Tere, Olen õnnetu jahimees, kelle koer ei taha autoga sõita. Koeral vanust praeguseks juba 8 kuud, kuid autosid ja autoga sõitu kardab. Koeraga ma pahandanud pole ja olen proovinud meelitada igasugu maiustustega, kuid tulemust ei mingit. Kui koeraga metsast tulen, siis pean enne auto nägemist koera rihma otsa panema, et ta auto peale saada. Vastasel korral võidki koera kutsuma ja meelitama jääda, kätte ei anna. Tekib küsimus, kuidas ma temaga ükskord jahil käima hakkan Kas kellelgi on sellist probleemi ette tulnud? Oodatud kõik soovitused ja kommentaarid.
praeguse koera noorusest mälestused: võtsin kutsika kolmekuuselt, ära tuues autos oksendas, tegi loigu naise sülle jne, ka hiljem oli probleme oksendamisega autos, autosse ei tahtnud üldse tulla kuni jahilkäimise alguseni (7-8 kuuselt). Sellest ajast on kõik vastupidi, tasub vaid Niva ukse juurde minna kui koer on enne mind autos, isegi siis kui plaan näituseks autot remontida, ja kui jõuga välja ei tõsta siis istub mitu tundi Nivas. Jahipäeval, kui juba riideid näeb, võtab kohe Niva ukse kõrval valveposti sisse, et teda maha ei jäetaks. Samas sõiduautosse peab teda ka praegu tõsiselt meelitama, ei taha tulla.
Täitsa kummaline lugu, mul terjer jälle selline, et koju jõudes pean autost kähku välja saama kui ta lahti juhtub olema, vastasel juhul on ta kohe autos ja välja enam ei tule, tema arvates jahile minek kohe. Vahel istub lahtises pagaasnikus tund aga ja vahib, välja ei tule, isegi lihaga meelitades ei tule.
Ma arvan sa peaks istuma autos ja teda toiduga meelitama, hiljem juba paned mootori käima jne, ega sul muud üle jää kui talle see autoteema kuidagi meeldivaks muuta. Teiseks peaks koer seostama aautosõitu metsaminekuga, seega iga sõit temaga esmalt ainult metsa, ehk on sellest abi ? Üks verine seanaha tükk autos teeks ka asja koera jaoks põnevamaks, Sinu jaoks ilmselt mitte...
Alguses pelgavad enamus koeri autoga sõitu ja oksendavad. Väikse kutsikana tuleks juba koera auto sõiduga harjutada. Kui on rahutu, siis sõitma minna kahekesi. Koer jalge ette ja teine siis rahustab koera ja suhtleb temaga. Ja jäta koer just jalge ette maha, et ta aknast välja ei vahi. Omal kolm koera ja pole ühegagi probleeme tekkinud. Alguses ikka kardavad ja esimesel sõidul ka oksendavad, aga nüüd ukse lahti teed, siis on koerad kohe autos ka. Kõiki kutsikast peale sõitmisega võimalikult palju harjutatud. Piisab väikestest ringidest.
Hiljuti just arutati kusagil teema all sama asja. Ühe asjana toodi välja see, et kui koeral pole autos sellist kohta, kus ta ennast hästi tunneks, siis hakkabki sõitu vältima (nt libedad ja külmad kuudid vms ei meeldi). Koerale tuleb sõit ahvatlevaks teha. Mul muidu taks (pole küll laika) autosõitu pole kunagi vältinud, kui jahti minek, on kohe platsis, aga kui ära minek, siis mingi periood oli tõsine probleem autosse saamisega. Järjepidevus, konkreetsus... ja ehk ka mõningane maiuspala võib abiks olla.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Ja kui võimalik,sõida aeglaselt Olen näinud mehi sõitmas,koerad rohkem õhus,kui maas.Minul kõik koerad autokoerad.Igas mõttes.Üks soomlasest koerakasvataja väitis,et juba 70km kiiruse juures võib koeral tekkida stress,iiveldus,haistmishäired jne.Minu ämm jääb juba Hiiumaa praami peal merehaigeks,sõltumata ilmast. Nad on nagu inimesedki,ainult teine liik ja nati paremadki.
mo oma pole küll jahikoer, aga probleem suur- ei lase rihma otsa ka võtta kui auto läheduses. küsisin targematelt nõu ja vastuseks et tuleb nt hommikusöök autosse panna ja uks lahti, et kui süüa tahab läheb autosse sööma ja nii kogu aeg, kuni avastab, et auto ei olegi nii hull... pagassi kui koer läheb, panen padja vms ka, et tal mugavam oleks, pole seda vaba ruumi nii palju, et loksuma hakkaks.
Mul laikaga enamvähem sama jama( kohe saab 6 kuuseks). Kui autopeale ära saab ja metsa sis on üliõnnelik. Nii kui aru saab et midagi talt tahetakse ei tule ta enam kutsumise peale, isegi maiust ei taha sis enam Väga isepäine koer , kui metsast vaja kodu tagasi minna või kuhugi edasi sis tykk tegemist et kätte saada, järgi ma pole kunagi jooksnud, ikka meelitamise ja kerge pettusega kui muudmoodi ei saa. Kui sis lõpuks kätte saan panen autosse ja sõidan km edasi, lasen uuesti välja ja sama jant hakkab jälle pihta, ja kui jälle kätte saan sis jälle km edasi ja hakkan jantima, tahan talle nii selgeks teha et autopeale tulek ei tähenda ilmtingimatta kojusõitu, juba kuu aega vic nii jamanud(pm iga vaba moment koeraga metsa ) eelmise koeraga see töötas, laika pole siiamaani veel autosse ise tulnud (va yks ord kui ta surmväsinud ka oli :d)
Kui koer juba ajujahis hakkab käima, siis saab aru, et auto peale minek tähendab kogu pundile sõitu järgmisse jahikohta ja tuleb vabatahtlikult ... Meil ühel džiibimehel koerad tükivad teiste meeste Nivade peale, eks ta peab ka Niva ostma
Noored koerad on üldjoones uudishimulikud ja vajadus on, et ka koerad näeksid, kuhu sõidetakse. Olen siiani toiminud nii - võtnud kutsika sülle ja pannud kaasavõetud teki istmele ja koera/kutsika sellele. Naine rooli ja ise kutsika kõrvale. Rahustanud ja rääkinud, sest koer rahuneb kuuldes hääletooni ja pöörab hirmutavatele teguritele vähem tähelepanu. Akna või aknad olen pisut lahti teinud, et autos jätkuks õhku. Vajadusel peatume ja koer rihma otsas ka hädadele ... Autosse on siis juba ka lihtsam tagasi koera saada. Selliselt on ka toimetatud kahe koeraga. Vanem koer on leplikum, võib ka pagasnikusse ronida, olgugi, et ka tema vahib hea meelega aknast välja. Ja koos on neil ikka seltsim, olgugi et vanem koer kipub noore ja üliagara peale (ütleksin, et noorusest ogara ) vahel autos urisema või näksab teist, kui noorem liiale läheb, kuid see möödub ruttu. Fakt on see, et kui topite koera või koerad kohe algusest saati pakiruumi ja pole ise vahetus ligiduses, on loomulik, et koer hakkab protestima ja muutub kapriisseks, tal lihtsalt tekib paanikahoog. Pange end looma olukorda ... Metsast äratulekuga on sama seis, see sõltub, kuidas on kombeid harjutatud algusest saati ja kui palju on lastud toimetada lahtiselt ja kui palju rihma otsas. Fakt on ka see, et noort kutsikat on lihtsam kasvatada koos vanema koeraga ja harjutada nii autosõidu, kui jahikommetega. Üksinda saab ka hakkama, kuid on rohkem vaja püsivust ja tegelemist ning kõrval olekut.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Mul samuti ei tahtnud laika noorena autosse tulla, siis ükskord lasin tal autotaga ühe kilomeetri joosta ja siis tegin ukse lahti ja kohe hüppas autosse. Nüüd sama jama ei tohi kodus autouksi lahti jätta muidu on kohe peal. Kuigi nüüd on kolme jala peal, siis ikka kui võimalus tuleb hüppab autopeale ja sealt välja eriti tulla ei taha.
Mul kunagi oli Saksa terjer mille 400 rubla eest Viljandimaalt Pahuverest ostsin,pauku natike kartis aga auto oli tema jaoks super koht sest sealt ta nägi palju rohkem ja kõrgemalt.Tegi päris nalja kui sõidu ajal mingit elukat tee ääres nägi,siis oli kasvõi mitu tundi sama akna juures et ehk näeb jälle olgugi et auto 100 kilti edasi sõitnud.Ja hasart nii kõva et sõidu pealt hüppas aknast korra välja kui miskit tee ääres silmas.
Omal laikad autot ei pelga ja hüppavad ise kasti.Sõbral jälle vastupidi.Tal üks laika alla aasta ja teine üle.Metsas hakkasid veiderdama ja ennast kätte ei andnud.Polnudki siis pikka pidu,ise autosse,käik sisse ja sõitma.Koerad vaesekesed lidisid autole järele mingi kilt või rohkem ja peale seda hüppasid isa autosse.
Sain ühe oma praeguse koera kui ta oli juba aastane. Autoga sõitnud polnud. Kui pick-up kongiga kastis ta koju tõin, oli autos kõiksugu värki, mis koeral vähegi kuskilt august välja saab tulla. Mitu kuud pelgas autot, aga kui jahi maitse suhu sai, siis ainult paota ust või luuki... ja õhtul koju jõudes magaks autos veel heameelega. Kui ise midagi väga valesti ei tee, siis peaks iga koer varem või hiljem autoga sõbraks saama. Kannatlikku meelt!
mo koer algul sõites oli taga tooli peal pea mo süles ja magas. vahepeal hakkas paha siis pani uuesti magama... siiamaani pelgab autot, peab asja paremini käsile vötma. linnas raske, ehk suvel maal
Väga isepäine koer 
