Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Ahto Kattai]

Jahimeeste vähesust mina ei kardaks. Tekib uusi ja saavad võimaluse lasta need, kes hetkel seltsidesse ei kuulu. Jahindusega ei pea tegelema kogu aeg, võib käia ka harvem ja maksta kordade eest.
Jahi jaoks on vaja maad, looma ja kütti. Maal on olemas omanik, seega temast mööda minna ei saa. Maaomanik saab otsustada kas kütib ise võib võõrandab õiguse. Tal on õigus valida sobiv hüvitus ja isik. Probleem on selles, kuidas maaomanikud omavahel kokkuleppele jõuavad. Kas on väljapääsuks, kui kõik jahipiirkonna maaomanikud kuuluvad automaatselt kohalikku jahiseltsi ja võõrastel otsustusõigus puudub.

Ei pretendeeri siin küll lihtsalt kaasaümiseja tiitlile v püüan näidata asja tegelikust,millest võibolla ei pruugi kõik jahindusega mitte kokkupuutuvad isikud olla teadlikud!
Pea nüüd ikka mees hoogu,kuhu kohaliku seltsi need maaomanikud hakkavad kuuluma?Selline asi siis tuleks ju alles luua! Selle seadusega ju sisuliselt likviteeritakse praegused"jahinduslikud kolhoosid"! Sealt edasi ,ega maaomanikuks olemine ei tee kedagi veel jahimeheks! Kui palju neid peremehi on ,kes viitsivad ,tahavad teha läbi jahimeheks hakkamise kadalipu,selle eest mitu tuhat makstes ,tasuda riigile samas ulatuses maksu ,mida praegused jahimehed maksavad? Kardan ,et valdav osa maaomanikest tõuseb selliste nõudmiste peale tagajalgadele! Samuti on nende meestega ,kes praegu maad ei oma/ei kuulu jahindus organisatsiooni,valdavalt ei ole need isikud jahipidamisest niiväga huvitatudki.Selliste huvi piirduks enamvähem võimalusega küttida mistahes ajal mistahes temale sobiv uluk ja sellega tema jahinduse arendus piirdukski! Muidugi rõhutan -valdav osa neist. Miskipärast tundub mulle ,et ka suur hulk neid eriti rusikaga rinnale tagujaid peremehi kujutab ette ,nagu see reform annaks neile võimaluse lihtsalt minna poodi ,osta sealt omale taskukohane relv ,v see kuskilt räästast välja otsida ja seejärel nagu olekski juba õigus toimetada omal maal ,oma äranägemist pidi! Või siis loodavad ,et mingid holopid tulevad hordide kaupa temalt kitse v sea luba ostma.Sellised asjd ilmselt jäävad unistusteks ja küllap trahv salakütitud uluki eest toob jälle mõned mehed maapeale tagasi! Ilmselt vist ei tasu ka maaomanikul loota ,et kui kokkulepped ikka sõlmimata jäävad ,siis sellele vaatamata jäävad paika praegused jahiotstarbelised rajatised.Seega siis tuleks alustada nullist! Kas seadusandja seda soovibki ,eks see paistab õige pea.

[baddmann]

Mulle omakorda jääb arusaamatuks, miks peaks jahimaa omanik jahinduse suunamiseks maaomandikeskse jahiseaduse korral niiväga ise selleks "paberitega jahimeheks" hakkama ? Piisab, kui need samad 2/3 jahimaa omanikest panevad seljad kokku, võtavad jahipiirkonna üle ja hakkavad seda majandama - see ei tähenda veel ise üksinda kõikide loomade küttimist. Olgu Kult mureta, tõepoolest, küll need jahimehed leiduvad, kes päästikule vajutama tulevad, hind on selle tegevuse jaoks siis juba tõesti turumajanduse määrata ning nii, nagu eksisteerib praegu üheltpoolt kõrgehinnalisi trofeejahivõimalusi kui ka tasuta või peaaegu tasuta arvukuse reguleerimise jahi võimalusi, saab neid tekkima ka tulevikus. Lihtsalt jahipiirkonna majandamise mudeli üle otsustamine ei pruugi enam jääda praeguse JP kasutaja kätte, vaid seesamune jahiselts võib osutuda pigem kliendiks maaomanike ressursi turul - kui aga piisaval arvul aktiivseid maaomanikke kokku ei saa, siis peab senine kasutaja ise uutes tingimustes hakkama saama.

BM

[Zake]

Huvitav mis laulu paneks (aastane boikott jahimeeste poolt jahinduses) maaomanikud laulma??

[tõnno]

Emotsioonid keevad üle! Võtke natuke kainemalt seda asja!
Võetakse laest mingi arv (100 kr) ja see hakkab oma elu elama.
Ei hakka keegi saama 100 kr/ha jahirenti! Rendituru määrab RMK ja neil nii kõrgeid ambitsioone pole. Pealegi, nagu kuulda pannakse riigimaade rendile ülemmäär ja see saab olema pigem madal, kui kõrge.
Kui kainelt välja pakutule vaadata, võib aru saada et:
1) Renti saab küsida siis, kui maaomanik kahjustuste hüvitamist ei nõua. Väikest maaüksust ei saa rendile anda va söödapõllu vms pärast.
2) Kui maaomanik keelab jahipidamise, ei saa ta renti ega kahjustuste hüvitamist nõuda. On ka räägitud võimalusest keelamist piirata ja siduda see oma naabrite kahjude hüvitamise kohustusega.
3) Kahjustused hüvitatakse rentniku poolt, kui maal pole jahipidamist keelatud ja rahaline rendileping puudub.
4) Maaomanikul on omavastutus, mida ületavad kahjud kuuluvad hüvitamisele (ühe näritud puu pärast pole vaja karta).
5) Kahjude hüvitamine ei pea olema rahaline. Kui kõik muud abinõud ei anna tulemusi, siis tuleb abiks seadusega ette antud kord.
6) Kahjustusi saab piiranguteta ennetada, ulukite arvukust kontrolli all hoida, ulukihoolet korraldada.
7) Riik ei korja enam ressursimaksu. (Alles jääva raha võib jahirentnik reserveerida kahjude hüvitamiseks.

Ise jahimehena ja maaomanikuna oleksin rahul! Et hakkan oma jahikaaslaste käest renti küsima? Vaevalt! Kahjude hüvitamist, endalt? Kui maaomanik on ise jahimees, pole enamasti probleemi. Tema vajadustega peab muu seltskond lihtsalt rohkem arvestama.
Pisikese kinnistu omanik, kes ei mäleta kas ja kus ta maa asub- samuti mitte.
Kõige tõsisem saab olema aktiivsete maakasutajate, metsa- ja põllumeeste probleemide lahendamine. Kahjud (eriti põllul) on kohati äärmiselt suured!

[honkomees]

...
Pisikese kinnistu omanik, kes ei mäleta kas ja kus ta maa asub- samuti mitte.
Kõige tõsisem saab olema aktiivsete maakasutajate, metsa- ja põllumeeste probleemide lahendamine. Kahjud (eriti põllul) on kohati äärmiselt suured!

Arvatavasti saavad just pisikeste kinnistute omanikud kõige rohkem kahju. Ei saa nad oma väikese % tõttu üldisest maast seda "maaomanike AS" kuidagi mõjutada ja sellest kasu saada. Samas kui suuromanikul on pohui, kas 0,05% söövad ära loomad või läheb looduse nahka, aga väikeomanikule võib absoluutväärtuses sama suur kahju metsloomade läbi tähendada kogu saagi või metsanoorendiku hävimist ehk pankrotti. Samal ajal kui suur naaber arendab peent turismijahindust ja ootab kõva raha ning on kohalikud jahimehed minema ajanud, et need ometi trofeeloomi ära ei tapaks.

[tõnno]

Kas siis praegune süsteem kaitseb väikemaaomanike huve kuidagi? Tädi Maali ei julge püssimeestelt midagi nõudagi. Nad pole kunagi suhelnud, ega kohtunud. Planeeritud muutused loovad eeldused suhtluseks.

Kui maaomanik pole siiani midagi oma maaga teinud, ei kasvata metsa, ega hari põldu pole tal ka kahjustusi. Teoreetiline võimalus kahjustuste hüvitamiseks eeldab ikka reaalseid kahjustusi.

Mulle kohe kuidagi ei meeldi see vastandamine. Kui üks võidab, peab teine pool tingimata kaotama. Me oleme ühes paadis jahimehed ja maaomanikud. Jahinduses peavad olema õigused ja kohustused tasakaalus. See meil puudub. Ja seetõttu jääb jahinduses kasutamata maaomanike positiivne panus. Ta teeb, mis võimalik, et ulukeid ja jahimehi eemal hoida, motiveerituse korral võiks olla vastupidi.

[honkomees]

Kas siis praegune süsteem kaitseb väikemaaomanike huve kuidagi? Tädi Maali ei julge püssimeestelt midagi nõudagi. Nad pole kunagi suhelnud, ega kohtunud....

Praegu saan ma oma kartulipõllu ülessonkinud sigade peale kaevata otse jahimeestele (elan nimelt naaberjahtkonna maadel) ja need on ka alati reageerinud, iseasi kui efektiivselt, samuti ju iga meie jahipiirkonna inimene tunneb kohalikku jahimeest ja jahimeestel huvi häid suhteid hoida normaalsete inimestega (nt olen ise mitmel kohalikul maaomanikul aidunud kopraprobleemi lahendada). Aga muidugi on ka väikeomanike seas neid, kes vaid vinguvad ja kõrgetesse instantsidesse pidevalt kaebekirju läkitavad, ise jahimeestega otse kontakteerumata (ei tea ka jahimehed kõiki koprakahjustusi või sigade pesitsukohti) - vot siis kaob küll ära tahtmine sellist inimest aidata. Nii et "tädi Maalil" pole vaja mingit julgust jahimeestelt NÕUDMISEKS, piisab viisakast PALVEST tulla appi.

... Planeeritud muutused loovad eeldused suhtluseks...

Aga kui tuleb see "suurmaaomanike AS" 2/3 maaomandi põhimõttel, siis see kaitseb ainult nende huve, minusugused väikesed könnid oma lappidega ei huvita enam kedagi ja kohapeal jahimeest ei ole, kes arvukust kontrolliks. Mida suurmaaomanikud teevad, kas lasevad kõik metsloomad maha tappa (ka minu majataguse silmailu kitsepere, keda iga hommik aknast vaatan), et mingeid kahjustusi poleks või aretavad suure rendi/turismijahi jaoks metsloomakasvatust, väikemaaomanikul pole ei sellest ega teisest tulu. Mina ei saa otse jahimeestega suhelda ja suurmaaomanikel on minu murest sügavalt savi, nende äriplaan seoses jahinduse selliseid pisiasju ei arvesta niikuinii...

[kakuke]

1) Renti saab küsida siis, kui maaomanik kahjustuste hüvitamist ei nõua. Väikest maaüksust ei saa rendile anda va söödapõllu vms pärast.

Mulle jäi arusaamatuks, et mida tähendab väikest maaüksust ei saa rendile anda? Mida selle all mõeldud?
Tegelikult peab tõdema, et Tõnnu ülejäänud jutus on iva sees. Inimene ongi tegelikult nii laisk, kui tal olla lastakse. Nüüd, aga soovitakse ora taha ajada ja loomulik, et see neile ei meeldi, kelledele seda taha tahetakse ajada.

[-Ivar-]

Maaomanike unelm on et kohalikud jahimehed jahiks ainult kopraid(lõhuks tamme),rebaseid ja kährikuid ja eriti hea kui söödaks ka veel, tema saaks aga turistidelt raha lihaloomade eest.
Praegusel hetkel on üldse imelik asi uluk on peremehetu vara aga
kui ta kahju teeb on kohe jahimeeste rida see kahju kompenseerida (nagu uluk kuuluks jahimehele)
kui ta auto alla jääb peab jahimees ta ära korjama( nagu uluk kuuluks jahimehele)
kui sa salaja lased teeb riik sulle trahvi (siis nagu kuuluks riigile).
Nüüd tahab maaomanik seda ulukit hoopis enda omaks saada.
Huvitav kui tehakse maaomanike AS ja sinna kuuluvad suurmaaomanikud ja väikeste lappide omanikud (idee järgi kelle maal loom lastakse selle omaniku loom). Ei usu mina et väikse maa omanike (kes elab jumal teab kus ) üldse teavitatakse et kuule su maal lasti praegu 10+10 pull see on nüüd sinu oma.
Huvitav kuidas maaomanik saab hakkama uluki arvukuse reguleerimisega kui praegu mõnes piirkonnas ka jahimehed ei suuda isegi niipalju sigu lasta kui vaja(Olen enam kui kindel et kui jahindus muutub veel kallimaks tänu maaomanikele jääb jahimehi veel vähemaks ) ja kui maaomanik on nii "võimeks" miks ta pragu ei astu sektsiooni ja ei aita jahimehi

Huvitav kuidas hakkab pihta kahjude kompenseerimine kui uue korra järgi kui kahjustuse ala on näiteks kahe Maaomanike AS´i piiril ? Siis läheb vist suuremaks vere valamiseks.

[Pauli]

1) Renti saab küsida siis, kui maaomanik kahjustuste hüvitamist ei nõua. Väikest maaüksust ei saa rendile anda va söödapõllu vms pärast.
3) Kahjustused hüvitatakse rentniku poolt, kui maal pole jahipidamist keelatud ja rahaline rendileping puudub.
7) Riik ei korja enam ressursimaksu. (Alles jääva raha võib jahirentnik reserveerida kahjude hüvitamiseks.

Mina ei loe küll kuskilt välja väidetele 1 ja 3 vastavaid sätteid. Loogiline, et ükski jahimees ei taha allkirjastada sellist rendilepingut, aga keegi ei keela maaomanikul seda küsida. Ehk siis, kui jahimees on olnud piisavalt rumal, et ei pannud rendilepingusse vastavat klauslit, siis maksab ta nii renti kui ka kompensatsiooni. Punkt 7 on puhas jama: riik ei korja enam ressursimaksu, kuid jahimees maksab sama raha riigile planeeritava jahimehemaksuna ja üle ei jää küll midagi.
See arutluskäik, et ega jahimehest maaomanik ometi iseenda käest renti küsima ei hakka, on küll loogiline, aga ei pruugi päriselus töötada. Vähemalt minu silmad näevad ühiskonnas igal sammul otse uskumatut vaimupimedust, mõtlemisvõimetust ja loogikapuudust.

Kui katsuda selle uue seaduse kavandit ideaalis (minu arusaamise järgi muidugi) töötavana ette kujutada, siis tuleb tunnistada, et ma olen enamiku muudatustega päri (ehkki oman täpselt 0 ha maad ja veel vähem raha). Loogika ja elukogemus ütlevad, et 5-10 aasta pärast hakkabki see uus seadus ideaalilähedasena tööle ega erine siis drastiliselt praegusest (kui võrrelda de facto, mitte de iure situatsioone), sest igasugune areng käib teadagi spiraali mööda. Paraku ütlevad seesama loogika ja elukogemus, et need vahepealsed 5-10 aastat ei saa mitte meeldivad olema, mitte kellelegi meist (loodus kaasa arvatud).

Ministeeriumis ja mõnede valjuhäälsete suurmaaomanike peas valitseb praegu sinisilmne arusaam, et seaduse muutmine toob hoobilt õnne õuele. S****gi ei too. Palju kisa ja kära, uhke arengukava valmis tehtud, aga reaalselt toimivate lahenduste peale pole ikkagi keegi mõelnud. Aga noh, C'est la vie.

Ja muide, praegu käib (teadagi mille pärast) jutt koguaeg sõraliste ümber, kõigil on meelest läinud, et rebaseid peab ka küttima. Justnimelt PEAB, kui me ei taha jõuda Poola olukorda, kus metsaalune on põlvekõrguselt paelussimunadega kaetud (kunstilised liialdused) ja marjakorjamine keelatud.

[sammal.habe]

100 kr/ha on veel kukepea, saame ka suuremaid numbreid näha, mis meeste peas mõlguvad...
http://www.eramets.ee/?op=body&id=25&art=848&com=1

[PS]

Jah, omavahelises mõttevahetuses unustasime ära riigi. Uut se(g)adust tuleb vaadata ka valguses, kas RMK poolt eramaadelt eemaletõmbumine ei tähenda nüüd mitte suurema tulu ja õiguse ootust. Riik saab nüüd hoopis rohkem raha : maaomanike tulumaks, jahimehemaks, rentniku tulu- ja käibemaks ja riigimaade rendiraha.
20 ha piirangu kaotamist olen lugenud arengukava koostamise debattidelt, kus ei osatud seda lihtsalt põhjendada. Põhjenduseks peaks olema, et õigus küttida tekib siis, kui on võimalus võimaldada ka kütitavale piisavat eluala. Eitus sellele väitele on, et kümme viiehektarimeest annavad suurema eluala, kui üks kahekümnene. Kui aga piirang kaob ja limiiti kah pole, siis mõni võib oma suvilamaale raibetega ümbruskonna rebased kokku meelitada ja seal maha lasta. Seega pindalalise piirangu peaks asendama limiidiga per pindala vaadates ka muid elulisi tegureid.
Kui 100 eek/ha peetakse ulmeks, mis teeks minule tulu 666 eek kuus, siis kartuli, vilja ja puude kahjustusi arvesse võttes ei jõuaks isegi nulli, mingist kasumist või rikastumisest ei saa juttugi olla. Väiksema summa eest lihtsalt puudub huvi.
Jahimaa majandamisest saab vaadata RMK näidet, kus väikese arvuga isikutega hallatakse suurt territooriumi.
Minul on õnn kuuluda jahiseltsi, kelle kasutada on ka minu maad. Kuid isikul , kes näiteks ostab
samasse piirkonda maad on üsna raske tavakorras seltsi pääseda või isegi luba saada. Vastutasuks paneb maale jahikeelu. Või Hiiumaa näide, kus normaalselt täidetavate tingimuste peale seltsist välja visatakse ja jaht käib mandrimeeste tahtmist mööda.
Kuna uus idee on lõpuni mõtlemata, siis peaks vahepealseks ajaks tegema kehtivasse normi muudatused, kus igal jahimaa omanikul on õigus kuuluda kohalikku jahiseltsi ja ainult neil on seal hääleõigus, ning jahi pidamine ainult lepingutega kaetud maadel.
Minagi tahan ette teada, millal minu maadel keegi jahis on, käies koos lastega metsas ei taha, et kõrval pauk lajatab. Oma küla inimestega sellist muret ei teki. Jahipidamine peab olema rohkem kogukonnakeskne.

[aivar00]

tsiteerin: Minagi tahan ette teada, millal minu maadel keegi jahis on, käies koos lastega metsas ei taha, et kõrval pauk lajatab. Oma küla inimestega sellist muret ei teki. Jahipidamine peab olema rohkem kogukonnakeskne.

Aga kuidas siis teie seltsis asjalood on? Kas ühisjahti siis ei tehta põdrale ja seale ning seda ka kindlatel päevadel- meil on sellisteks päevadeks üldreeglina laupäev ja vajadusel ka pühapäev. Nädala sees saab pidada individuaaljahti- näiteks pukkis siga passida või kopraonul kraavipervel külas olla .

[-Ivar-]

Okei ütleme et hind on 100 EEk hektar.
Mitu hektarit on keskmine jahisektsioon?
Palju on keskmiselt mehi sektsioonis?
kas keegi on teinud statistikat?
ma arvutasin välja et ma peaks aastas maksama 37 558 EEK . lihtsalt selle eest et ma metsa lähen.
Ja nagu sammal.habe lingilt lugeda saab unistatakse 400 EEK/hektar ehk siis see teeks 150 232 EEK/aastas.
Ma ei usu et neid vendi väga palju on kes suudaks 150 000 aastas maksta (mina sinna hulka arvates).

[Joosep Käba]

Jahimaa majandamisest saab vaadata RMK näidet, kus väikese arvuga isikutega hallatakse suurt territooriumi.

On küll selline näide. Kahjuks ei saa seda näidet tuua alati kui eeskujulikku.
Turisminduse ja papikorjamise poolelt vast kõik ok, mis aga puutub valiklaskmisesse siis sugugi mitte nii korras.
Ühelt RMK kasutuses olnud maalt on hetkel väga raske leida korraliku sarvega sokku, kuna aastaid on lastud ikka neid mis suuremad, mis turistile meeldivad. Soomaal ulukipopulatsiooni ohjamiseks RMK kütitud metskitsedest 90% sokud jne.

Ma ei hakka üldse spekuleerima palju paarikümnelt tuhandelt hektarilt jõuab paar jäägrit kähra ja rebuskit kütti samamoodi ka kitsega. Kitse min limiit on selline, et paarkümmend aktiivsemameest peaks selle töö peale jäämagi. RMK suht savi oli see teema arvan.