Jääger-online jahindus foorum

Sai siis selleks korraks jahihooaeg läbi(mõtlen selle all seda, et ajujaht ja seajaht).Kuidas kellelgi läinud on:palju loomi tabatud ja kuidas üldiselt loomade popullatsioon pärast nende jaoks suhteliselt normaalset talve on säilinud.Ise viimased põrssad mis lasime, olid ikka väga kidurad,kahtlane kas nad talve üle elavad.Põrsaid on ikka väga palju tekkind,viimased 10 lastud looma kõik põrsad,kaalu vahemikus 15-55 kg. Aga positiivsena peab märkima et vähemalt meie maal on ikka väga korralikult põtra,tundu et nii hea pole põdra seis mitmed aastad olnud

Põtra oli, kahjuks lasti enamus põdralehmade näol, järgmine aasta tundub kehv tulema sel juhul. Sigu oli meie sektsiooni kohta ikka palju, lõpetasime jaanuariga ja neid jäi veel ka alles. Eks järgmine aasta näita.

Sigade osas ei saa kohe kindlasti kurta ning arvatavasti on järgneval aastal neid samapalju kui oli selle aasta alguses, sest meil välditakse emise laskmist, kui siis ainult ajust koera eest.
Põtradega on aga hullus päris , neid on ikka väga palju. Realiseerisime oma load kahe jahiga. Rekordiliselt peale jahti, korraga nähtud langil 9 isendit ja 1km lõigul kohatud 5+6 looma samaaegselt Jääme huviga ootama järgmist hooaega.

Nüüd peaks kõvasti lisasöötmisega tegelema (vähemalt Mai alguseni)!

Karmo kirjutas:Nüüd peaks kõvasti lisasöötmisega tegelema (vähemalt Mai alguseni)!

Olen ise sama meelt(kahjuks enamus jahikaaslasi ei ole),kindlasti on see loomadele aasta kõige raskem aeg ja väga lühinägelik oleks praegu söötmine ära lõpetada.

Ise viimased põrssad mis lasime, olid ikka väga kidurad,kahtlane kas nad talve üle elavad.

Täiesti nõus !
Meie lastud loomad ei elanud ka talve üle.

Sigade heaolu kohta üks tähelepanek: Seal on hea kus meid ei ole.

Rebaseid jube palju.Eriti nüüd, jooksuajal.Kui ühe jahiga näed (mõned lased) üle 10 rebase ja ei ühtegi jänest(ühed jäljed!) võtab nutuseks.Kodus,kipuvad aknast tuppa ,va sõgedad, ei märka koeri ka.Või teeb seda jooksuaeg?Et kõik "mehed" väljas, ringi trampimas.Koertega ei saa üldse metsa jalutama minna, kohe läinud rebast ajama. Teerajad lausa rebastel sisse sõtkutud.

vollifedja kirjutas:Rebaseid jube palju.Eriti nüüd, jooksuajal.Kui ühe jahiga näed (mõned lased) üle 10 rebase ja ei ühtegi jänest(ühed jäljed!) võtab nutuseks.Kodus,kipuvad aknast tuppa ,va sõgedad, ei märka koeri ka.Või teeb seda jooksuaeg?Et kõik "mehed" väljas, ringi trampimas.Koertega ei saa üldse metsa jalutama minna, kohe läinud rebast ajama. Teerajad lausa rebastel sisse sõtkutud.

Huvitav oleks teada, kus selline koht Eestimaal on, et jahimehi seal ei eksisteerigi vist. Või on nii laisad kütid, kes käivad metsas ainult lihatükki taga ajamas . Korralikus seltsis sellist korralagedust ei tohiks olla.
Kui abi vaja andke teada ehk saame kaubale, kui te väga kaugel meist ei asu. Meil küll rebase arvukus kontrolli all tänu entusiastidele, kes hoiavad ennast heas laskevormis just tänu rebaste kaugpommitamisele

wsm-ga täiesti nõus . Rebase jaht (eriti kui nad nii hirmul on, et ainult kaugel olevad ei pane kohe jooksu) on väga hea enese ja relva treening. Pole vaja tiiru minnagi ja muid (liha)ulukeid niikui nii lasta ei tohi. Minu arust väga hea kätt soojas hoida ja samas ka nende populatsiooni kontrolli all hoida.

Tegelikult on olukord selline, et rebast on palju. ma ise arvan ka seda, ja mehed kurdavad, et rebast on palju, aga tegelikult saab olukorrast aimu siis kui sattuda kusagile, kus puuduvad entusiastid, kes rebast lasevad. Lausa paradiis rebaseküttidele. Meil rebasest puudus just ei ole, kuigi, seltsis on u 10-15 meest, kes rebast laskmata ei jäta, olgu siis põllust pikema püssiga, metsast haavlitega hagija eest või koeraga urust. Jänesejälgesid ka on, mitte nii palju kui tahaks, aga piisavalt, et vahepeal jälgi pidi mõni jänes üles otsida ja potti panna.

Ulukite teemal tuli tahtmine natukene asja uurida. Lugu selline, et mõni päev tagasi tegime ulukiloendust. Tulemuseks, 15 lubatud põdra asemel maadel 16 põtra + paar kohta, kuhu me ei sattunud, aga kus pidavat ka põtru olema. vähemalt 4 ilvest. 35 siga (max 23), kellest päris paljud on suured, ca 10 emist nendest. Teada on, et see pole selline arvukus nagu vahepeal oli, jahtidega on mõned karjad minema läinud. Kitsi on ka natuke üle lubatud maksimumi (maksimum on imelikult väike, absurdselt vähe võiks neid olla), aga arvukus pidada piirkonniti langema. Eriti on see tunda kohtades, kus ilvesed sagedamini luusivad ning on ka 1 koertekari (lisaks neile üksikutele, kes taludest ööseks välja jalutuskäigule saadetakse).

Nüüd Tartu inimesed (nt Tähtvere omad... ), kas kusagil on põtrade põud ka. Mõtlen praegusel hetkel sellist tühjust, mis tähendab, et seente ja slaavikutest seeneliste (vabandust, aga see rahvus ei suuda enamasti vaikselt metsas seenel olla) ilmumisega meilt hulk põtru kusagile mujale suundub. Metsanoorendikes on olukord muutunud suht nutuseks. Seda ei saa ka öelda, et põdrad liiga äkki meile ilmusid ja otsustasid, et hakkavad ainult talvituma, arvukus on tõusnud u paaril viimasel aastal, aga sellest sügisest antud hetkeni on reaalselt tunda liialt suur põtrade hulk. Milles küss, probleem selles, et võib ju plaanida, et kütime rohkem loomi, aga kui nüüd pooled loomad mujale jalutavad, kevadel jääb kindlasti sellest hulgast paar looma auto alla ka, ning me lasemegi selle mõttega, et põdraarvukus lubatud tasemele tagasi viia... võib järgneda olukord, kus pole mingi hetk enam miskit lasta. Kui Keeri-Karijärve, Alam-Pedja... (Tähtvere, puhja vms) kandis miskit jama põtradega näha, võib mulle rahus ka privasse teada anda. Tahaks natukene laiemat ülevaadet asjast.

Kokkuvõtlikult öeldes on minu seltsil see hooaeg olnud üle pikkade aastate päris edukas. Tabatud kõik põdrad, täidetud min. limiidid nii kitse kui sea näol. Boonusena veel maakonna ilvese normi aidatud täita 3-e isendi võrra (viimane ilvese küttimine meie maadel oli siis kui ilves veel eurost "vaba" oli. Kuigi jah eelmisel hooajal oli ka võimalus hästi täidetud "kitsenormi" eest, kuid lume puuduse tõttu jäi asi katki. Kui paar hunti oleks kah lisaks saadud, siis võiks kohe suure punase ringi hooajale ümber tõmmata. Üldse jäi tänavu talvine hundijaht Raplamaal nadiks- mitu luba jäi kahjuks realiseerimata.
Aga põtrade arvukusega selline tähelepanek (meil muideks ka seeneliste-marjuliste hordid sügisel metsa pressivad)-paar aastat tagasi jäid loomad lihtsalt laskmata, sest neid füüsiliselt meie maadel ei olnud. Enne jahiaega ja pärast seajahis nägid pidevalt põtru. Ja naabrid ainult summisid. Tahan sellega öelda, et olen täisti nõus väitega- põtrade arvukus Eestis langeb. Seega mõistlik küttimislimiit ja täpne loendus. Rebased aga on naa hellad, et kui näevad juba inimest või koera, siis isegi 300 m peale neile ei pääse. Aga jäta püss koju, siis ikka mõni "üritamiskaugusele" trehvab. Kahju ainult, et rebane terjerist kiiremini jookseb ... endast üldse ei räägigi

Eraser kirjutas:Põtra oli, kahjuks lasti enamus põdralehmade näol, järgmine aasta tundub kehv tulema sel juhul. Sigu oli meie sektsiooni kohta ikka palju, lõpetasime jaanuariga ja neid jäi veel ka alles. Eks järgmine aasta näita.

Meil oli nii eelmisel hooajal...peaaegu ainult lehmad. Sel hooajal polnud vist ühtegi tühja nädalavahetust ja põdrajaht sai väga kiiresti läbi!