Jääger-online jahindus foorum

Ostsin õhupüssi Hatsan Mod.70, 300 m/s (muu spets: http://www.outdoorsupplies.co.nz/Hatson_mod70.htm)
Olen temaga kokku lasknud ca 500 pauku. Tavaliselt laseme väikese seltskonnaga 10m pealt märklauda ning teeme väikestmoodi võistlust. Püssil on peal ka optika. Nüüd olen ma selle püssiga hädas. Nimelt, kui lasen püssi sisse, siis ütleme nii, et 2-3 korda saan sinna kuhu vaja, teised kuulid lähevad jalutama. Üldiselt on nii, et asjal pole ka mingit loogilisust. Kord läheb paremale, kord vasakule, kord aga allapoole ja siis samas kõrgemale. Optikas asi pole, sai proovitud ilma. Laskjas ka asi pole, sest proovisin sõbra püssi, kus sai 10m pealt (ilma toeta) teha 10 kond pauku, tihedus oli hea. Kõik kuulid 2cm raadiuse sees. Minu relvaga gruppi lasta on pea võimatu. Nüüd olengi hädas, ega tea mida edasi teha. Relv sai ikka osta selleks, et ika täpselt lasta, mitte niisama paugutada, muidu poleks ju asjal mõtet.
Kauplusest, kust püssi ostsin, üteldi, et see polegi lühikese maa püss, et prooviks kaugemalt. On saand ka seda teha, ikka uitab. Siis läheb asi veelgi hullemaks. 30m pealt on vahest raskusi ka tavalisele plekkpurgile pihta saada.
Samuti üteldi kauplusest, et asi võib olla kuulides. Et võib proovida 10kond eri marki, siis äkki saab paika. Alustasin sama püssi tootja poolt soovitatavatest ballisticutest (standard). Terava otsaga. Siis sai proovitud sama tootja lameda otsaga kuule. Siis sai proovitud veel rida erinevaid marke. Kõike pole mõtet ju ise osta, sai sõpradelt laenatud. Lõpuks jäi asi ikkagi sinnamaani, et midagi ei muutunud.

Minu küsimus ongi, et kas tõesti pean proovima kümneid kuule veel ja veel, enne kui võib asja saada, samas sõber paneb Hatson Mod.90-ga ükskõik mis kuulidaga 20m pealt pudeli korke. Sama tulemuse saan ka ise tema püssist.

Oskab keegi head nõu anda? Kas relvas ei või miskit olla? Nt võrreldes Hatson Mod.70 ja Mod.90, kus tehnilised andmed on pea samad, siis Mod.70 teeb palju kõvema litaka. Äkki on mingi praagiga tegu, on see mõeldav?

miq kirjutas:Oskab keegi head nõu anda? Kas relvas ei või miskit olla? Nt võrreldes Hatson Mod.70 ja Mod.90, kus tehnilised andmed on pea samad, siis Mod.70 teeb palju kõvema litaka. Äkki on mingi praagiga tegu, on see mõeldav?

Tere.

Alustuseks kruvi optika maha ja pane kenasti kõrvale. Las ootab. Järgmine samm - kontrolli püssi tagumist sihikut. Sihiku korpus peab säilitama oma kindla positsiooni ka siis, kui avaldad pöidlaga paremalt-vasakult poolt survet (minu poja hispaanlasest õhupüssi tagumine sihiku tugijalg igatahes "laperdas" ca' 1mm oma pesas. See on piisav, et 20m pealt märklaua asemel puusse panna... Pisut kontaktliimi tugijala alla ja asi korras). Edasi. Kontrolli tagumise sihiku üles-alla reguleerkruvi tihksust. Kui tundub isegi okei olema, ei teeks halba panna keermele tilgake tisleriliimi (vanasti tunt PVA- nime all). Tasub üle vaadata ka esimese sihiku kinnitus. See peab olema JÄIK.
Püssitoru kinnitus relvale. Lõtku kontrollisid? Võimalik kaotada filmiribast tehtud seibide asetamisega poldile/kruvile toru ja "raami" vahele.
Kui see kõik üle vaadatud-kontrollitud, siis suure tõenäosusega asi suudmekroonis. Siinsed asjatundjad Delta ja Sada on sellest kirjutanud. Ma ise samuti. Võid ju proovida ise uue krooni lihvida, kuid võib-olla oleks targem proovida püss maaletooja juures ümber vahetada...
Ise olen oma Baikali püssidel uued kroonid lihvinud. Keeruline see pole aga head pealehakkamist ja täpsust vajav ettevõtmine siiski.

Tänud arvamuse eest. Kontrollin sihikud üle. Muud detailid (korpus, toru jt) ei tundunud logisema, on korralikult kinni. Püss on ju ka tuttikas. Lihvimise osas olen ilmselt natukene skeptiline. Eks otsin foorumitest üles, kus sellest on kirjas olnud ning kuidas see protsess käib. Samas on aga püss uus ning praeguseni on liikuvatel osadel pool ja püssil endal üks aasta garantiid. Nüüd kui hakkan seal ise midagi tutkima, siis võimalik et võib tulla mõni muu viga kus oleks vaja garantii poole pöörduda, siis aga äkki saadetakse mind pikalt.

Aga ise nagu põen selle üle, et kauplusest üteldi et prooviksin mingeid erinevaid kuule, no kaua võib. Mõtlen, et kas see väide saab olla õige ja miks siis püssi tootja enda standard kuulid ei sobi ... vot see on mulle kahtlane. Et kas siiski see kuulide jutt ei pea päris paika või?

Lihtsam oleks ju püss lasta ringi vahetada, kuid mille alusel, kui müüa ajab kuulide süüks kõik. Lõpptulemusena jään ju mina lolliks ja kannatajaks.

Proovi kindlasti erinevaid kuule, kui siit neid erinevaid teste ja tulemusi vaadata siis minu soovitus on küll, et osta 10 erinevat sorti plönne ja katseta. Muidugi ära unusta ka vahepeal tina eemaldada rauast.

miq kirjutas:Aga ise nagu põen selle üle, et kauplusest üteldi et prooviksin mingeid erinevaid kuule, no kaua võib. Mõtlen, et kas see väide saab olla õige ja miks siis püssi tootja enda standard kuulid ei sobi ... vot see on mulle kahtlane. Et kas siiski see kuulide jutt ei pea päris paika või?

Lihtsam oleks ju püss lasta ringi vahetada, kuid mille alusel, kui müüa ajab kuulide süüks kõik. Lõpptulemusena jään ju mina lolliks ja kannatajaks.

Vat see jutt, et püssi tootja ja tema enda standard kuulid.... Jäägu ikka iga sepp oma liistude juurde. Keegi toodab püsse ja keegi kuule. Teinekord paneb mõni tootja oma kauba teise artikli tootjale kaasa ainult põhjusel, et "neil on omavahel hea diil..." Zakslane soovitab õigesti. Proovi erinevaid kuule. Omalt poolt julgeksin vaid lisada, et proovi lameda otsaga kuule ja alustades lühemalt distantsilt - nii 10-15m. Vali muuhulgas oma ostukorvi ka mõned tõeliselt head kuulid nt. RWS ülemisest otsast ja JSB Match. Kindlasti tasub silmas pidada, et sinu püss on suure suudmekiirusega pill nii et kasuta pigem raskemaid kuule - 0,5g (7,6...7,7 gr ja raskemaid). Kergemate kuulide korral võib juhtuda nii, et kuuli kiirus läheneb/ületab helikiiruse ja sellisel puhul on loomulik, et kuuli lennu stabiilsus muutub kaootiliseks "lehvikuks"

miq kirjutas:Lihvimise osas olen ilmselt natukene skeptiline. Eks otsin foorumitest üles, kus sellest on kirjas olnud ning kuidas see protsess käib.

Loomulikult alusta krooni lihvimisest videolõigust alates 1:20 - Kui üldse otsustad seda teha
http://www.youtube.com/watch?v=OorpZlG28fI&feature=related

terv. baikal

Suued tänud nõuannete eest, hakkan varuma erinevaid kuule ning siis ka testima. Proovin kindlasti ka raskemaid. Eks siis näis mis tulemus on. Annan ka siia foorumisse hiljem ülevaate toimunust.

Jõudu!

miq kirjutas:Kauplusest, kust püssi ostsin, üteldi, et see polegi lühikese maa püss, et prooviks kaugemalt.

Päeva nali

Ma võin 100% garanteerida, et kui õhukas laseb juba 10m peal kehvasti, siis 20m peal on tulemus veel hullem...

Aga tõsisemalt... Kas ma sain õigesti aru, et alguses täpsusega probleeme polnud? Või on kogu aeg jamad olnud?

Baikal on siin juba enam-vähem asja ära rääkinud, aga ega ma saa kehevm olla, kordan natu üle

Erinevate kuulide proovimisest niipalju, et kui tahad parimat, siis tasub see "õige" välja selgitada. Samas kirjapandu põhjal tundub, et antud juhul kuulides nüüd küll asi ei ole. Kuulil ja kuulil on vahe, kuid erinevused pole üldjuhul väga suured. Ära ainult koduextra jms "säästuplönne" kasuta (need tehasekuulid võivad vabalt samaväärsed olla). Proovida tasub JSB (Exact tavakaal), RWS (Superdome, Hobbys) ja isegi Gamo (ProMagnum, Match) toodangut. Kõige universaalsemad on ümara otsaga kuulid, lähidistantisdel sobivad ka lapiku otsaga.

Muu osas on standardhädad järgmised:

1. Optika mäda ja/ või kinnitus pehme. Proovi optikat sõbara püssil, kui seal ok, siis optikas asi pole. Kinnitusjalgade kontrollimiseks märgi harilikuga nende asukoht, tee paarkümmend lasku, vaata kas jalg on liikunud. Lahtisega sihikuga ma saan aru proovisid/ võrdlesid - see võib, aga ei pruugi anda objektiivset tulemust.

2. Kuna tegu lahtimurtava püssiga, siis kontrolli, et liigend oleks jäik ega loksuks... Sama käib ka kõigi kinnituste/ kruvide kohta, st käi igaks juhuks kruvikeerajaga üle.

3. Nagu baikal ütles, siis suudmekroon võib olla vigane... Kuna püss garantiiline, siis vast ära ise näppima hakka. Vii püss poodi tagasi, las vahetavad ringi...

Mängida võib veel parallaksiviga (1-2 cm ujumine 10m peal täitsa reaalne), samuti laskeasend (hoidmine, kallutamine), mida ei saa kunagi alahinnata. Vedruakd lihtsalt on igaüks omamoodi... Mis veel, ehk vedru katki? No ja alati on ju võimalus, et lihtsalt kehv püss või siis kehv eksemplar.


Üldiselt, kui ikka miski ei aita, siis soovitaksin püssi tagasi viia ja lasta garantii korras ringi vahetada... Või ku tõrguvad stiilis "see ongi selle püssi täpsuse lagi", siis küsi prooviks mõnda sama mudelit, kas laseb sama hullusti. Üldiselt Hatsani toodang nüüd nii ebatäpne ka ei tohiks olla.

Õhukad on ühed tundlikud loomad ja täpsust võib lisaks siinmainitutele segada ka rokane toru. Tehasest need odavad nagunii eriti puhastena ei tule, lisaks oled ehk ise üle määrinud vms.
Ma ise kunagi tegin tjuuningut ja liialdasin moly-ga kolvi määrimisel, survekambrist peksis seda mingil määral ka torusse ja kuulid lendasid kuis ise tahtsid.
Teise asjana- minu crosman phantom hakkas kuule loopima kui nn piston seal oli sees "ära söödud"-lisaks jõu kadumisele lendasid kuulid ikka väga laiali.
Tundlikkuse koha pealt tasub muide lugeda B.B Pelletieri artiklit Diana 27 - Part 7 http://www.pyramydair.com/blog/2009/03/ ... art-7.html
Nimelt avastas ta, et püssil olid kruvid (kaba küljed ja päästiku juures) lahti logisenud, keeras need kinni ja sai 30 fps-i kiirust juurde:)

blas kirjutas:Tundlikkuse koha pealt tasub muide lugeda B.B Pelletieri artiklit Diana 27 - Part 7 http://www.pyramydair.com/blog/2009/03/ ... art-7.html
Nimelt avastas ta, et püssil olid kruvid (kaba küljed ja päästiku juures) lahti logisenud, keeras need kinni ja sai 30 fps-i kiirust juurde:)

See oli jah huvitav seik. Tegelikult kruvide pingutamisest tuli vähem juurde (eri kuulidel erinevalt). See 25-30 fps vahe tuli relva erinevast hoidmisest: võimalikult vabalt vs võimalikult jäigalt õlas... Ma ka lugesin ja imestasin. Ega temagi seda fenomeni seletada osanud

Ehk siis järjekordne näide sellest, et see kuidas oma vedruakt lasu ajal hoid, mängib päris suurt rolli stabiilsete tulemuste saavutamisel.

Delta kirjutas:

blas kirjutas:Tundlikkuse koha pealt tasub muide lugeda B.B Pelletieri artiklit Diana 27 - Part 7 http://www.pyramydair.com/blog/2009/03/ ... art-7.html
Nimelt avastas ta, et püssil olid kruvid (kaba küljed ja päästiku juures) lahti logisenud, keeras need kinni ja sai 30 fps-i kiirust juurde:)

See oli jah huvitav seik. Tegelikult kruvide pingutamisest tuli vähem juurde (eri kuulidel erinevalt). See 25-30 fps vahe tuli relva erinevast hoidmisest: võimalikult vabalt vs võimalikult jäigalt õlas... Ma ka lugesin ja imestasin. Ega temagi seda fenomeni seletada osanud

Ehk siis järjekordne näide sellest, et see kuidas oma vedruakt lasu ajal hoid, mängib päris suurt rolli stabiilsete tulemuste saavutamisel.

Oot-oot....mehed-mehed!!! Mida veel? Niiet kruvi aga kaba 3-st või 5-st punktist kõvasti kinni ja täpsus suureneb jahmatamapanevalt...Okei, selle ideega võiks isegi nõustuda, sest "lõtk" püssihoidja käe ja relvaraua vahel mõnevõrra väheneb tõepoolest... AGA - et siis 25-30 fps (7,5 - 10 m/s) kuulikesele lennukiirust juurde saab pelgalt relva erinevast hoidmisest...Okei, ma proovin homme kägar- või muna-asendit kasutada ehk saab va uue-hea-venelase ka mõnevõrra tigedamaks ajada.... Hehhhhhh....keeruline värk sellega. Ma pean veel seda artiklit lugema, et aru saada, kas kadunuke on juba surnud või hea tervise juures....

pagan küll - 1 hea külm kuluks enda veenmiseks ära.

Tervitades
baikal

Nii seal väideti. Täpsemalt siis, et võimalikult vabalt hoides oli kiirus suurem kui tuugalt kaenlasse surudes... Ning tegu oli veel suht lahja isendiga.

Niiet kui max kiirust tahad saada, siis tuleb püss niidikeste otsa riputada ja siis päästikule puhuda

Delta kirjutas:Nii seal väideti. Täpsemalt siis, et võimalikult vabalt hoides oli kiirus suurem kui tuugalt kaenlasse surudes... Ning tegu oli veel suht lahja isendiga.

Niiet kui max kiirust tahad saada, siis tuleb püss niidikeste otsa riputada ja siis päästikule puhuda

Jessas küll.... ma pole kunagi seda va-hundijalavett armastanud a nüüd lähen toon küll pooliku ära. Vähemasti peale selle äralahendamist ei pea mu kolleegid järgnevaid online katseid lõdva keha, püssi ja niidikesega midagi enamaks, kui viinast-tingitud-nõtruse ajutiseks ilminguks...

Teisisõnu- on's sellele lisakiiruse saavutamisele sõltuvalt keha-asendist ja hoiderežiimist ka mõni füüsikalis-teaduslik tõlgendus kuskil äramärgitud??? Ma siiski elan suletud kolmemõõtmelises süsteemis, kus kehtivad miskised reeglid, mida meist sõltumatult järgida tuleb....

Olen eluaeg soovinud oma käsirelvast, mis ette nähtud kasutamiseks standardkiirusega padruneid, lasta tiba "kuumemaid" laenguid...Tuleb siis välja, et tuleb püstolit vaid jeeli-jeeli käes hoida ja teema lõpetatud...
Einohh....mina ei ütle enam midagi.

-baikal-

Ma kardan, et kui see trikk vett peab, siis ainult vedrukatel. Seletada ma seda küll ei oska. Kui siis, ehk mängib siin rolli vedru edasilöök. Midagi stiilis, et edasilöögi tõttu liigub püss ettepoole ja seetõttu saavutab kuul muu tasustsüsteemi suhtes suhteliselt suurema kiiruse ehk siis lisandub mingi boonus püssi enda liikumisest (a la kuul püsib püssis veel paigal, aga püss ise juba liigub). Jäigalt hoidmine aga vähendab vedru edasilöögi mõju.

Ärge nüüd väga lööma hakake, kui eelnev jutt teaduslikus plaanis nonsens oli

Delta kirjutas:Ma kardan, et kui see trikk vett peab, siis ainult vedrukatel. Seletada ma seda küll ei oska. Kui siis, ehk mängib siin rolli vedru edasilöök. Midagi stiilis, et edasilöögi tõttu liigub püss ettepoole ja seetõttu saavutab kuul muu tasustsüsteemi suhtes suhteliselt suurema kiiruse ehk siis lisandub mingi boonus püssi enda liikumisest (a la kuul püsib püssis veel paigal, aga püss ise juba liigub). Jäigalt hoidmine aga vähendab vedru edasilöögi mõju.

Ärge nüüd väga lööma hakake, kui eelnev jutt teaduslikus plaanis nonsens oli

mhmhhhh...Deltal on lahendus olemas. Hea. Meenub üks tipi õppejõu küsimus füüsika eksamil: Kui rong sõidab idast läände kiirusega 80 km/h ja üks reisijatest tõuseb rongis oma pingilt püsti ja kõnnib rongi liikumisega samas suunas kaasa, siis:
a) millise kiirusega reisija liigub?
b) millise kiirusega liigub reisija, kui ta alustab liikumist vastassuunas?
c) millise kiirusega liigub reisija, kui ta istub paigal aga rong sõidab hoopis läänest itta?

Õigeid vastuseid on vaid üks - sõltub taustsüsteemi valikust -rongi vagun, maapind või Maa ise