koer jahiks, jäljekütiks.

[Victoria]

...

[honkomees]

...Miks pean ostama näiteks mingi "hagija" , et saada jahikoera paberid et saada üldse eksamile, kui tegelikult on mul võimalik treenida jahikoeraks ka ( näiteks ) labradori? ....

kas mu teadmised on täitsa möödas või ... aga mu teada labrador oli vanasti küll jahikoerte nimekirjas?

[jorr]

Siin on sul õigus,et jahi jaoks on võimalik paljusid koeratõuge välja õpetada aga meie seaduseandjad on teist meelt ja mingi kindla jahi pidamiseks on nimetatud just kindlad koeratõud.Seaduses välja toodud on isegi täpsed tõud,keda millise jahi jaoks võid tarvitada ja millise koeratõu omadused just selleks kõige paremini sobivad.Näiteks võid kaukaasija lambakoera jahti pidama õpetada aga metsa sa temaga jahti pidama ei tohi minna,kuna ametlikult pole ta meie seaduste järgi kinnitatud jahikoer,ning temaga(kaukaaslasega) jahti tehes oled seaduse silmis salakütt,olgu siis koera töö nii hea kui tahes.

[pajero]

kujutate ette seajahti saksa lambakoeraga.jälge võib ta küll hästi ajada aga kui satub suurema seaga kokku on ta nii aeglane et siga rappib ta lihtsalt ära.

[Metslane]

Hagijaga sõraliste jahi keelamine on ammu ära seletatud.
Igal jahikoera tõul on kindlas jahis kindel koht. Vaevalt hagijas hakkab sul seisvaks linnukoeraks isegi parima õpetuse juures. Verejäljekoerte väljanägemine võrreldes kikk kõrvalistega teeb juba selgeks, miks taks või basset kuulmises laikadele alla jääb jne. Koera tõugude kehaehitus ja iseloom on aretatud vastavalt vajadusele.

Soovin edu Chihuahua peatavaks koeraks õpetamisel!

[Joosep Käba]

Soovin edu Chihuahua peatavaks koeraks õpetamisel!

Et miks ei saa õptada? Kährik naerab end kohapeal surnuks suurematest elajatest rääkimata.

[baddmann]

...
Soovin edu Chihuahua peatavaks koeraks õpetamisel!

Noh, oleneb keda vaja peatada ? Kõik pidada ju teatavasti taustsüsteemist sõltuma.

Ma saan ehk mõningal määral teemaalgataja mõttekäigust aru ja toon ka mõned omapoolsed kommentaarid. Nimelt - mitte igalpool ei ole koera jahil kasutamise ainuvõimalikuks eelduseks tema n.ö puhtatõulisus. Näiteks Suurbritannias on moodi läinud tõuristandite kasutus - kuidas nad sellesse ise pikemas perspektiivis suhtuma saavad, eks seda näitab aeg. (Vt lisalugemiseks linki: http://www.thefield.co.uk/features/3145 ... _dogs.html)

Olen sellest ka varem kirjutanud, et n.ö puhtatõulisus on kokkuleppeliste omaduste kokkuleppeline fikseering kokkuleppelisel viisil. Võib esitada nii poolt- kui vastuargumente Eesti mudelile - kindlad fikseeritud koeratõud, mis kindlaks jahiks lubatud ning krantside kasutamine üleüldse keelatud, kuid igaljuhul, kui "mõelda väljaspool olemasolevaid raame", siis pigem ei ole puhtatõulisus niivõrd oluline argument (näituseliinid mõne tõu puhul oluliselt kehvemate tööomadustega kui tööliinid) kuivõrd just suutlikkus jahiomadusi katsetustel tõestada konkreetsete koeraisendite poolt. Selge see, et kauaegne nõuetekohane aretus võimaldab luua eeldusi jahiomaduste kinnistamiseks ja esiletõstmiseks, ent see peaks olema ainult üks lihtsustav eeldus, mitte kõigi teiste võimaluste välistus.

Loomulikult, nagu eelnevat postitajad on märkinud, ei hakka eesti hagijas (justnimelt hagijas, mitte "hagijas") tõenäoliselt kunagi drahthaari kombel linnu ees jalga tõstes seisma jääma ning chihuahua vaevalt et suudaks põdrajahis ilma teha, kuid n.ö mitteaktiivse jahipidamiskasutuse koerte osas ei ole mina kohanud tõsiseltvõetavaid argumente, miks peaksid justnimelt ja ainult kokkulepitud tõuomadustele vastavad (loe: kennelliidus raha eest arvel olevad) koerad olema need, kes tohivad näidata häid tulemusi verejäljekatsetel. Seda ERITI veel tulevases olukorras, mil verejäljekoera kasutus muudetakse kohustuslikuks. Seeläbi muudetakse teatavasti kaudselt kohustuslikuks ka kennelliidule raha maksmine selleks, et jahti saaks teatud tingimustel üldse pidada. Miks ei võiks "totaalne krants" olla väljaõpetatud kõrgeklassiline verejäljekoer, kui teda kasutatakse näiteks ainult rihma otsas ning kui ta seda - kas juhuslikult või heade tõuomaduste kokkusattumisena - teha suudab ? Ju ehk sellepärast, et tõugu "krants" ei ole kenneliidus registreeritud. Praegu ju jahinduslikud koerakatsed on kennelliidu reeglite järgi kennelliidu kohtunike poolt läbiviidavad. Seega - kui kohtunik tahab oma staatust säilitada, siis tõutut koera katsetele lasta ei tohi. Rohkem pole vist vaja kommenteerida...

BM

[Prohvet Maltsvet]

Nõustun eelkirjutajaga, et üheks põhjuseks võib olla koertekavatajate otsene huvitatus, et iga koer ei sinna ei pääseks ehk, siis asi on koertekasvatajate ärishuvis.

[jorr]

Olen ka eelnevate kommijatega nõus aga üks asi veel selle jahti tegeva jahikoera kohta.Näiteks kindel koeratõug(püstkõrv,linnukoer või taks) annab ikka paaritusel põhiliselt kindlate tõuomadustega järglasi,mis segaverelise puhul ei toimi.Kuigi ka puhtatõulisi ja ka neid näitusekoeri paaritades võib esineda pesakonnas mõni londu on sealt kutsikat tuues risk väga väike,kui ikka heade jahiistinkitega vanemaid paaritad,siis kutsikad ka pärivad head jahiomadused.Segaverelise pesakonnas aga teab ehk vanajumal,mis omadused,välimus ja iseloom kutsikal tulevikus on?Üks, mis neis puhtatõulistes koertes minu arvates ehk häirib,on see,et pannakse liialt rõhku välimusele mitte jahiomadustele.Näitusel on tähtis just välimus ja vahel tehakse selle saavutamiseks ka vereliini rikkuvaid paaritusi.

[aivar00]

Küll mõnele mehele on ikka asi naa lihtne- lajatad aga suusoojaks ja jälle postitus olemas
Sellel teemal siin küllalt vaieldud- ise asjast aru saanud samuti kui BM-gi. Huvitav on ka meie jahikoerte seltsi tõlgendus koera tõutunnistuse kohta- kui ikka ei taha, siis näiteks Vene kenneli tõutunnistusega koera katsele ei lase ja kõik. Kui aga tahavad, siis lasevad. See justnimelt nagu juba eespool mainiti kinni koerakasvatajate "äris". Endal oli kunadi hagija ja laika ristand- polnud metsas looma kellega hakkama ei oleks saanud.
Aga kui nüüd kaeda tööriistade või kodumasinate poole, siis minu arvates mida universaalsem riistapuu (ehk siis mida rohkem erinevaid tegevusi või operatsioone võimaldab teha) seda kehvema kvaliteediga tulemused on. Kuigi jah häda korral ajavad asja ära.
Analoogia ka inimestega- tavainimene ei jõua mitmel kohal tööd teha, rääkimata meie riigis olevatest üliinimestest, kes jõuavad olla "liikmed" ühes teatud asutuses ja siis veel samaaegselt juhtida erinevaid asutusi (läbi nõukogude), rääkimata veel TV-s saatejuhtideks olemist jne.
Kui kvaliteetselt nad aga reaalselt hakkama saavad, seda näeme me isegi. Seetõttu arvan, et ega koeradki meist ei erine.
Analoogiana võib veel tuua jahimehele universaalse jahirelva otsimise- ega ikka ei ole olemas küll

[peepk]

Olen igal aastaajal metsas ja ka siis kui koertega jaht keelatud ,kohanud imetlusväärselt hästi jäljel püsivaid häälega ajavaid segaverelisi krantse,küll jänese küll kitse järel.Mul tekkis sihuke mõte et meil ju Eestiski sitaks igasugu koeratõuge kellest me vist ei teagi et ta mujal riigis võib olla hoopis jahikoer aga meil teadmatusest tema ilusa välimuse pärast lemmikloomana peetakse ja seega tema tõelised anded lihtsalt kaduma lähevad.Aga see pagana kennel va vereimeja on mu tuttavatel hinge täis ajanud küll kui nad kutsikaid müüa tahavad,ütlevad et ei tasu ära.

[saa]

Aga see pagana kennel va vereimeja on mu tuttavatel hinge täis ajanud küll kui nad kutsikaid müüa tahavad,ütlevad et ei tasu ära.

Mille poolest ei tasu ära ? Kas aretusnõuded või.... ?

[peepk]

See raha mis selle paberi jama eest küsitakse,nii see sõber ütles et rahaliselt kaotab palju ja kui kutsikaid vähe pole üldse mõtet jamada.Temal laika ja 2 pesakonna müügiga sirgelt kopp ees.

[Metslane]

Ma saan ehk mõningal määral teemaalgataja mõttekäigust aru ja toon ka mõned omapoolsed kommentaarid. Nimelt - mitte igalpool ei ole koera jahil kasutamise ainuvõimalikuks eelduseks tema n.ö puhtatõulisus. Näiteks Suurbritannias on moodi läinud tõuristandite kasutus - kuidas nad sellesse ise pikemas perspektiivis suhtuma saavad, eks seda näitab aeg. (Vt lisalugemiseks linki: http://www.thefield.co.uk/features/3145 ... _dogs.html)

Lugesin ka artikli läbi ja pole sellega nõus. Isegi artikkel lõppeb järgnevalt: "Back at The Kennel Club, Caroline Kisco explains: “For the time being at least there are no Kennel Club licensed gundog working events in which crossbreeds can take part,” but she adds, “they could go on the Activity register to compete in lots of different ways, and the Companion register for family dogs is also open to them.” " Kokkuvõttev tõlge on siis: "Ka Inglismaal ei saa segaverelised koerad jahitunnistust!" See, et terve artikli jalgratta leiutajad räägivad, et talle sattus maru hea koer ristates labradori ja puudli on hea kokkusattuvus. Kuidas selliseid koeri edasi aretatakse? Ristates uuesti tekkinud isendit puudliga võime saada ju uuesti puudli väljanägemisega segaverelise koera, kes jahist ei tea ööd ega mütsi. Ma ei näe probleemi, kui labrador mingi tõuga ristatakse, et saada hea pimeda juhtkoer, kuid mitte mingil juhul jahikoera.

Olen sellest ka varem kirjutanud, et n.ö puhtatõulisus on kokkuleppeliste omaduste kokkuleppeline fikseering kokkuleppelisel viisil. Võib esitada nii poolt- kui vastuargumente Eesti mudelile - kindlad fikseeritud koeratõud, mis kindlaks jahiks lubatud ning krantside kasutamine üleüldse keelatud, kuid igaljuhul, kui "mõelda väljaspool olemasolevaid raame", siis pigem ei ole puhtatõulisus niivõrd oluline argument (näituseliinid mõne tõu puhul oluliselt kehvemate tööomadustega kui tööliinid) kuivõrd just suutlikkus jahiomadusi katsetustel tõestada konkreetsete koeraisendite poolt. Selge see, et kauaegne nõuetekohane aretus võimaldab luua eeldusi jahiomaduste kinnistamiseks ja esiletõstmiseks, ent see peaks olema ainult üks lihtsustav eeldus, mitte kõigi teiste võimaluste välistus.

Puhtatõulisus ei ole mingi kokkulepe. Kokkulepete alusel hinnatakse koertenäitusel küll koeri, kuid see ei ole puhtatõulisusega kuidagi seotud. Puhtatõulisus on ikka selgelt dokumenteeritud ja üks üheselt aru saadav, et koera vanemad on olnud sama tõugu koerad. Kahtlen sügavalt selles "Eesti mudelis", pigem on see üle võetud meile. Eestis ja arvan, et mujalgi ei saa jahikoer tšempioniks ennem, kui ta on ka vastava tõu jahikatse ära teinud. Koertefoorumiski halavad diivani labradori omanikud, et miks ja milleks see veel vaja on, et mul nii ilus koer. Selle pärast õnneks ei saagi, et kaasajal kui seltsikoertena kasvatatakse just seda tõugu kes meeldib, peab säilima ka jahiinstinkt. Eesti kenneliteski on näha, et näevad nad vaeva. Paljudel välismaalt toodud koerad tõu parandamiseks ja genofondi hoidmiseks.

..., kuid n.ö mitteaktiivse jahipidamiskasutuse koerte osas ei ole mina kohanud tõsiseltvõetavaid argumente, miks peaksid justnimelt ja ainult kokkulepitud tõuomadustele vastavad (loe: kennelliidus raha eest arvel olevad) koerad olema need, kes tohivad näidata häid tulemusi verejäljekatsetel. Seda ERITI veel tulevases olukorras, mil verejäljekoera kasutus muudetakse kohustuslikuks. Seeläbi muudetakse teatavasti kaudselt kohustuslikuks ka kennelliidule raha maksmine selleks, et jahti saaks teatud tingimustel üldse pidada. Miks ei võiks "totaalne krants" olla väljaõpetatud kõrgeklassiline verejäljekoer, kui teda kasutatakse näiteks ainult rihma otsas ning kui ta seda - kas juhuslikult või heade tõuomaduste kokkusattumisena - teha suudab ? Ju ehk sellepärast, et tõugu "krants" ei ole kenneliidus registreeritud. Praegu ju jahinduslikud koerakatsed on kennelliidu reeglite järgi kennelliidu kohtunike poolt läbiviidavad. Seega - kui kohtunik tahab oma staatust säilitada, siis tõutut koera katsetele lasta ei tohi. Rohkem pole vist vaja kommenteerida...
BM

Siinkohal on su jutt kõik õige eelduseni, et verejäljel olev koer on rihma otsas. Eesti metsades on see ikkagi väga keeruline. Jäljepeale minnes võib see koer ka lõastatud olla, kuid mõnes keerulises kohas, kus jälg on segane ja koer vajab rihma otsast vabastamist, mis siis? Kui su verejälge hästi ajav Chihuahua või muu suvaline peni jõuab haavatud sea või põdrani, mis siis saab? Ega see pole kunstliku verejälje eksam, kus raja lõpus sealõhanaline kasukas haigutab.

[Metslane]

See raha mis selle paberi jama eest küsitakse,nii see sõber ütles et rahaliselt kaotab palju ja kui kutsikaid vähe pole üldse mõtet jamada.Temal laika ja 2 pesakonna müügiga sirgelt kopp ees.

Ahnus ajab upakile! Laikasi müüakse 5000 krooni jupp. Kennelis kutsika registreerimine on mitte liikmetele 300 krooni(liikmetele 200)! See moodustab siis müügihinnast 6%!!!! Loomulikult kutsikaga kaasneb veel hulk teisi kulusi: sõõtmine, kiibitamine, vaktsineerimine ja muud kulud, kuid tasuvust kenneliidule kaela ajada on ka jama!