Mida teha kui metsead künnavad maad

[TonyK]

Salme Valda

[valdek]

Terv

Ka sama murega linnamees siin- Hiiumaal, Mänspäel (Leluselja jahiselts(majand?) vanurist sugulane hädas sigudikega 2-3 aastat. Pidavat aeda teha vanale inimesele ülejõu käiv kulutus. Oma 30- 40tonni läheks maksma vist.
Kirjutasite, et kaasaegne karjus aitavat. Aga õiget kindlust posttitustest ei saanud siiski. kas kellelgi isiklikke kogemusi, aitab siis või ei,
Loen siin just isolaatoreid ja poste kokku, osta kavatsen http://www.elves.ee/index.php?id=103546&mc=4&c=24, nende väitel peab sead kinni. Kas on siis müügimehe jutt või faktid taga. Teab keegi.
Soovitati poes, et 4500V ja 1500mJ teeb oma töö ära. Kõige võimsam, 9500V ja 4200mJ maksab tonni rohkem (pidavat ka vastukavava heina ära kõrvetama, nii et sealt alt niita polevat vajagi) olevat isegi mõtetu kulutus, kui niita viitsid või väga pikk tara pole.
Kas 2 liiniline karjus on raudselt vajalik?
Oskab keegi nõu anda?

[aivar00]

Ma ei ole küll kohalikelt talunikelt küsinud elektrikarjuse väljundvõimsuse kohta, kuid seda on nad rääkinud, et akutoitel karjus jääb lahjaks. Samas ise arvan, et sellise ettevõtmise puhul tasuks see puuduolev 1000.- juurde maksta ja siis võib 99% kindel olla, et maa jääb sigadest puutumata. Igatahes mitu talumeest "metsast" kasvatavad karjuse abil usinasti kartulit aastaid ilma probleemideta.

[sooviku]

Eks ta kaitseb ikka aga täit kindlust,et siga kartulisse ei pääse,anda küll ei saa.Mäletan,et sohvoosi ajal õppisid suurfarmi lehmad ka karjusest välja murdma.Oli ka kõva laksuga vool nii,et loom röögatas,kui vastu läks. Lihtsalt suruti karjusele kõige lähemal olev lehm traati ja kui traat maas,läks kogu kari ulapeale.
Kui karjuse paigaldad siis arvesta,et põldu kontrollimas pead ikka käima.Traadi võivad maha joosta ka teised elukad.Või juhtub nii,et kari jookseb karjusesse ja mõni loom ei julge enam välja minna.Aga süüa ju on .

[Pikk]

Siga peab nähvaka vastu nina saama, siis ta hüppab tagasi aga kui pea juba traadi alt läbi, ning nähvakas vastu turja tuleb, siis annab see ainult loomale hoogu juurde, viltsemal juhul läheb koos karjusega. Kuna sea karv na paksuvõitu siis olla osa praktikuid liini kasutanud koos okastraadiga.

[priitorm]

Loen ja samas imestan. Arutletakse valdavalt tagajärgede üle ja selle üle kuidas neid likvideerida. Alustama peaks aga põhjustest, miks sigu on nii palju, et need õuedesse ronivad ja seni ehk aastasadu korras püsinud looduslikud niidud üles künnavad.
Põhjusteni jõudmiseks kulus aega aga vähemalt aivar00 jõudis oma postituses õigele kursile:

Olen sinuga Sarvik paljuski päri, kuid antud piirkonnas minu teada need kahjustused tekivad justnimelt vähese küttimise tulemusel. Endal RMK naabriks ja sealt probleemid tuttavad- kui ikka metsa viiakse ainult maisi+veel soojad talved, siis selge see, et turistidele on too hea-maaomanikule aga halb kuna sead kontsertreeruvad sinna kus neil on palju süüa ning jahimehed ka pidevalt ei häiri.

Pole ju saladus, et paljud jahimehed või -seltsid või -majandid käivad "oma" seakarju söötmas, kes igal päeval, kes ülepäeva, jne. Loendusandmed esitavad nad ka ise.
Sellise olukorra juures tunduvad duv`i, unt`i ja Andrus Michelis`i esitatud süüdistused (ise loll, et sellises looduslikus kohas maad omad) tõesti solvavad.
Looduslik on olukord siis, kui sigu enam regulaarselt metsas ei nuumata (loe: ei kasvatata).
Ma pole vastu sigadele lisasööda viimisele, kui tõeliselt karm talv ähvardab populatsiooni hävitada või oluliselt kahjustada. Selliseid talvi aga viimasel kümnendil eriti pole olnud.
Metssigade söötmine on aga regulaarne ja igapäevane tegevus väga paljudes paikades.

[KeegiVeel]

Nuhh... eks see jahiseadus ka varsti muutub, siis rmk maad (enamasti) kaovad ära ning jahikorraldus ja ulukiseire muutub ka paremaks. Eks selle arvukusega on ka see probleem, et kui kütid, siis karjuvad rohelised (pigem lillad) et kuradi mõrvarid, kui ei lase, siis on maaomanikud pahased... Aga nuh nende ulukikahjustustega on ikka raske ja kulukas võidelda. Olgu või üksainus põder, ka tema suudab hektari noort metsakultuuri tõsisel määral rikkuda. Proovi kohalike jahimeestega ikka rääkida. Krundile ikka suurt ja massiivset aeda... jääb vist päris jube (tuleb kohe meelde O. Grossi nn pumbamaja rakvere lähedal meelde). Tegelikkuses peaks jahiseltside söödakohad olema asulatest väljas ning seal jahti ei tohiks pidada - oleks nn sigade meelitamiseks ning jahipidamine toimuks kooskõlas maaomanikega (põllumeestega), kel on probleeme ulukitega. Aga see on vaid ilus jutt raamatus kahjuks...

[mustlesk]

Alustama peaks aga põhjustest, miks sigu on nii palju, et need õuedesse ronivad ja seni ehk aastasadu korras püsinud looduslikud niidud üles künnavad.

Siga alles 60-70 aastat tagasi meile tuli, loomulikult olid siis aastasadu tagasi niidud korras.
Aga päri olen ma sellega küll, et lisasöötmisega on meil liiale mindud.

[Olgerd]

Ega sa see sigade kartulis käimine pole nüüd viimaste aastate probleem, vaid sead on käinud kartulis aastakümneid isegi, siis kui neid kõvasti vähem oli. Ja söötmise mõte pole ainult sigu nuumata, vaid hoida sigu näiteks teatud metsatükis, kus on kerge neile ühisjahti pidada(loe: kerge neid küttida ja seega arvukust langetada) ja, et see toimiks on vaja viia ka aktiivselt sööta. Nii, et söötmisel on ka mitu taga mõtet.

[valdek]

Olgerd, sinu jutu esimese poolega pole absoluutselt nõus, faktid räägivad teist juttu. Sead on tõesti käinud aastakümneid, ... kuid, 2-3 viimast aastat on see käimine võtnud loodusõnnetuse mõõte, muutunud massiliseks!
Nad käisid varem siiski ainult kartulis- meie kandis, Mänspäel, Hiiumaal vilja ei külvatud. Aga praegu! Aiamaa peenrad, kartul, õuna- ploomiaiad, ÕUEMURU elumaja ümber on üles küntud, väikesed õunapuud murtakse maha, varem seda ei olnud, krt. Nii et bullshit, Olgerd.
Sinu jutu teise osa kohta sõna ei võta, pole asjatundja.

Kas keegi teab, palju viimasel seahooajal (ega ma teagi, on see lõppenud või käib veel) Leluselja piirkonnas Hiiumaal sigu lasti. See RMK oma, üleelmisel hooajal, kui Hiiumaal lasti mingi mõned sajad, siis leluseljal alla 10!

[kakuke]

Olgerd noor ja naiivne räägib kohe välja, et kuidas asi tegelikult käib mitte, et kuidas peaks käima. See siis teise osa kohta.

[Olgerd]

Olgerd, sinu jutu esimese poolega pole absoluutselt nõus, faktid räägivad teist juttu. Sead on tõesti käinud aastakümneid, ... kuid, 2-3 viimast aastat on see käimine võtnud loodusõnnetuse mõõte, muutunud massiliseks!
Nad käisid varem siiski ainult kartulis- meie kandis, Mänspäel, Hiiumaal vilja ei külvatud. Aga praegu! Aiamaa peenrad, kartul, õuna- ploomiaiad, ÕUEMURU elumaja ümber on üles küntud, väikesed õunapuud murtakse maha, varem seda ei olnud, krt. Nii et bullshit, Olgerd.
Sinu jutu teise osa kohta sõna ei võta, pole asjatundja.

Kas keegi teab, palju viimasel seahooajal (ega ma teagi, on see lõppenud või käib veel) Leluselja piirkonnas Hiiumaal sigu lasti. See RMK oma, üleelmisel hooajal, kui Hiiumaal lasti mingi mõned sajad, siis leluseljal alla 10!

Minu mõte oli selles, et siin osade jutu põhjal tuleb välja, et probleemid on ainult praegu aset leidnud viimaste aastate jooksul, aga tegelikult on probleem ju koguaeg olemas olnud, aga kas nii suurejärguline on teine teema. Ja oma postituse esimeses pooles rääkisingi, et ka vanasti käis sigu kartulipõllus ja siis oli ka see probleemiks nendele, kelle kartul üles võeti. Muidugi paljud hakkavad probleemi alles siis tunnistama, kui probleem nendele endale külla tuleb. Muidugi tõsi ta on, et vanasti oli kartulipõllus 5 siga suur sõna nüüd, aga 20+ siga on tavaline nähtus.

[honkomees]

No meie kandis oli mu arust küll nn vene aegu siga kolhoosipõldudel tuntavalt rohkem ja see ei morjendanud kedagi, olid sead seal ja ühine vara ning ei mingit kisa sigade teemal. Praegu lihtsalt see va eraomandi teema ja selle väärtus igaühele kohe teada.
Sel ajal oli ka oma põllulapil seaga probleeme, ikka võttis mahapandud kartuli üles ja sonkis heinamaa läbi ... Nüüd käidi korra üleelmisel aastal ja torgati paar korda kärss kartulivakku, mingit massilist sonkimist pole enam aastaid olnud

[raa]

suht hästi aitab ka see kui vead kahe kõrguse pealt näiteks okastraadi ümber ja sinna riputada pooleks löödud ja omavahel ühendatud plekpurgid, kui siga sinna sisse kõnnib hakkab aed kolisema ning sellest peaks piisama ,vähemalt siiani on see aitand

[valdek]

Sorri, ei jõudnud kohale. mis tähendab "... kui vead kahe kõrguse pealt ..."?