Ballistika

[remington]

Et teooriast õiget ülevaadet saada, siis praktikas peaks spordikas kõige paremini sobima, odav ja ohutum eelkõige.

[ergo]

Seega,kui püss sisse lastud horisontaalis,tabab pukist laskmisel ALATI alla.Ja mäkke lastes(või puu otsas kedagi) läheb kuul ülesse. Kui palju nimelt-iga kord erinevalt,sõltuvalt nurgast,kaugusest,sisselaskmise kaugusest("teine" null).Ise olen endale selgeks teinud ja kasutan praktikas lihtsat skeemi-pukist lastes(kui 100m ja üle) sihin selgroogu aba kohal.Puudub vajadus rehkendada kaldenurka sõltuvalt kaugusest ja puki kõrgusest jms.Tabanud olen nii südat kui kopse kui selgroogu.

Oo Diana palun, kes Sa oled meie kõigi patuste jahimeeste järgi valvamas, hoolitse palun nüüd selle eest, et nende “õpetussõnade” järgimine õnnetust kaasa ei tooks! Ma tõesti palun Sind!

Sest:
- horisontaalis sisselastud relvaga tabad kallakutel sisselaskmiskaugusel olevat sihtmärki alati sihtimispunktist ülevalpool.
- kusjuures pole vahet, kas lased mäest üles või mäest alla.
- sellega tuleb arvestada pikkadel distantsidel ja tõsiste kallakute juures. Jahitingimustes on see kallakute mõju praktiliselt null, sest kalded on enamjaolt väga väikesed (alla 10 kraadi) ja/või laskekaugused lühikesed.

Kui Sa istuksid kantslis, 7m kõrgusel maapinnast, on sihtliin 100m kaugusel oleva “seani” vaid 4 kraadise langusega, mis ei avalda kuuli tabamispunkti asukoha muutusele tuntavat mõju.
Ka siis, kui Sa laseksid samast kantslist praktiliselt “nina alla”, noh ütleme nii 25m peale, ei avalda ka selline järsem 16 kraadine nurk mingit praktilist mõju, sest kaugus on sedavõrd väike.

Jah, vastavat eestikeelset infot on suht napilt saada, aga keeleoskaja võiks
googeldada “shooting uphill/downhill”.

[jyri]

Vaatasin “shooting uphill/downhill”.Sulle jäi vist kahe silma vahele asjaolu-e "bullet drop corrector",mis minugi optikal peal on.Tegelikult,nagu ka kirjutasin,erineb alla laskmine selle poolest,et traektoril puudub kumerus,nagu ka mainitud saidil juttu on.Aga kui püss sisse lastud horisontaalis,siis alati lendab kuul algul ülesse,siis hakkab vabalt langema.Lastes pukist alla,tõusujoon puudub,kuul hakkab kohe langema + sihtimise vektori mõju.Ehk siis veits targemaid termineid kasutades kuuli tõusuvektor on vastupidise märgiga vabalangemisvektorist kui ülesse või horisontaalselt lasta ja sama märgiga(e.summeruv),kui alla.Seega alla laskmisel toimub kuuli vabalengimene koostes allalaskmise vektoriga,ehk on üle 9,81m/s2.Remington pakkus õigesti-võta 22LR,lase mingi maa peal horisontaalselt sisse ja siis lase ülevalt alla sihtimispunkti muutmata.Kui kuul alla laskmisel tabab kõrgemale,kutsu mind kindlasti,mulle väga meeldivad loodus-ja füüsikaseadusi eiravad imed.Võib ka Nobeli preemiale pretendeerida.

[jyri]

Vaatasin läbi erinevad up/down shooting seletused.Kõik õige,aga mitte päris.Kui kaugust sihini võtta hüpotenuusi järgi,läheb ülesse.Kui kaateti,ehk kaugus 7m puki jalamilt metsseani,siis läheb kuul alla.Pakuks teooriad kõrvale jätta,võtta omad püssid ja eksperimenteerida,kas koos kaugusemõõtjaga või ilma.Eestis polegi mägesid,kus saaks ülesse lasta,seeeest on kantslid,kus alla lastakse.Ja kaugust mõõdetakse "sammudes" katsli jalamist,mitte ei rehkendata hüpotenuusi ja kõrguse järgi välja.Ja kuul lähebki alla.Edu katsetamistel!

[Farmer]

Pukist lastes "tõusujoont" üldse pole,ehk kuul hakkab kohe langema,kiirendusega 9,8m/s2.Seega,kui püss sisse lastud horisontaalis,tabab pukist laskmisel ALATI alla.Ja mäkke lastes(või puu otsas kedagi) läheb kuul ülesse.

Ma olen kah viimasel ajal tähele pannud, et kui lasta mäelt mäele ja vahele jääb org, siis kuul hakkab kohe langema ja enne mäge uuesti tõusma ning kui lohk ja muhk on võrdsed, siis tabab täpselt sinna kuhu sihid.

[remington]

Kantslis istudes oleme kõik binokliga ümbrust jälginud.Pöörake nüüd tähelepanu, mida läbi binokli näete.Kui palja silmaga me tõuse ja laskumisi suurt ei erista, siis jalgrattaga vastu pikka tõusu sõites tunnetame kui raske see on ja niisamuti ka raskeveokiga sõites pikale, silmaga nähtamatule tõusule.Nüüd läbi binokli vaadates katsuge määrata maastiku kõrguste vahet.Loom on ka viljapõllus ikka orus, mitte künkal ja asja tuum ongi selles, et füüsikaseadusi muuta meie ei saa ning peame neid järgima.Kõiki asjaolusid kokku liites saame millimeetritest sentimeetrid, sentimeetritest meetrid ning optikal MOA-d.Meil enamusel tugevajõulised relvad ja inimlik eksimus suur, sellepärast pakkusingi välja 22LR.Sedagi tuleb lasta vilja- või liivakoti pealt, et asjast õige ülevaade saada.Võiksin veel pikalt kirjutada suudmepidurist, mis oluliselt mõjutab relva täpsust ja mägedes lastes ei keeruta tolmu üles ning kaotab rauast väljuva tuleleegi.(elupäästja)

[sammal.habe]

jyril, kes ilmselt kogu interneti läbi on vaadata jõudnud - kõva mees! -
jäi ilmselt näiteks see artikkel märkamata:
http://www.wildsheep.org/magazines/article_uphill_shooting.htm

kus on kirjas must-valgel:

One of the first things you will notice when you build your "cheat sheet" is that your bullet will be shooting above your point of aim at high angles--even at very long ranges.

või siis Cabelase foorum,
http://forums.cabelas.com/showthread.php?t=183
kus väidetakse, et

Whether shooting uphill, or downhill, you always need to shoot lower than if you were on a level field. This is due to the actual flight path of the bullet being shorter, in vertical distance, than linear distance. In essence, gravity affects the bullets as it travels in a horizontal distance, not linear.

kokkuvõtteks - tabad ikka kõrgemale kui sihtisid. see haakub ka minu nappide kõrgistmelt laskmise kogemustega - viimati sel suvel unustasin korrektsiooni tegemast ja käpa taha sihitud kuul tabas sokku selgroogu.

[tony]

Alpides jahil olles olen tähele pannud,et vahet pole kas lasen üles- või allamäge,alati on tabamused sihtimiskohast üleval.Distantsid siis 200-300m,mäe kallak kusagil 45 kraadi juures.Otse lastes samas tabamused seal kuhu sihin.Ei kavatse hakata siin mingist füüsikast jurama ega kellegaga vaidlema,aga mu austria sõber väidab alati peale minu imestust,et see jumala normaalne nähe mägedes.

[jyri]

This is due to the actual flight path of the bullet being shorter, in vertical distance, than linear distance. In essence, gravity affects the bullets as it travels in a horizontal distance, not linear.

Seda minagi räägin,et meil mõõdetakse laskekaugust puki jalamilt,mitte kaugusmõõtjaga tornist,ehk tsiteeritud gravitatsiooni mõjuaeg on horisontaalkaugusega korelatsioonis.Aga 200+ m lastes jahitingimustes,vabandage väga,aga "normaalne" kuuli hajuvus on samast suurusjärgust,kuigi ise olen kitsi kaela lasknud sellelt distantsilt,olen ka mõõda lasknud ja süüdistan iseennast,mitte ballistikat.Ka mina olen tabanud looma mitte sinna,kuhu sihin,ja sellepärast internetti surfama ei jookse.Pigem tiiru püssi kontrollima.Nagu poleemika algul Remington õigesti märkis,mõjutavad traektoori isegi riided,mis erinevad sisselaskmise ajal seljas olevatest.Alpides küttinud pole,küll aga Pamiiri mägedes,kus ka tuuled kõvad.Ja pole vaevanud pead arutlustega möödalasu järel,et kas tuul või vale rehkendus kallutasid kuuli eemale.Teine asi kodus,viljapõllus siga lasta-harjuta natuke ja kõik saab korda.Juba 40 aastat jahipiletiga küttinud,enne seda isaga metsas sai kah pauke teha,mõnedki pihta.
Internetis aga vaatasin praegu tõesti esimest korda vihje peale,eelistan praktilisi kogemusi.

[remington]

Leidsin juhuslikult huvitavat lugemist htpp://www.ada.ru/guns/ballistic/length_vs_speed.htm

[Onu]

Huvitav ja kasulik programmike, Sierra Infinity Suite 6. Ise laadijatele hea abimees. http://thepiratebay.org/torrent/4869213 ... uite_6.iso

[Välek]

Pikalt mõtelnud väite üle, et vindi kuul lendab ikka 5 km kaugusele ja 8 km kauguselt olevat inimese tapnud jne... Proovisin http://luoti.sako.fi/Ballistics/index.jsp 300 win mag´kohta veidi infot hankides sellele väitele ka kinnituse leida... Üllatuseks oli 2 km kaugusel kiiruseks 94 m/s ja energiat 52 J, kusjuures lõpus iga 100 meetriga vähenes kiirus ligikaudu 20+ m/s ja energia samuti 20 J ringis. 0 sai märgitud 1 km kaugusele ja 100m tagant uued andmed. On olemas ka võimsamaid kaliibreid, kuid kui rääkida nn vindi kuuli lennukaugusest, siis 300 win mag annab absoluutselt vindi mõõdud igatepidi välja. Tekkiski küsimus- kas see väide on nn ohutuse tõttu väide, või on miskitmoodi see lennukaugus tavakasutuses olevate relvade juures reaalselt võimalik, kuigi näiteks 300 winmag korral, tabeliandmetel on see justkui välistatud. Suuremat kahurit ei osanud otsingusse panna ka..... Oskab keegi kommenteerida?

[Tiit Karp]

[/guote] Aga kui püss sisse lastud horisontaalis,siis alati lendab kuul algul ülesse,siis hakkab vabalt langema.Lastes pukist alla,tõusujoon puudub,kuul hakkab kohe langema + sihtimise vektori mõju.Ehk siis veits targemaid termineid kasutades kuuli tõusuvektor on vastupidise märgiga vabalangemisvektorist kui ülesse või horisontaalselt lasta ja sama märgiga(e.summeruv),kui alla.Seega alla laskmisel toimub kuuli vabalengimene koostes allalaskmise vektoriga,ehk on üle 9,81m/s2.Remington pakkus õigesti-võta 22LR,lase mingi maa peal horisontaalselt sisse ja siis lase ülevalt alla sihtimispunkti muutmata.Kui kuul alla laskmisel tabab kõrgemale,kutsu mind kindlasti,mulle väga meeldivad loodus-ja füüsikaseadusi eiravad imed.Võib ka Nobeli preemiale pretendeerida.[/quote]


Jyri. Optilise sihiku telgjoon ja relvaraua telgjoon ristuvad oma vahel. Horisontaalsel laskmisel, mida kaugemalt relva peale laseme, seda suuremaks seda ristumisnurka peame sättima sihiku keeramisega. Maa külgetõmbejõud teebki kuuli trajektori kõveraks. Vertikaalselt lastes kuuli lend jääb sirgjooneliseks. Kaks ristuvat sirget ei saa kaks korda ristuda. Kui lasta 45 kraadise nurga all, siis kuuli trajektoor on tunduvalt sirgem kui horisontaalsel laskmisel. Siit tulebki tabamine ülespoole.

[jyri]

[/guote]


Jyri. Optilise sihiku telgjoon ja relvaraua telgjoon ristuvad oma vahel. Horisontaalsel laskmisel, mida kaugemalt relva peale laseme, seda suuremaks seda ristumisnurka peame sättima sihiku keeramisega. Maa külgetõmbejõud teebki kuuli trajektori kõveraks. Vertikaalselt lastes kuuli lend jääb sirgjooneliseks. Kaks ristuvat sirget ei saa kaks korda ristuda. Kui lasta 45 kraadise nurga all, siis kuuli trajektoor on tunduvalt sirgem kui horisontaalsel laskmisel. Siit tulebki tabamine ülespoole.

Just nii. Kui lasta horisontaalselt, lendab kuul algul ülesse, siis kui "tõusu" vektor tasakaalustub Maa külgetõmbejõuga, hakkab "langema" . Sellest tuleb kaks nn nulli, ehk kuuli traektoori ristumist optika teljega, algul alt ülesse ja siis ülevalt alla. Kui aga lasta kohe ülevalt alla, siis seda "tõusu" vektorit pole üldse, ehk kuul hakkab langema(9,8 m/s2) kohe rauast väljalennul, ehk ca. 70,,,100 m ennem, kui "horisontaalselt" lastud kuul.Ja tabamise vertikaalne vahe ongi see, mis horisontaalselt lastes samast püssist 200m ja 270 m näiteks. Veelkord- lastes ülevalt alla 200m pealt langeb näiteks 150m peale siise lastud püssi kuul samapalju, kui oleks horisontaalsel lasul langenud samast püssist ca. 270 m tagant. Tea, kas nüüd väljendasin oma geomeetrilisi tõdesid arusaadavalt ?

[Välek]

Jyri, ma ei saanud midagi aru, ausalt. Kui ülevalt alla tulistada, peaks kuul otse, sirgelt lendama. Misasi sunniks trajektoori muutma, kui gravitatsioon on samas suunas kuuli liikumisteega? Või nagu eelpool juttu oli, .. kui võtad 100m peale horisontaalis sisselastud relva, siis sama relvaga, peaks vertikaalselt tulistades 100 m tabamispunkt "kõrgemal" olema. Ehk siis Jumal teab mis ilmakaares