Jaht vibuga

[duv]

Seletaks ehk keegi ära mis selle mõte, et vibuga tohib ja ammuga mitte. Loogiliselt võttes amb ju tunduvalt täpsem ja suuremat ühtlasemat jõudu ka võimalik noolele rakendada. Omast seisukohast võttes, ammuga saaks vast peale mõningast proovimist isegi hakkama, vibujahiks peaks, aga tulevast lapselast vist ette valmistama hakkama. Igatahes huvitav huvigruppide diskrimineerimine, kus vibumehi eelistatakse ammu,- oda,- õhupüssi,- jne.jahimeestele, täitsa teema inimõiguste eest võitlejatele.

[unt]

Ise ka samale mõttele tulin kui sellel teemal mõni aeg tagasi targematega mõtteid vahetasin. Et loogiline oleks siis juba, et kirja oleks pandud nii, et noolega ei tohi tappa. Aga ei ole nii. Sest tegelikult pole ju vahet, kust kohast see nool lendu lastakse - tapab ikkagi nool. Ja ambude puhul tõesti noole jõud lähimaal isegi tugevam kui vibul. Kangesti tundub olevat selline poliitiline kokkulepe, kompromiss. Et ühed tahtsid kogu noolega tapmist keelata ja teised tahtsid seda lubada. Ja siis saavutati kokkulepe, et teeme 50:50. Keelame ammuga jahi ära ja lubame vibuga seda pidada.
See muidugi vaid minu arusaam asjast. Aga muud välja mõelda ei oska. Jahimehed said oma osa ja loomakaitsjad ei jäänud ka punktita

Aga võimalik, et põhjuseks ongi just see, mida Sa duv kirjutad - ammuga saaks peaaegu igaüks hakkama kui natuke harjutab, aga vibuga on juba palju raskem.

Analoogia ju ka tulirelvadega olemas - sõjaväes kasutuses olevaid relvi jahirelvadena tarvitada ei tohi; võetakse relvastusest maha ja siis teatud reservatsioonidega saab ka jahil kasutada.

[Eraser]

Optikaga amb on ikka meeletu täpsusega ja juba 1 korraga saad 35-50 meetri pealt kummist "põrsa" ka pähe lastud. Arvatavasti on see ka just sellepärast keelatud, saab ju igaüks sellega vaikselt ja täpselt jahti pidada.

[duv]

Ise ka samale mõttele tulin kui sellel teemal mõni aeg tagasi targematega mõtteid vahetasin. Et loogiline oleks siis juba, et kirja oleks pandud nii, et noolega ei tohi tappa. Aga ei ole nii. Sest tegelikult pole ju vahet, kust kohast see nool lendu lastakse - tapab ikkagi nool. Ja ambude puhul tõesti noole jõud lähimaal isegi tugevam kui vibul. Kangesti tundub olevat selline poliitiline kokkulepe, kompromiss. Et ühed tahtsid kogu noolega tapmist keelata ja teised tahtsid seda lubada. Ja siis saavutati kokkulepe, et teeme 50:50. Keelame ammuga jahi ära ja lubame vibuga seda pidada.
See muidugi vaid minu arusaam asjast. Aga muud välja mõelda ei oska. Jahimehed said oma osa ja loomakaitsjad ei jäänud ka punktita

Aga võimalik, et põhjuseks ongi just see, mida Sa duv kirjutad - ammuga saaks peaaegu igaüks hakkama kui natuke harjutab, aga vibuga on juba palju raskem.

Analoogia ju ka tulirelvadega olemas - sõjaväes kasutuses olevaid relvi jahirelvadena tarvitada ei tohi; võetakse relvastusest maha ja siis teatud reservatsioonidega saab ka jahil kasutada.

Loetud indiaanilugude järgi võttes ei saanud vibuga valgest mehest suurt asja, igatahes polevat nad saanud kunagi indiaani vibuküttide tasemele, kes maast madalast harjutasid ja hiljem täismehena siis ka täiega kalopeeriva ratsu seljast olid võimelised täpselt tabama.

[Mart]

Berni konventsiooni lisas IV pole ammu ja vibu kohta sõnagi:

Prohibited means and methods of killing Keelatud tapmis viisid ja vahendid

MAMMALS Imetajad

Snares Silmused

Live animals used as decoys which are blind or mutilated Elusloomade (kes on pimestatud või vigastatud ) kasutamine peibutisteks Huvitav, kas niisama võib siis lamba puu külge siduda.

Tape recorders elektroonilised heli taasesitajad

Electrical devices capable of killing and stunning elektrilised seadmed, mis on võimelised tapma või uimastama

Artificial light sources Kunstlikud valgusallikad

Mirrors and other dazzling devices peeglid ja muud pimestavad seadmed

Devices for illuminating targets seadmed, mis valgustavad sihtmärki ( mitte segamini ajada sihikuga)

Sighting devices for night shooting comprising an electronic image magnifier or image converter
Sihikuid öiseks tulistamiseks, milledel on elektrooniline kujutise suurendus või kujutise muundur
Explosives1 lõhkeained

Nets2 võrgud

Traps2 lõksud

Poison and poisoned or anaesthetic bait mürgid ja mürgitatud sööt

Gassing or smoking out välja gaasitamine või suitsetamine

Semi-automatic or automatic wiipons with a magazine capable of holding more than two rounds of ammunition
poolautomaat või automaat relvad millede salve mahub rohkem kui kaks padrunit
Aircraft lennumasinad

Motor vehicles in motion liikuva mootorsõiduki kasutamine

Nii et jõudu vibu ja ammujahi legaliseerimiseks. Mida rohke see seadustega reguleeritud on seda parem kõigile.

[Bowsmith]

Oskab keegi öelda on see kehtiv või on midagu uuemat (ja paremat)
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF
Keelatud vahendid siis päris lõpus

[Mart]

http://conventions.coe.int/Treaty/en/Tr ... rd/104.doc

Mina lähtusin sellest Berni konventsioonist, see EU direktiiv on selline "tuleks - oleks" lugemine.

[Mart]

Huvitav tähelepanek veel siia juure, et lugupeetud kaupmehed ja heausksed Plokkvibu ostjad patustavad relvaseaduse vastu.
Relvaseadus ütleb :

§ 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);
8 ) sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);

§ 19. Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon
(1) Piiratud tsiviilkäibega relvad on:
4) heitrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 7-9 nimetatud heitrelvad;
(2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks.

Ambu võib osta-müüa piiramatult millist tahes, piiratud on ainult tõmbejõud.
Vibuga aga natukene teised lood, piiramata tsiviilkäibega vibu on ainult sportvibu ehk siis olümpiavibu ehk siis recurve bow. Ülejäänud on siis Relvaseaduse § 19 (1) 4) järgi piiratud tsiviilkäibega relvad.
Samas pole relvaseaduses sportvibu definitsiooni.

Nii et igalt plokkvibu omanikult võib küsida relvaluba.

[alotomson]

Kuidas keegi tõlgendab
Ega seda vibu definitsiooni ei ole relvaseaduses toodud küll jah Samas ainuke otstarve milleks vibu Eestis omada saab on ka sport, olgu ta siis mistahes vibu.

[Mart]

Päris nii see poleks, saab omada vibu ja käia Lätis või mujal jahil näiteks.
Seaduse tõlgendamisel võetakse aluseks ikkagi see, mida kirjutamisel silmas peeti. Ei usu, et peeti silmas, et plokkvibuga hakkab keegi olümpiamedaleid taga ajama.
Kas kasutatakse jahiks või spordiks määrab ära ainult millist noolt kasutatakse, relv on ikka sama.
Samas on plokkvibu üks ohtlikemaid relvi, pea hääletu, saab lasta öövaatlusseadmega (kusagil youtubes oli näha), kompaktne ~80cm, 30 kg tõmbejõu juures laseb noole lendu pea 100m/s kiirusega, nooled lõikavad ka kuulivestist läbi (Discovery mingi kanal näitas).
Ei taha nüüd jätta muljet, et olen vibujahi vastane. Pigem vastupidi, kahe käega poolt.
Vibu ja amb tuleks lugeda lubatud relvade hulka jahipidamisel ning seadusega nende relvade käitlemine korralikult ära reguleerida. Lubatud kütitavad ulukid võiks olla kuni metskitseni välja viimane kaasa arvatud. Jaht muutuks keskonnasõbralikumaks ning vähem häirivamaks ja vähem ohtlikumaks ümritsevatele.
Isiklikult pooldaks pigem vibujahti, kui summutite lubamist metsa.

[alotomson]

Ei ole ise jõudnud ma oma elus veel vibu lasta. Nõustun aga mardiga, et vibu võiks pigem lubatud jahirelv olla. Eks ole ju igal asjal oma head ja vead, mis on siit teemast ilusti ka läbi käinud.

[Bowsmith]

Plokk on sama palju või vähe sportvibu nagu recurv'gi. Nii FITA kui IFAA võistlustel plokid ametlikud vibuklassid.
Võistlustel ja jahil kasutatavad vibud on ikka vähem või rohkem erinevad - pikkem/lühem, raskem/kergem, nooled kergemad/raskemad jne. Ja loomulikult "tuled ja viled" mida külge kruvitakse. Spets. varustus annab ikka väikese eelise.
Ei määra see nooleots ka nii üheselt midagi - olen lasknud võistlust kus kahes märgis oli lõikuri kasutamine kohustuslik (see rebane pääses minu käest terve nahaga).

[Bowsmith]

Veel plokkvibu v. amb.
Mina seda ambu nii väga taga ei nutaks - plokkiga ikka väga ühte klassi relv.
Nool lendab sama kiiresti ja kannab sama energiat. Mõlemad on väga kauguse tundlikud - 20m -> 40m võin nool kukkuda 30-40cm. Ja 40-50m jookseb asi juba laiali (jahiotsaga eriti). Harjutamisega saab seda kaugust natuke suurendada aga jahikaugus on ikka max 30-40m ja enamasti ainult pool sellest.
Ammu suurimaks eeliseks on vast see, et vahetult enne lasku ei pea vinnastama (üks liigutus vähem teha). Samas on suurem, raskem ja nool on liiga lühike et täpselt lennata.
Amb on rohkem "karbist välja, sihik paika, tuld" relv. Plokk tahab rohkem laskja järgi sättimist ja häälestamist. Aga kui see tehtud siis peaks rahuldav tulemus poole päevaga pea kõigile jõukohane olema. Üle keskmine tihedus ja suuremad kaugused tulevad juba suure harjutamisega (kui üldse tulevad).

[vallo]

Olen kolkinud plokkvibuga üsna palju lasta. Täpsus on olulisel parem kui sileraudsel jahirelval, seda siis kuni 30 jardi. Kahjuks jahti ei saanud proovida ,pidin mikidemaalt ära tulema enne jahihooaja algust.

[Eik]

Ega see, et relvaga peetakse rahvusvahelisi võistlusi ei tähenda seda, et relva saab nagu leiba poest osta. Plokkvibu kohta loen seadusest välja, et selle relva jaoks on relvaluba vaja. Kui keegi väidab, et plokkvibu on sportvibu, siis paluks sellekohast tsitaati või viidet.
Mida selle targutamisega tahan öelda on see, et seadus on poolikult lahti kirjutatud või siis ei täideta seda üldse. Täpselt sama situatsioon nagu airsoftiga, keelatud kaliibriga õhkrelvi tuuakse maale mänguasjade nime all, mingi Eesti kodukootud ekspertiis ütleb, et need tühised mänguasjad. Mujal maailmas nimetatakse neid õhkrelvadeks, meil aga "mänguasi". Peaks pretsetendi looma ja .22 kal õhkrelvi sisse vedama mingite markerite või mänguasjade nime all. Markeeritakse ju märklehti ainult.