et laskise ajal avastad, et pigistad püssi selleks, et optika otsaette ei tuleks vms.

Palju sinu jahikaaslastest laseb just nimelt 9,3mm-dega, et saad tuua usutavaid proportsionaalseid võrdlusi sellest, kuidas "peenema" mehed vähem praaki teevad? 9,3x62 (x74, x66 vms) on Eestis piisavalt vähelevinud kaliiber, et selle kõrval võiks "peenikese" meesteks pidada just .30 kaliibri mehi, keda on kindlasti kõige enam. Aga see, et just nendel "peenikese" (ilu on vaataja silmades) meestel statistiliselt kõige enam praaki tekib, ei ole tingitud sellest, et .30 on jämedam kui .222, vaid sellest, et suurulukit lastakse just nendest kõige enam. Hoolimata sellest, et teie kandis on kuuldavasti ka 222 sobiv ja praktiline seakaliiber... erinevalt muust maailmast.

308 ja raske kuuli pärast küll ei tohiks väriseda... siis on püss valesti timmitud kui mehele hirmu teeb.