Ballistika

[jyri]

Lastes horisontaalselt lendab kuul algul ülesse( kuskil 15 graadi versus optika telg), siis gravitatsiooni jõu mõjul hakkab langema.Lastes ülalt alla nurga all, mis suurem kui see 15, kuul hakkab kohe langema. Tegelikes numbrites nii: Oletame, et meie "nullid" on 35m ja 150m. Horisontaalselt lastes. Kui nüüd lasta ülalt alla 15+ graadi nurga all, siis esimee null tuleb 34m ja teine null kuskil 130...140m . Ehk 150m pealt tuleb 2..4 cm alla! See, et kuuli traektoor on vertikaaltasandis kõver sugugi ei tähenda, et keerates püssi 90 graadi viltu, saame "ümber nurga" lasta .onju?
See. et võeti ülesse 2 aastatagune teema ei tähenda sugugi, et minu poolt 38 aastat tagasi ülikoolis õpitu(TPI`76) oleks mul äkki mälust haihtunud. Mõned sadused ja seaduspäraused siiani meeles, nagu naelutatud

[Tiit Karp]

Lastes horisontaalselt lendab kuul algul ülesse( kuskil 15 graadi versus optika telg), siis gravitatsiooni jõu mõjul hakkab langema.

Mis jõud paneb kuuli algul tõusma? Kui relvaraua telgjoon on horisontaalne, siis kuul väljudes rauast hakkab koheselt kukkuma maa külgetõmbe mõjul. Et sihtimispunkt ja tabamispunkt ühtuksid, peavad optiline telgjoon ja raua telgjoon ristuma ja need ei saa kunagi olla paralleelsed. Kuna relva peale laskmine toimub praktiliselt horisontaalselt, siis raua telgjoon on suunatud ülespoole. Sealt see kuuli esialgne tõus tulebki. Mida kaugemalt tabada tahame seda rohkem raua telgjoont tõsta tuleb. Hea näide on kahurid. See on tõestuseks, et optiline telgjoon ja rauatelgjoon peavad ristuma. Nüüd kui palju nad peavad ristuma? Siin on otsene mõjutaja maakülgetõmbe jõud. Nagu ma aru saan oled geomeetrias tugev. Joonista välja jõuvektorid ja näed, et kõige suurem mõju on vektorite ristumisel 90 kraadi all, ehk horisontaalsel laskmisel, ja väheneb nurga muutumisega. Vertikaalsel laskmisel vektorid ühtivad ja puudud jõud mis kuuli lennutelge mõjutaks. Ehk mida suurema nurga all me laseme üles või alla seda sirgjoonelisemaks kuuli trajektoor muutum. Siit see erinevus tabamisega.

[Ahto Kattai]

Seega ei oleks vist korrektne rääkida,et kuul rauast väljudes tõuseb ,lihtsalt liigub suunas mille raua telg oma tavaliselt sihtjoone suhtes ülesuunatud trajektorile suunab.

[Välek]

Ehk mida suurema nurga all me laseme üles või alla seda sirgjoonelisemaks kuuli trajektoor muutum. Siit see erinevus tabamisega.

Sega ei oleks vist korrektne rääkida,et kuul rauast väljudes tõuseb ,lihtsalt liigub suunas mille raua telg oma tavaliselt sihtjoone suhtes ülesuunatud trajektorile suunab.

Õige jutt . Jyri saab kahe seekord, kuna vertikaaltasandis tulistades, lendab kuul otse, kui me just kõrvalmõjusid, nagu tuul arvesse ei võta. Ja peale selle, otse üles visatud asjad kipuvad otse alla ka kukkuma, mitte ei omanda kummalisi kõveraid trajektoore, kui räägime ikka asjadest, mis otse üles saavad lennata, olgu see siis sangpomm, püssikuul, kadast lastud ümmargune kivi või laagrikuul või vibunool .

[jyri]

. Sealt see kuuli esialgne tõus tulebki.

Õige jutt, ainult miskipärast ei taheta seda edasi arendada. Mistahes nurga alt lennutatud kuuli traektoori hakkab mõjutama gravitatsioon, ehk mingist hekest(punktist) alates hakkab kuul langema.Kui raud vaatab horisondi suhtes ülesse , siis see langemine algab hetkel, kui "tõusuvektor" tasakaalustub gravitatsiooni vektoriga. Selle üle vist keegi ei vaidle
Kui aga raua ots on horisontaalne või vaatab hoopiski allapoole( tornist lastes), hakkab kuul KOHESELT langema. Mõlemal puhul on langemise kiirus sama( gxt ), erineb ainult langemise lähtepunkt. Seega samal kaugusel püssist on ühel juhul langemine olnud kauem kui teisel juhul, sest teisel juhul lendas kuul mingit aega ülesse, seega ka languse absoluutsuurus on teine.
Ma võin nõustuda "2" -ga väljendusoskuse eest( tundmatu kvalifikatsiooniga auditoorium, ei oska kohe kõigile arusaadavat väljendustasandit valida, sorry about that) , mitte jutu sisu eest. Siin peaks "puudased" kellelegi teisele jagama, kel just see vektorite tasemel kinemaatika algkursus lonkab .
Teisalt- milles küssa? Kui meeldib, sihi kõrgemale, kui ei-sihi madalamale. Vaevalt et hälve 3cm /100m pealt reaalset lasketulemust mõjutab Vähemalt minu keskmist( 2 ulukit 3 padruniga viimase ca.30 aasta jooksul) see ei mõjuta karvavõrdki!

[kakuke]

Pilt ka juurde.
http://www.arld1.com/trajectorypbr2.html

[Tiit Karp]

. Sealt see kuuli esialgne tõus tulebki.

Õige jutt, ainult miskipärast ei taheta seda edasi arendada. Mistahes nurga alt lennutatud kuuli traektoori hakkab mõjutama gravitatsioon, ehk mingist hekest(punktist) alates hakkab kuul langema.Kui raud vaatab horisondi suhtes ülesse , siis see langemine algab hetkel, kui "tõusuvektor" tasakaalustub gravitatsiooni vektoriga. Selle üle vist keegi ei vaidle
Kui aga raua ots on horisontaalne või vaatab hoopiski allapoole( tornist lastes), hakkab kuul KOHESELT langema. Mõlemal puhul on langemise kiirus sama( gxt ), erineb ainult langemise lähtepunkt. Seega samal kaugusel püssist on ühel juhul langemine olnud kauem kui teisel juhul, sest teisel juhul lendas kuul mingit aega ülesse, seega ka languse absoluutsuurus on teine.
Ma võin nõustuda "2" -ga väljendusoskuse eest( tundmatu kvalifikatsiooniga auditoorium, ei oska kohe kõigile arusaadavat väljendustasandit valida, sorry about that) , mitte jutu sisu eest. Siin peaks "puudased" kellelegi teisele jagama, kel just see vektorite tasemel kinemaatika algkursus lonkab .
Teisalt- milles küssa? Kui meeldib, sihi kõrgemale, kui ei-sihi madalamale. Vaevalt et hälve 3cm /100m pealt reaalset lasketulemust mõjutab Vähemalt minu keskmist( 2 ulukit 3 padruniga viimase ca.30 aasta jooksul) see ei mõjuta karvavõrdki!

Jutt on olnud põhimõtteline, et ükskõik kas laseme horisondi suhtes negatiivse, või positiivse nurga all, mõlemal juhul tabamiskoht nihkub ülespoole. Lühidistantsidel, ja kui ei nõuta tabamistäpsust, ei pea sellega arvestama. Jahtides mägedes, kus nurgad on suured ja distantsid pikkad, peab igal juhul sihtimispunkti korrigeerima. Kindlasti on neti avarustest leida ballistika kalkulaatorit kuhu erinevaid numbreid sisse toksida ja konkreetse tulemuse najal veenduda.

[jyri]

[quote="Tiit Karp]
Jutt on olnud põhimõtteline, et ükskõik kas laseme horisondi suhtes negatiivse, või positiivse nurga all, mõlemal juhul tabamiskoht nihkub ülespoole. [/quote]

Ülespoole Võrreldes millega? Kui "kontrollid püssi" kantsli jalamilt 150m peale, siis ronid 7m kõrgusele ja SAMA märki samas kohas lased ülevalt alla, kas läheb ülesse? Hüpotenuus ju katetist pikem ehk lennuaeg suurem ehk "vajumine" sügavam!Tee see lihtne test ise ära ja siis võid oma Alpidesse sõita naabernõlvalt lambaid laskma ja ka teisi õpetama.

[Tiit Karp]

Juri. Ei ole minu eesmärk füüsika seadusi, ega ballistikat ümber lükata. Need asjad on tarkade meeste poolt väljatöötatud ja kogu maailm on seda omaks võtnud. Nii snaiprid kui kütid kasutavad edukalt neid teadmisi. Kui Sa tõesti suudad neid ümberlükata, on Noobeli preemia (mida Sa oma 21 detsembri postituses mainisid) kindlustatud ja maailm saab ühe kuulsuse juurde. Edu Sulle!

[jyri]

Teen viimase ürituse seletada kohalikele mägisnaiperitele, et me räägime erinevatest lähteandmetest ja just sellest ka erinevad tulemid.Nobeli preemia jääb seekord saamata.
Oletame, et meie "maastikut " kirjeldab täisnurkne kolmnurk, kus pikem kaatet(näit,200m) on nn.horisontaalkaugus, lühem kaatet(näiteks 75m) on kõrguste vahe ja hüpotenuus(näiteks 250m) on kuuli traektoor.Seega teie väide, et kui lasta alt ülesse või ülevalt alla, siis kuuli läbitud horisontaalkaugus on tegelikult mitte hüpotenuus(250), vaid pikem kaatet(200). Ehk kui püss sisse lastud hüpotenuusi(250) kauguselt aga horisontaalselt, lendab kuul tegelikult väiksema maa(200) ja sellepärast tabab kõrgemalt ehk läheb ülesse. Polegi vastu vaielnud . Üritan kogu aeg seletada nn. lihtinimese sisselaskmise iseärsust. Kasutades toodud illustreerivaid numbreid( pole viitsimist kontrollida, kas kolmnurk 75+200+250 on täisnurkne või mitte) tahan seletada järgmist.Kodanik laseb püssi sisse puki(künka) jalamilt horisontaalselt, ehk pikem kaatet ehk 200m. Siis ronib pukki( künka otsa) ja laseb sealt ülalt alla, ehk kaugus juba 250m hüpotenuusi pidi aga kaatet ja püssi sisselaskmine jäävad endiselt 200m pealt.Kuhu siis kuul läheb? Kas ikka ülesse?

[Välek]

Jyri, kaugust ei saa mõõta nii, et kuuseni on 20 meetrit ja järelikult kuuse ladvas istuv nugis on ka 20 meetri kaugusel. Kui me räägime kaugustest, siis üheselt mõistetavalt on antud teemas kaugus küti ja sihtmärgi vahel, mitte küti ja mäe jalami vm vaheline kaugus, kui uluk on mäe otsas. Viimased näited on täiesti õiged, kuid varem me päris sellest siiski ei rääkinud... Jutt keerles rohkem teemal, kui püstine kaatet on 300 meetrit , alumine kaatet on 15 meetrit ja relv on sisse lastud 300 m peale.... Jyri, kas sellega oled nõus- kui selja taha jääb lõuna, siis tabamispunkt on sellisel juhul eeldatavasti sihtmärgist põhja pool?

[jyri]

Jyri, kas sellega oled nõus- kui selja taha jääb lõuna, siis tabamispunkt on sellisel juhul eeldatavasti sihtmärgist põhja pool?

Vot ei olegi Põhjapoolusel seistes on lõuna nii ees, taga-kui ka külgedel !

[Välek]

Seal pole sellist mäge ja pole kedagi lasta ka...

[Välek]

Siin kallakutel trajektoorid ja põhjused detailideni, koos tabelitega välja toodud. Jyri, anna andeks, järgnev tekst läheb vastuollu Sinu teooriatega. http://www.exteriorballistics.com/ebexp ... 5th/33.cfm

[jyri]

Ei lähe! Minu mõtte iva oli selles, et kui ronid pukki, siis vahemaa suureneb( hüpotenuus on suurem, kui kaatet).
Sinu toodud tabelite kiire vaatlus näitas, et kui 100yardi pealt on "nullis", siis +või -15 graadi läheks kuul ülesse 1cm kõigest! Kui hüpotenuus oleks 100yardi. Aga ei ole ju! Kui toodud graafikuid ekstrapoleerida nii, et tegelik laske kaugus horisonti projetseerituna on see sisselastuga sama(100y),on hüpotenuus palju pikem ja on kuuli langemine näha! Loe veelkord minu näidet puki jalamilt ja pukist lastes- lähteandmed ei ole samad, mis raamatutes toodud.
Mina ju sinu ja teiste argumente ei vaidlusta . Kas on ikka mõtet edasi vaielda? Püüan vaid seletada, et reaalsus ei pruugi alati teooriaga ühtida, sest kuuli traektoori mõjutavaid, aga mitte arvestatavaid, faktoreid on küllaga. Muidu poleks sellist terminit nagu "möödalask" eksisteerinud üldse?
Oma iseloomu iseärasusest selline seik(mitte otse teemas)- olen narrinud maasturite omanikke kihlveo ettepanekuga, et oma sõiduautoga ei jää kinni seal, kus nende maasturid kinni jäävad.
Mehed loomulikult "leile läinud" Kui kihlvedu SELLISES FORMULEERINGUS sõlmitud teatasin ka veendumise põhjuse- ma lihtsalt ei sõida sellisesse kohta , kus võin kinni jääda!