koer jahiks, jäljekütiks.

[Metslane]

Olen igal aastaajal metsas ja ka siis kui koertega jaht keelatud ,kohanud imetlusväärselt hästi jäljel püsivaid häälega ajavaid segaverelisi krantse,küll jänese küll kitse järel.Mul tekkis sihuke mõte et meil ju Eestiski sitaks igasugu koeratõuge kellest me vist ei teagi et ta mujal riigis võib olla hoopis jahikoer aga meil teadmatusest tema ilusa välimuse pärast lemmikloomana peetakse ja seega tema tõelised anded lihtsalt kaduma lähevad.Aga see pagana kennel va vereimeja on mu tuttavatel hinge täis ajanud küll kui nad kutsikaid müüa tahavad,ütlevad et ei tasu ära.

Vast ei hakka foorumis keksima, et rikud seadust olenemata aastaajast. Mis sa arvad, mis saab jänesepoegadest, keda su krants maru hästi võtab või mõju tallele, kui tiinet metskitse taga ajad. Usun, et Eestis lubatud jahikoeratõugude arv 180 ringi annab üsna hea valiku jahikoera valides!

[Victoria]

kujutate ette seajahti saksa lambakoeraga.jälge võib ta küll hästi ajada aga kui satub suurema seaga kokku on ta nii aeglane et siga rappib ta lihtsalt ära.

[Victoria]

...
Soovin edu Chihuahua peatavaks koeraks õpetamisel!

Noh, oleneb keda vaja peatada ? Kõik pidada ju teatavasti taustsüsteemist sõltuma.

Ma saan ehk mõningal määral teemaalgataja mõttekäigust aru ja toon ka mõned omapoolsed kommentaarid. Nimelt - mitte igalpool ei ole koera jahil kasutamise ainuvõimalikuks eelduseks tema n.ö puhtatõulisus. Näiteks Suurbritannias on moodi läinud tõuristandite kasutus - kuidas nad sellesse ise pikemas perspektiivis suhtuma saavad, eks seda näitab aeg. (Vt lisalugemiseks linki: http://www.thefield.co.uk/features/3145 ... _dogs.html)

Olen sellest ka varem kirjutanud, et n.ö puhtatõulisus on kokkuleppeliste omaduste kokkuleppeline fikseering kokkuleppelisel viisil. Võib esitada nii poolt- kui vastuargumente Eesti mudelile - kindlad fikseeritud koeratõud, mis kindlaks jahiks lubatud ning krantside kasutamine üleüldse keelatud, kuid igaljuhul, kui "mõelda väljaspool olemasolevaid raame", siis pigem ei ole puhtatõulisus niivõrd oluline argument (näituseliinid mõne tõu puhul oluliselt kehvemate tööomadustega kui tööliinid) kuivõrd just suutlikkus jahiomadusi katsetustel tõestada konkreetsete koeraisendite poolt. Selge see, et kauaegne nõuetekohane aretus võimaldab luua eeldusi jahiomaduste kinnistamiseks ja esiletõstmiseks, ent see peaks olema ainult üks lihtsustav eeldus, mitte kõigi teiste võimaluste välistus.

Loomulikult, nagu eelnevat postitajad on märkinud, ei hakka eesti hagijas (justnimelt hagijas, mitte "hagijas") tõenäoliselt kunagi drahthaari kombel linnu ees jalga tõstes seisma jääma ning chihuahua vaevalt et suudaks põdrajahis ilma teha, kuid n.ö mitteaktiivse jahipidamiskasutuse koerte osas ei ole mina kohanud tõsiseltvõetavaid argumente, miks peaksid justnimelt ja ainult kokkulepitud tõuomadustele vastavad (loe: kennelliidus raha eest arvel olevad) koerad olema need, kes tohivad näidata häid tulemusi verejäljekatsetel. Seda ERITI veel tulevases olukorras, mil verejäljekoera kasutus muudetakse kohustuslikuks. Seeläbi muudetakse teatavasti kaudselt kohustuslikuks ka kennelliidule raha maksmine selleks, et jahti saaks teatud tingimustel üldse pidada. Miks ei võiks "totaalne krants" olla väljaõpetatud kõrgeklassiline verejäljekoer, kui teda kasutatakse näiteks ainult rihma otsas ning kui ta seda - kas juhuslikult või heade tõuomaduste kokkusattumisena - teha suudab ? Ju ehk sellepärast, et tõugu "krants" ei ole kenneliidus registreeritud. Praegu ju jahinduslikud koerakatsed on kennelliidu reeglite järgi kennelliidu kohtunike poolt läbiviidavad. Seega - kui kohtunik tahab oma staatust säilitada, siis tõutut koera katsetele lasta ei tohi. Rohkem pole vist vaja kommenteerida...

BM

Tänud asjaliku kirja eest!

[Prohvet Maltsvet]

...jutt käib koerast kellega jahti pidada, mitte tõuaretusega tegelemiseks jne.

[Metslane]

Kallis Wolflady!

Kas oled reaalses jahiolukorras näinud laika või mõne muu koera töötamist seale. Selles olukorras ei loe koera suurus ja agressiivsus ainult. Pigem koera liikuvus, mis suurel kaukaaslasel on tunduvalt kehvem, kui laikal. Kodukaitsev koer ei pea vahepeal rünnakut asendama kaitsega ja pikal distansil jälitades on kerge jala ja väiksema karvastikuga koeral töö tunduvalt lihtsam. Kuidas sa teed kaukaaslasele selgeks, et ta põrsast ära ei sööks, seniks kuni sa ükskord kohale jõudnud oled?

[pajero]

No korraliku kaukat ei rapi ükski siga. Olen seda tõugyu kasvatanud kaua aega ja võin vähemalt oma keorte osas kindlalt väita et isegi hundist saab ta jagu. Muidugi on erinevaid ise loomusi koeral jah aga üldiselt on see koer ikka vääga vastupidav.

eeldan et sa ei ole jahimees

[andrus]

Ülbel kuldijunnil on vaja vaid korra peaga rapsata ja su võitmatu kaukaaslane vedeleb metsas soolikad väljas.Selles lahingus loeb sitkus ja kiirus aga mitte suurus ja jõud.

[metsavana]

Tsiteeri:
No korraliku kaukat ei rapi ükski siga. Olen seda tõugyu kasvatanud kaua aega ja võin vähemalt oma keorte osas kindlalt väita et isegi hundist saab ta jagu. Muidugi on erinevaid ise loomusi koeral jah aga üldiselt on see koer ikka vääga vastupidav.


Esiteks tee endale selgeks , milleks jahil koeri kasutatakse.
Kaukaasia lambakoer on teenistuskoer ja isegi suurel ja kõike endale lubaval venemaal ei kasutata teda hundi jahiks ja põhjusega.
Hagijad ajasid hundid metsast välja ja lagedal stepil hurdad võtsid kinni .
Keegi ei kasutanud suurt, aeglast ja manööverdus võimeta koera looma jahil kes on tast 2-3 korda kiirem. Aga lambakarja ründavast hundist saab ta jagu tõesti.

Teenistus koeral ja jahikoeral on ikka veidi vahet. Jahil ei olegi tihti see koera vastupidavus oluline. Seajahil loeb nt. koera kaal ja osavus seaga töötada palju enam, kui 10 km seajärgi joosta ja jahist ikka midagi välja ei tule. Raskem koer saab alati raskemaid vigastusi sea löökidest kui kerge .

Sellest on tulnud ka jahikoerte tõugude jaotused , nt. peatavad koerad , ajukoerad , urukoerad.
Ja kaukaaslasel minu arusaama mööda puuduvad omadused mis on vajalikud ühele korralikule jahikoerale.

[hendrik]

Üks tuttav kaukaaslaste kasvataja (tegelenud nendega vast üle 20a), spekuleeris ka kunagi sel teemal. Arvas, et põrsapüüdmiseks ehk veel sobiks aga kuldipunni ette ei julgenud küll koera jätta - arvas, et kult rapib koera hetkega ribadeks. Mees on jahinduses aktiivne olnud vast ka ligi 25a, kasvatanud ka laikasid, hetkel fokse. Ehk teab, mis metsas toimub.

[baddmann]

...

Puhtatõulisus ei ole mingi kokkulepe. Kokkulepete alusel hinnatakse koertenäitusel küll koeri, kuid see ei ole puhtatõulisusega kuidagi seotud. Puhtatõulisus on ikka selgelt dokumenteeritud ja üks üheselt aru saadav, et koera vanemad on olnud sama tõugu koerad. Kahtlen sügavalt selles "Eesti mudelis", pigem on see üle võetud meile. Eestis ja arvan, et mujalgi ei saa jahikoer tšempioniks ennem, kui ta on ka vastava tõu jahikatse ära teinud. Koertefoorumiski halavad diivani labradori omanikud, et miks ja milleks see veel vaja on, et mul nii ilus koer. Selle pärast õnneks ei saagi, et kaasajal kui seltsikoertena kasvatatakse just seda tõugu kes meeldib, peab säilima ka jahiinstinkt. Eesti kenneliteski on näha, et näevad nad vaeva. Paljudel välismaalt toodud koerad tõu parandamiseks ja genofondi hoidmiseks.

Ega ma ei väidagi, et kõik sellest aru suudavad saada. Kokkulepe on koera puhtatõulisuse kohta tehtud ammu-ammu, siis kui SEE koeratõug n.ö välja mõeldi ja paika pandi. Ning SEDA tõugu koerte järglaste tõupuhtuse fikseerimise meetmed on samuti kokkulepe - ära tule meie liivakasti, kui sa ei suuda järgida meie reegleid koera paaritamisel. Lihtne ju arusaada, kui ainult veidi väljaspool raame mõelda.

Mis aga puudutab verejäljekoera lõast vabastamise väidetavat möödapääsmatust, siis ka TÕUPUHASTELT kutsudelt seda jäljekatsel ilmtingimata ei nõuta. Tahad saada I järku - palun väga! Väiksemad järgud saad kätte ka 100 % rihma otsas olles. I järk ei ole kindlasti mitte möödapääsmatu tingimus selle lävendi ületamiseks, et tulevikus oma koera "abil" olla üleüldse lubatud suurulukijahile, seega lahtilaskmine pole vältimatu ning tõupiirang ikkagi mõttetu.

BM

[Prohvet Maltsvet]

Pole teemas väga kodus ja pole kindel, et olen asjast õigestu aru saanud sellepärast küsin üle. Näiteks ilma tõupaberiteta kui välimuselt tõutunnustele vastav saksa jahiterjer pole võimalik jahikoerana registreerida. Koera vanematel pole ka tõupabereid.

[Metslane]

Õigus! Jahikoerana saab kasutada tõupaberitega koera ainult!

[Victoria]

Kallis Wolflady!

Kas oled reaalses jahiolukorras näinud laika või mõne muu koera töötamist seale. Selles olukorras ei loe koera suurus ja agressiivsus ainult. Pigem koera liikuvus, mis suurel kaukaaslasel on tunduvalt kehvem, kui laikal. Kodukaitsev koer ei pea vahepeal rünnakut asendama kaitsega ja pikal distansil jälitades on kerge jala ja väiksema karvastikuga koeral töö tunduvalt lihtsam. Kuidas sa teed kaukaaslasele selgeks, et ta põrsast ära ei sööks, seniks kuni sa ükskord kohale jõudnud oled?

Ok ei vaidle vastu, kuid ka suur koer võib kergelt liikuda olenemata tema kaalust, mu koer sörkis nagu noor hirv oma kergusega, kuigi kaalus 40 kg. Loomulikult on raskem treenida koera mitte sööma isuäratavat liikuvat liha. Tegelik huvi oli võtta "jahi" koer kes ainult looma jälge ajab, samas annab ka liikuva objekti kohta lihtsalt mulle märku. Seega mu eesmärk ei olnud algusest peale just hakata kaukaga jahti pidama, vaid uurida, kuidas meie Kennel lihtsalt oma kohta hoiab tsiteerides koerte tõugusi.
Kaukaasia lambakoeri olen lihtsalt kaua kasvatanud ja mul on seni kõik koerad väga graatsilised ja kiired olnud. See oli jutu sees kuna ainus koer keda oskan hästi kasvatada.

Kõige paremat kõigile!

[Victoria]

...

[jorr]

Sellist jahikoera,kes on küll täpselt mingit jahitõugu koera välimusega,kuid puuduvad paberid vanemate kohta,ei registeerita ega anta ka tõupabereid sellepärast just,et ei ole teada vanemate sugupuu.