Jaht vibuga

[andrus]

Kalale.ee foorumis siis selline postitus:
Ps kui kellelgi oma maa peal koprad liiga teevad siis ma tuleks nopiks mõne ära..Pärnu ligidal siis jällegi..ja ausõna..teen sel puhul salakütti!


Seal veel muudki huvitavat vibudest ja vibuküttidest.

A sa kutsu see tüüp enda juurde..........ja siis lõpetage see lõbu tal ametlikult ära:wink:

[aadu kadakas]

Nagu ma aru saan, uut jahiseadust tahetakse ikka sel aastal vastu võtta. Mis väega saaks jahirelvade hulka ka vibu koos Mardi soovitet täpse regulatsiooniga? Selline isiklik seisukoht on, et vibujaht ilmselt oleks väga sobiv noortele(alustus läbi ringide vmt), et tasapisi seda õiget jahi(ja loodus)tunnetust saada. Olen ise olnud peamiselt "vihmaveetoru"mees ning usun, et vibuga saab rohkemgi elamust.

[Marekp]

"Jahivideode" teemas duv kirjutab, et ei saa aru vibujahist ja toob suisa kohatu ja väga äärmusliku näite .22LR-ga pôdra laskmisest. No mis ma oskan öelda, vaata duv vibud on erinevate tômbejôududega (nagu pûssid erinevate kaliibritega) ja iga uluki jaoks on ettenähtud oma min. tômbejôud. Lisaks on vôimalus kasutada erinevaid nooleotsasi nagu pûssil laadida padruneid erinevate kuulidega.
Pean tunnistama, et veel paar kuud tagasi olin ka mina veendunud vibujahi vastane. Olles nûûd teemat ajakirjadest ja netist pôgusalt uurinud olen arusaanud, et minu kartused tulenesid teadmatusest. Kui kasutada ôige tômbejôuga vibu, siis ei maksa karta, et vibul uluki surmamiseks jôust puudu tuleb. Teine enimlevinud kartus on vibuga uluki tabamine, ka siin peab ûtlema, et vibudel on vägagi täpsed ja reguleeritavad sihikud, mis lastakse erinevate distantside peale sisse nagu pûssi optilisedsihikudki.
Ûhesônaga ei maksa näha tonti seal, kus teda ei ole. Niipea kui Eestis vibujaht legaliseeritakse plaanin endale kohe ka vibu muretseda. Eelkôige just koprajahi jaoks. Seod noolele nööri järgi ja ei mingeid raipeid enam vette, kellele noole kûlge saad, selle ka välja sikutad.

[tony]

"Jahivideode" teemas duv kirjutab, et ei saa aru vibujahist ja toob suisa kohatu ja väga äärmusliku näite .22LR-ga pôdra laskmisest. No mis ma oskan öelda, vaata duv vibud on erinevate tômbejôududega (nagu pûssid erinevate kaliibritega) ja iga uluki jaoks on ettenähtud oma min. tômbejôud. Lisaks on vôimalus kasutada erinevaid nooleotsasi nagu pûssil laadida padruneid erinevate kuulidega.
Pean tunnistama, et veel paar kuud tagasi olin ka mina veendunud vibujahi vastane. Olles nûûd teemat ajakirjadest ja netist pôgusalt uurinud olen arusaanud, et minu kartused tulenesid teadmatusest. Kui kasutada ôige tômbejôuga vibu, siis ei maksa karta, et vibul uluki surmamiseks jôust puudu tuleb. Teine enimlevinud kartus on vibuga uluki tabamine, ka siin peab ûtlema, et vibudel on vägagi täpsed ja reguleeritavad sihikud, mis lastakse erinevate distantside peale sisse nagu pûssi optilisedsihikudki.
Ûhesônaga ei maksa näha tonti seal, kus teda ei ole. Niipea kui Eestis vibujaht legaliseeritakse plaanin endale kohe ka vibu muretseda. Eelkôige just koprajahi jaoks. Seod noolele nööri järgi ja ei mingeid raipeid enam vette, kellele noole kûlge saad, selle ka välja sikutad.

Kas seda tõmbejõudu on selleks vaja,et noolel oleks jõudu uluki kehasse tungida?

[duv]

Kuidas minu näide äärmuslikum ja kohatum on kui samas väidetakse, et vibuga suurulukit küttida võib ja tuuakse näitena antiloobi ja lõvi laskmist. Ok jätame spordikad ja õhukad välja, millega ka mõnes videklipis edukalt jahti peetakse ja võtame täiskaliiber 22-se, mille kuul meil tänapäeval ei anna vajalikku massi välja. Kas keegi tahab väita, et nad mõistlikult kauguselt hea sihtimise korral põtra maha ei võta, aga siiski neid kasutada ei või. Sama küsimus oleks ka võimsa püstoli ja revolvri kohta. Seadus on ju tehtud ikka keskmise inimese järele ja arvestab ka inimlike vigade kompenseerimist kuuli energia arvelt. Ma ei saa aru Aadu Kadakase mõttest, et anname algajatele ja noortele jahimeestele vibud. Algaja, kel hasart suur, kannatust vähe ja kaugust veel ka eriti ei oska määrata, siis laseb paremini vä. Või siis, et ideaalne relv kopra jahiks, et muudkui lased noole sisse, tõmbad nöörist kaldale ja 99% loom käes. No kui on head tingimused siis küll, aga kui su jahimaadel on ainult võssa kasvanud kraavid, kus oksad segavad vibu pingutamist, rääkimata nooltest ja nöörist, mis igale poole takerdub. Kui siis kobras nool keres kusagile risu vahele sukeldub, kas siis ikka õnnestub alati teda ka välja tõmmata. Ma ei kirjuta siin üldsegi mitte tulise vibujahi vastasena, vaid mulle lihtsalt tundub siin asi olevat liigse ülepromomisena ja liigse uudsest ideest vaimustumises. Seda, et Inglise sõjavibu nool pidi tungima 20cm männipuusse teadsin muideks juba koolipõlves.

[Marekp]

Duv loe oma postitus tähelepanelikult läbi, seal on ju vastus olemas. Nimelt 22 kaliibrilisel kuulil ei ole vajalikku massi, vibunool on ju tunduvalt raskem. Ôli tulle valades vôiks öelda, et antiloobid ja lôvid on veel väiksed loomad, vibudega jahitakse ka ligi 1000 kg. kaaluvaid pûhvleid. Mis puudutab revolvreid, siis Aafrikas nendega jaht lubatud, miinimum kaliiber .357 Magnum(iselaadivad pûstolid on keelatud). Selles osas olen Sinuga nôus, et vibuga vôsas kûttida ei saa, aga vôsas ei ole ka kuulipûssiga midagi eriti teha. Tuleb lihtsalt leida sobiv koht vôi kasutada iseronivaid kôrgistmeid.
Prooviks nûûd vastada Tony kûsimusele. Ma ei ole kûll ming ekspert alles algaja, aga olen niimoodi arusaanud, et parema läbivusega on just rasked ja aeglasemalt lendavad nooled. Vôimsama vibuga saab kasutada ka raskemaid nooli.

[Üllar Tamm]

Kui lugeda soomlaste poolt jahivibude ja erinevate noolte ja nooleotste testimisest kirjutatud artikleid, ei tahaks küll korralikku jahivibu koos kogenud kasutajaga alahinnata. Viimaste testide põhjal võib öelda, et korralik jahivibu suht võrdsel tasemel sileraudse jahipüssiga laskemaa osas. Erinevaid nooleotsi kasutades tekitatav haavakanal ja seega ka verekaotus võib olla tükk maad suurem sileraudse kuuli poolt tekitatust. RIISTA lehes vibude teemat päris pikalt ja põhjalikult lahatud, tasub lugeda
Ülevaatlik artikkel vibuga koprajahist koos asjalike soovitustega RIISTA-s 3/2010. Soomlaste juures kasvab vibuga kobrast küttivate jahimeeste hulk pidevalt. Parim nööriadapter vibule olevat hetkel AMS Retriever. Samuti kasutatakse nooleotsa taga spetsiaalseid vedrukidasid, mis pidurdavad noole tagasilibisemist kopra kehas.
Selles lõvijahi videos väitis laskja, et samades oludes poleks ükski neil kaasas olnud vintpüssidest suutnud poolmantelkuuli ca 180 kg kaalunud lõvist pikisuunas läbi lennutada. Mõned kaasasolnud püssidest olid kaliibris 375 H&H Ja autor ise ka pole mingi kollanokk, teemat ta valdab.

[Siili]

Kui hakkate hindu kokku lööma,jääb pooldajate arv õige piskuks.Ainuüksi noole ots ligikaudu 35 USD + nool.Noolte korduvkasutus kaunis küsitav.Lõiketerad annavad ka pöörlemise jne.korduv kasutusel tabamispunkt ettearvamatu ja nii mõndagi veel.

[kahro]

Mina olen ka potensaaslne vibuga kopra jahil käija kui see vaid lubatud oleks!

[Mart]

Nooltest veel niipalju, et vihasemaid nooli lastakse betoonplokki sisse kinni. Kusjuures nool jääb ise veel tervekski. Ja kui vibujaht legaliseeritaksegi, siis kütipaberite saamise eelduseks peaks olema ikka laskekatse. Mingit diletanti vast ikka vibuga metsa ei lasta.
Selline huvitav killuke siia vibujahi jutu juurde, et USA-s pidavat vibujahiturismi doteeritama, sest vibujahimees jätab kordades rohkem raha maha, kui püssimees. Vibujahimees ajab oma loomakest nädal või kaks taga, samas püssiga küti jaht lõpeb paari päevaga. Vibujahimees palju keskonnasõbralikum, liigub rohkem jala ja teeb vähem müra. Nii et jälle mõtlemisainet meie sääduseloojatele. Võib-olla olekski üks väike eesti nokia - "vibujahimeeste meka".

[hundikütt]

Hiljuti näitas Venelaste Ohota ja Rõbalka,kuidas vend vibuga seajahti pidas.Kiitis ja demonstreeris oma vibu ,nooli ja iseronivat istet.Ronis siis vend puuotsa ja kui sead tulid,siis ühele kesikule ka ära susas.Siga pani muidugi minema,nool ribide vahel tolgendamas.Lumi oli maas ja järgmine päev ajas kari mehi koera ja püssidega sea jälgi.Õhtul õnnestus siga naabersektsiooni maadelt kätte saada.Siis kiideti veel ,et oli põnev jaht.Andke andeks vibujahi pooldajad,aga kas sellist looma piinamist on meile tõesti vaja.
Ka tulirelvast lastud uluk võib vahest pikalt minna ,kui on kehv tabamus aga ribidesse lasteson reeglina alati maas.

[peepk]

Kui vibuga lastes käiks kah ilmatu suur kärakas, siis vist oleks see vibu värk jahil,ammu meil lubatud.Ikka kardetakse salaküttimist.Mille muuga seletada,et väljaspool tiiru ei tohi sumpsiga toimetada.Ja et videos üks kesik kangelaslikult,nool ribides,tükk aega ringi kargutas,no juhtub.Keegi kunagi rääkis juhusest, kus põder, vist oli see 6 või 8 kuuliga keres,kah keeldus maha jäämast.Samas hulgi häid videoid,kus ikkagi nool,vaat ,et püssikuulile oma tapajõu poolest silmad ette teeb ja harva teist noolt tuleb lasta.

[Mart]

Nägin seda saadet, nii kehvasti võib ka püssiga lasta. Sellest ka minu arvamus, et vibujahile lubamise eelduseks on laskekatse. Ehe näide sellest, kui oskamatu vibuga ringi vehkleb. Sama ei mäleta, kui tasemel riistadega seda jahti peeti, millised nooled, nooleotsad, vibu. Seda mäletan küll, et kuidagi kergesti tuli tal see vibu vinna, ise punnitasin ühte mis kole ja tõmbasin õla veidi ära, kuna tõmbepikkus ei sobinud, aga seal saates tõmbas mees mängeldes.
Ei tea kas kaamera kohalolek ja "kohustus" lasta sundis teda seda lasku tegema. Aa Ohota ja Rõbalka puhul pole miski imelik. Näidati ka seajahti tulirelvadega ja suurt ei erinenud sellest vibujahist. Kui lasta ikka ei oska, ei vibu ega püssiga, siis ei oska ja vägisi punnitades ei tule head nahka.

[aadu kadakas]

http://www.youtube.com/watch?v=aWfgGNC3 ... re=related
Eks ta ole, vahel õnnestumine, vahel mitte - nagu ikka jahis. Siin üks vibumehe kohtumine. Sellist huvitavat materjali ju youtubes vibujahi kohta palju, mulle igaljuhul meeldivad.

[duv]

Duv loe oma postitus tähelepanelikult läbi, seal on ju vastus olemas. Nimelt 22 kaliibrilisel kuulil ei ole vajalikku massi, vibunool on ju tunduvalt raskem. Ôli tulle valades vôiks öelda, et antiloobid ja lôvid on veel väiksed loomad, vibudega jahitakse ka ligi 1000 kg. kaaluvaid pûhvleid. Mis puudutab revolvreid, siis Aafrikas nendega jaht lubatud, miinimum kaliiber .357 Magnum(iselaadivad pûstolid on keelatud). Selles osas olen Sinuga nôus, et vibuga vôsas kûttida ei saa, aga vôsas ei ole ka kuulipûssiga midagi eriti teha. Tuleb lihtsalt leida sobiv koht vôi kasutada iseronivaid kôrgistmeid.
Prooviks nûûd vastada Tony kûsimusele. Ma ei ole kûll ming ekspert alles algaja, aga olen niimoodi arusaanud, et parema läbivusega on just rasked ja aeglasemalt lendavad nooled. Vôimsama vibuga saab kasutada ka raskemaid nooli.

Postitus mul ikka korralikult läbi mõeldud, aga kuuli ja vibunoole kaalt erinevad asjad, esimene ju kasutab surmamiseks enamalt jaolt oma massi ja kiiruse läbi tekkinud energiat ja purustusi, teine aga tapab torke-lõike põhimõttel. Mis puutub pühvlite laskmisse, siis tegelt ju tegu inimese poolt kehtestatud reeglitega mitte sellega mis tegelikus elus võiks korda saata. Möödund saj algul ühes jahindusalases väljaandes kirjutas üks täpsuslaskurist kütt, kuidas ta Aafrikas juba ihatsugu suurkiskjaid ja sõralisi on 22kal küttinud ja järgmisena kavatseb sellega ka elevandi lasta relva kal oli minu väljaloetuna 5,6x52R. Ma arvan et nüüd on ehk piisavalt tõestatud, et meie oludes on 22 piisavalt universaalne või vähemalt sama võimekas kui vibu, eriti lastes vibu distantsilt. Saate ehk aru, ma ei mõista siinkohal midagi hukka ega halvusta vaid lihtsalt küsin miks eelistada vibu igatsugu teistele tuli ja ka näiteks pneumorelvadele.