Jaht vibuga

Vibudest, nooltest ja kõigest sinna juurde kuuluvast ...
Vasta
Kährikkasukas
Postitusi: 6
Liitunud: P Juun 21, 2009 4:29 pm

Jaht vibuga

Postitus Postitas Kährikkasukas »

Hei!
Olen nüüd ise mõnda aega tegelenud vibujahiga ja tekkis küsimus, kas leidub veel selliseid, kes pigem jahiksid esiisade kombel vibu, mitte tulirelvaga. Need, kes jahivad võiksivad siin ka omi kogemusi jagada.
Endal mul miskeid märkimisväärseid saavutusi pole - enamasti pisiulukid ja üksikud suuremad. Mis vibu kasutate, mis nooli, nooleotsi, kus kandis jahite?
kahro
Postitusi: 313
Liitunud: N Veebr 16, 2006 7:30 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas kahro »

Pole nii avaliku salakütti tükk aega kohanud? Äkki annad oma tegevus piirkonna kus sa tegutsed,siis saab sind passima hakata!
Kährikkasukas
Postitusi: 6
Liitunud: P Juun 21, 2009 4:29 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas Kährikkasukas »

Vabandan, et unustasin mainida, elan 50/50 Eestis ja Rootsis. Jahin Rootsis, niiet salakütt ma ei ole. Mõtlesin lihtsalt ka mõne eestlasega vibujahist rääkida.
kelguga poiss
Postitusi: 43
Liitunud: P Aug 24, 2008 9:53 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas kelguga poiss »

Ehk peaksid mõnda Soome või Rootsi foorumit külastama. Eestis vibuga jahi ei peeta. Seega pole ka võimalik kogemusi vahetada.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas Feen »

Kui just siin pole veel kedagi, kel on olnud au seda jahti mõnes riigis proovida. Tegelikult võiks kogenumad pajatada vibujah headest ja vigadest, just oma kogemuste põhjal. Kes teeb, see näeb ja ehk oskab natukene asja valgustada (lisaks sellele, mis väljamaa lehed kirjutavad).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kährikkasukas
Postitusi: 6
Liitunud: P Juun 21, 2009 4:29 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas Kährikkasukas »

Minu kogemus vibujahiga on üdini positiivne. Lasta loom vibuga annab väga hullu elamuse. Alguses on isegi oravajaht meeliülendav, aga mitte lõputult. Pärast esimest 15-20 pähkliõgijat pinevus väheneb ja enne nööri vabastamist hakkad mõtlema, kas ikka on viitsimist õhtal nülgimistööd teha. Samas on see igavus ka veidi just oravast tingitud. Ta ju jookseb veidi eest ja siis jääb paigale passima - siis on lihtne teda lasta. Ja veel on oravajahi miinus see, et tuleb väga osavalt laskmistugevust tajuda. Kui liiga tugevasti läheb, tuleb ette võtta suuremat sorti ronimine, et nool koos loomaga puu küljest kätte saada.
Jänes, see-eest on juba hoopis teine teema. Tuleb kõiki meeli kasutada, et jaht edukas oleks(mina koeraga käin jahil väga harva). Muidugi on Rootis jänesepopulatsioon kõvasti suurem kui Eestis, aga siiski. Ja jänese jahi üks suuri miinuseid ongi see, et tihti ei saa looma paigale ja tuleb kerge sörgi pealt lasta. Eks ta patt ole, aga teine kord ei jaksa lihtsalt oodata ja jälitada enam, siis tuleb ka igasugu koledusi ette(vibuga jänesele pähe lastes on tagajärg päris kole).
Nugise-ja mingijaht on väga väga huvitav. Esiteks seepärast, et neid kohtab üpris harva ja teiseks on neid pagana raske tabada. Küll aga oli naarits mu esimene loom, kelle vibuga lasin(selle naaritsa nahka kannan uhkusega, nimelt tegin endale käekaitsme sellest ja see teenib mind siiani).
Veelinnujaht on samuti väga põnev. Ausalt öeldes üks parimaid jahiseikku oligi see, kui tuttavaga tegime kanuumatka ühel jõel ja süüa me kaasa ei võtnud(v.a sool jms). Toitusime sellest, misda lasime. Ja nälga küll ei tundnud, pigem oli kõht kogu aeg punnis pardiliha täis.

Liikudes veidi suuremate ulukite poole..

Rebane - Väga mõnus jahtida, jällegi mitte koera, vaid peibutusvilega. Pikka aega on vaikus ja siis kui näed rebast enda poole jooksmas, siis on adrenaliin ikka täiega laes.
Soku-kitsejaht on minu jaoks see kõigekõigem, sest sokk on suurim loom, kelle eales lasknud olen. Nende jaht on kõige põnevam kah, sest terve jahi aeg on huvitav, pannes oma treestand'i üles mõtled, kas ikka on õige koht. Siis see ootamine, kus on aega mõelda kõigi maailma teemade peale ja siis kui kuuled esimesi oksa prakse eemal. Seda on võimatu ilmselt kirjeldada. Vaatad teda pikka aega ja ootad sobivat momenti, tuleb see hetk, kus lasta ja sa keskendud ülekõige, et värisevatest kätest puhas lask teha. Lased. Täpselt mõlemast kopsust läbi ja loom paneb ajama. Esimest korda pärast esimesi oksaprakse saad lõdvaks lasta. Ja siis lähed oma trofeed jälitama.

Noh, tee, mis teed, aga ega seda ikka ei saa küll sõnadesse panna, mis tunne on sokku lasta. Aga ma proovisin endast parima anda.


Tehnikast siis nii palju, et esimene vibu, millega jahti alustasin oli Falco Robin(26lbs/11.6kg), mis iseenesest on laste vibu, kuid alustada on sellega kõige parem, saada see tunnetus kätte.
Teine oli Falco Legend(55lbs), millega saaks lõdvalt ka põtra või karu lasta. Aga see mulle eriti ei meeldinud, raske oli täpselt lasta, kuna tõmme oli sedavõrd tugev.
Kolmas oli sõbra vana plokkvibu. Need vibud on uskumatult täpsed, kerge lasta ja lasu tugevus on hämmastav, aga need ei ole nagu vibud enam. Mõned jänesed vist ma ikka lasin sellega, aga ei, mulle plokid ei meeldi.
Neljas ja jääv ilmselt on Falco Wild(48lbs) rekurvvibu, mis oleks täpselt nagu mulle loodud. Täpne, mitte liiga raskesti vinnastatav.(Sellega lasin ka oma esimese soku!)
Nooled on mul peaaegu kõik (va. mingid tavalised puunooled, märgi laskmiseks) sõbrapoolt netist tellitud süsinikud. Ja otsteks kasutan enamasti Thunderhead 100 või 125.


Minu plussid ja miinused on räägitud. Loodan, et jutt meeldib ja ajendab teidki vibujahile(ei ei, mitte Eestis).
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas kirp »

Vene ajakirjades viimasel ajal ka vibujaht teemaks tõusnud. Neil see samuti keelatud, aga käivad mujal. Kui õieti mäletan on Läti lähim. Tundub, et jahinduse arengus on lõunanaaber meist ees. Vähemalt ei udutata vibujahi keelustamist nõukogudeaegse hirmuga ja hääletult laskvate salaküttide hordide tekkega.
USA-s vibujaht väga levinud ja isegi soodustatakse seda, lubades vibuga pikemaid hooaegu kui samaväärselt püssiga jahtides.
peepk
Postitusi: 775
Liitunud: L Aug 30, 2008 6:30 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas peepk »

Eesti vist küll viimane koht kus üldse see vibu värk kunagi seaduslikuks saab,ja kui keegi seaduse tegijast teema algataja postitust juhtub lugema siis võib enam vähem kindel olla et see meil unistuseks jääbki.Mõelda vaid soolakott selga ja tsivilisatsioonist eemale ja lasedki metsa tühjaks nigu naksti nii et keegi ei näe ja ei kuule ja keegi kontrollima kah ei julge tulla.Samas iga mees vist selle vibuga lasta ei oskagi ja jääb ilmselt nälga,see pole nagu püss et ostad ja teed paar pauku ja oledki kange karutapja valmis.Varustus kallis ja noolest suure tõenäosusega mööda lastes jäädavalt ilma jääd,see ju kordades padrunist kallim ja jookseb rohu sees ja sambla all kümneid meetreid.Arvan et trenn peab olema pikk et nooli ei kaota.Võib olla räägid kui palju ise kuiva trenni tegid enne kui jooksvat jänest või parti kindlalt tabasid ja kui suur Sinul kui profil see tabavuse protsent on.Meil hetkel vaid 1 salaküttimise juhus vibuga teada kui põdra magu lõhki lasti.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas Feen »

Loe ja imesta. Jahiolud Rootsimaal hoopis teised kui meil. Enda looduses liikumise kogemusest tundub, et siin vibuga ringi jalutades võiks soku vibuga vabalt kätte saada (kui lasta osata ning seadused lubaksid), jänese teemal oleks see paras katsumus, oravat vahiks niisama nagu ilmaimet (vahepeal neid ikka näeb) ning pardid... kas neid lastakse lennust või ujuvaid? Ja pardi laskmisel peaks olema küll u nii, et nool lendu ja hüvasti, kui pardile pihta ei saa (ja nool pardist läbi ei lähe). Roostik, võsa, vesi jms, vähe on neid lodusid, kus kohast veel noolt otsida annaks (mingi nöör noolele taga?).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kajamees
Postitusi: 2
Liitunud: P Juun 28, 2009 1:18 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas Kajamees »

Linnu- ja oravajahil oleks mõistlik kasutada flu-flu sulgimusega nooli. Tavapärase kolme 4-5" sulgedega nooled lendavad möödalasul kaugele ja kaovad tõesti kergelt. Flu-flu noolel on aga 6-8 laia sulge, mis pidurdab noole pele ca 20 jardis lendu maha, ning enamasti kukub üles lastud nool otsaga maha, ning on üpris lähedalt leitav nagu lill püsti. Väga väikeseid ulukeid, nagu orav, nirk jt. ei ole mõistlik lasta lõikurotsikuga. Kasutada tuleks blunt otsikut ehk siis tömpi otsa. Noolest saadav löök on nii tugev, et piisab looma surmamiseks. Lõikur lõhub nii väikese looma lihtsalt ära, blunt aga ei tee nahale mitte mingit jälge.

Oli küsimus ka nööri kohta. Jah, nööri kasutatakse. Eelkõige vibukalastusel, aga ta on ka väga efektiivne vahend koprajahil. Püssimeeste põhi häda kopraga on looma sukeldumine peale lasku. Kui nool on varustatud nööriga ja peale sihtmärgi läbimist avaneva otsikuga, siis jääb kütil üle vaid peale tabamust loom nagu kala välja sikutada. Soomes on nöör koprajahil vibuga isegi nõutav. Toimib asi väga lihtsalt. Piisab käepideme külge ettepoole avaneva toru kinnitamisest. Nöör lükatakse torusse ja lasu ajal jookseb ta sealt lihtsalt vabalt välja. Nööriga lasud ei ole ju tavaliset mitte üle 10 jardi.
Kährikkasukas
Postitusi: 6
Liitunud: P Juun 21, 2009 4:29 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas Kährikkasukas »

Mina tegin kuiva trenni vast paar-kolm kuud. Aga kuna mulle kohe väga meeldima hakkas, siis tund-kaks-kolm ikka päevas või vähemasti üle päeva. Pardijahist nii palju, et enamus parte ikka ujusid, lendavat on ikka väga raske lasta(aga mitte võimatu). Tabavusprotsent mul ehk sinna kuhugi 60-70% kanti jääb. Raske on niiviisi hinnata. Nooli kaob võrdlemisi tihti ära, eriti kui väga otsimise isu ka pole. samas kuna nooled võrdlemisi kallid on ,siis jätad tihti lasu laskmata, kui tundub, et pihta saada oleks väike võimalus.
Kajamees
Postitusi: 2
Liitunud: P Juun 28, 2009 1:18 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas Kajamees »

Jahilaske treeninguks sobivad hästi 3D (kolmemõõtmelised) loomamaketid, millel on määratud ka elutähtsate organite piirkond ja "süda". Ka liikuva sihtmärgi (lendava või maad mööda jooksva) treenimiseks on olems lihtsad vahendid. Lihtsaim viis on lõigata penoplastist ca 30-40 cm diameetriga ring. Sellele värvida keskele spot - "süda". Treenida saab nii linnu laskmist: kaaslane viskab soovitavalt mõne varje tagant ketta õhku. Või ka nn "jänese harjutust" kaaslane viskab ketta möödamaad veerema.
Kasutaja avatar
kaarelj
Postitusi: 70
Liitunud: E Dets 22, 2008 9:32 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas kaarelj »

Koprajahiks võiks tõesti vibu ja amb lubatud olla, seljuhul ei ole probleemi et looma kätte ei saa, kui ikka pihta sis nööriga kaldale ja kui mööda sis mööda ja loom ei jää vigaseks ega upu ära ja ei jää mädanema. Mul selline koht olemas kus väga raske püssiga lastud looma kätte saada, lihtsalt väga soine koht, samas lasta on väga kerge, a kui oleks amb sis poleks mingit probleemi ;).Muidugi laskma peaks ka õppima ikka.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas baddmann »

kaarelj kirjutas:Koprajahiks võiks tõesti vibu ja amb lubatud olla, ...


MIna olen jällegi nii aru saanud, et ega Euroopa riikides ikka AMB väga lubatud ei ole küll, vibu on teine lugu.

BM
Kasutaja avatar
unt
Postitusi: 476
Liitunud: K Aug 27, 2008 12:40 pm

Re: Jaht vibuga

Postitus Postitas unt »

Nii ta on. Berni kovensiooni IV lisas on loetletud keelatud vahendid loomade tapmiseks. Ja selles nimekirjas on "ammud". Seega võib võibolla ambu kasutada Aafrikas ja Ameerikas ja võibolla veel mujalgi, aga euroopamaal kindlasti mitte. Ja kui jälgida läbi ajaloo, mismoodi selline keeldude rakendamine areneb, siis väga üksikutel juhtudel antakse sellistele keeldudele tagasikäik. Nagu ka lindude kevadjaht - kui on korra ära keelatud, siis me võime ju siin sellel teemal arutada, aga vaevalt enam kunagi kevadist nepijahti pidada saame.
Vibuga on iseasi. Vibu ei kuulu euromõistes keelatud tapmisvahendite hulka ja siin on vist vajalik mingi huvigrupi väga tugevat survet, et see saaks jahiseadusesse sisse kirjutatud. Aga alati tuleb arvestada, et loomakaitsjad kindlasti avaldavad omaltpoolt samuti väga tugevat survet vibujahi lubamise vastu ja mul on küll praegu selline tunne, et loomakaitse on meie maal paremini organiseerunud kui jahi- ja vibumehed. Ja kui siis veel vaadata otsa meie ühiskonnale - no mis te arvate - kummale poole see kaldub? Igasugune jaht on seotud verega. Ja üks tavakodanik eitab kõike verist ilma teemasse süvenemata.
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
Vasta