Ballistika

[ergo]

ja ei saa mitte vaiki olla, sest:

...jahi seisukohalt AINSAKS ballistikat mõjutavaks faktoriks kuuli algkiirus...

olen ka mina oma pisikese praktilise pagasiga tähele pannud, et kama-kaks mis virma
padrunisi või kuulisi rauda lükkan on kõigil juhtudel kuuli algkiirus olnud null!

[remington]

Hea, et nii tark juri olemas on, ja mina rumal ühinen nüüdsest täiesti Sinu arvamusega.

[kirp]

Kes on endale avastanud uue hambapasta kes kuuli ballistika. Jalgratast võib ikka ja jälle leiutada.

Proovisin Norma ballistika lehel väheke mängida (miskit pole teha, seda firmat usaldan rohkem kui vahel endagi postitusi ). Jahi seisukohalt (+/- 5 cm) on 250m peale põhiliseks mõjuriks tõesti kuuli kiirus (kui just kirpu ehk kärbest ei lase). Järgmiseks mõjutajaks on ballistiline koefitsient. Kui koefitsient ja kiirus samad, siis kuuli kaalul on väga väike mõju. Enamasti on küll nii, et raskemal kuulil on parem koefitsient, aga ilmselt leidub erineva kaaluga kuid sarnase koefitsiendiga kuule (siis peab kergem olema parema aerodynaamilise kujuga).

Seega on Jyril õigus ja ei ole ka. Ballistikat mõjutab rohkem tegureid kui vaid kiirus ja see ei sõltu kas on jahiolukord või mitte (füüsika seadused kehtivad universaalselt). Samas tänuväärne on märkus otsida sarnase kaaluga kuulide asemel (mida paljud teevad kui padrunit vahetavad, lootes, et siis jookseb sarnaselt) sama kiirusega padruneid (kui pole karbil kirjas, siis kataloogidest ikka leiab). Kahjuks laetakse vabrikutes kergemad kuulid üldjuhul kiiremaks ja raskemad aeglasemaks - seega on keeruline leida nt. ühesuguse kiirusega 8 ja 12 g kuuli. Ise laadides kindlasti saab tekitada.

[jyri]

Hea Remington.Egas ühineda minu arvamusega või mitte muuda Sinu suurt lugemishimu mida aktsepteerin vägagi.Dr.Watson kah vaatas/luges sama,mis mr.Holmes,aga nägi paraku teist.Keegi loeb vee valemiks "HAA KAKS OO",teine jällegi "haa kaks NULL".Ja mõlemil formaalne õigus.Nii ka siin-üks vaatab norma.cc-s ballistikat(mitte segada traektooriga),teine katsetab tiirus omi järeldusi(koos kuuli reaalse kiiruse mõõtmisega).Tean jahimehi,kellel piisab tabada 100m pealt ca.15cm ringi ja püss loetakse sisse lastuks,sest põdra rindkeresse tabab alati.Paraku seajahil sellistega ei käi,sest mul(nagu paljudel) 2 koera,kes sagedasti ripuvad sea küljes ja sellist laskurit kütiliinil näha ei taha.Nii et kõik suhteline siin ilma peal.Aga teavita jätkuvalt,mida netis oled lugenud kui teised metsas käivad,onju huvitav,eksole!

[remington]

Suurt lugemishimu ei ole,rohkem praktik, aga püüan siis kuidagimoodi lahti seletada selle laskmise kõrgistmelt.Enamusel jahimeestest on püss nullitud 100m.ja sedagi autokatuselt või toetudes auto najale paari kolme pauguga.Peale 100m. hakkab kuul langema ja juba kusagil 200m tekib ka derivansioon, väike, aga siiski olemas.(kuuli pöörlemiskiirus kusagil 3700p/min.)Nüüd selle püssiga ronides kõrgistmele, siis tekib tunne, et 300m raadiuses kõik minu.Kui nüüd juhtub olema veel ideaalne uduvihmane ilm ja loom küljega 250m, siis nagu peaks oma olema.Paraku see alati nii ei ole.Kui padrunikarbiga on kaasas ballistilised tabelid, siis kõrgistmelt lastes sellest ei piisa.Mida kõrgem iste ja sealt kaugemale laskmine, seda suurem eksimus ja ,,jalapüss, soolikapüss`´ongi olemas ning lisatööd looma otsimiseks palju.Sentimeetreid tuleb ikka julgelt juurde lisada. Loom tuleb ju põldu peamiselt hämaras ja nüüd hakkavad igasugused muud tegurid laskmist häirima.(vilja- ja rohukõrred)Nüüd siis peab selle õige augu leidma ja see kipub tavaliselt kole väikeseks jääma.Looma tabamiseks peab nüüd teadma oma laskemoona ja püssi tehnilisi ning taktikalisi näitajaid ja nende põhjal oskama teha järeldusi, selle kõik kohandama veel ilmastikuoludega. Ülejäänu juba jahimehe ja püssi koostöö.Kui midagi valesti kirjutasin, siis parandage. Minusugune rumal maainimene õpib ka teiste vigadest, mitte ainult enda omadest.

[kakuke]

Mida kõrgem iste ja sealt kaugemale laskmine, seda suurem eksimus ja ,,jalapüss, soolikapüss`´ongi olemas ning lisatööd looma otsimiseks palju.Sentimeetreid tuleb ikka julgelt juurde lisada.

See mõte jäi mulle küll natuke segaseks. Mille tõttu see nii on?
Ma saan aru, et mägedes ülesse alla lastes pidi praktiliselt peale võtma, aga kõrgistmest?
Tekitad juba huvi minus reaalselt pukist ära proovida see väide.

[aivar00]

Kui ma õieti aru sain, siis Remington pidas silmas asjaolu, et mida kõrgem kõrgiste seda rohkem muutub uluk tabamisnurk. Kui nüüd joonistada paberile täisnurkne kolmnurk, siis peaks asjast sotti saama. Ja seda "soolika- või jalapüssi" teevad algajad mehed ka lähemalt lastes kõrgel istmel istudes...

[jyri]

Asi hakkab ilmet võtma.Räägime selgeks,et on ballistika ja on traektoor.Kaks erinevat asja.Ballistika on kuuli teoreetilise lennu joon antud tingimustes,traektoor on reaalne lennujoon.Ballistikat mõjutab,nagu õeldud,kuuli algkiirus ja lasu algsuund horisondi suhtes.Traektoori mõjutavad faktorid on tuul,takistused jms.Lastes mäkke või pukist alla on ballistika teine,erinev horisontaallaskmisest.Põhjus lihtne-kui sihtida otse,on 150m peale lastes 2 nn nulli-kuskil 50m peal ja 150 peal.Ehk 50m ja 150m vahel läheb kuul alati kõrgemale.Sest kuul on vaja lennutada natuke ülesse selleks,et langedes ta just 150m jälle sihtimisjoont läbiks.Pukist lastes "tõusujoont" üldse pole,ehk kuul hakkab kohe langema,kiirendusega 9,8m/s2.Seega,kui püss sisse lastud horisontaalis,tabab pukist laskmisel ALATI alla.Ja mäkke lastes(või puu otsas kedagi) läheb kuul ülesse. Kui palju nimelt-iga kord erinevalt,sõltuvalt nurgast,kaugusest,sisselaskmise kaugusest("teine" null).Ise olen endale selgeks teinud ja kasutan praktikas lihtsat skeemi-pukist lastes(kui 100m ja üle) sihin selgroogu aba kohal.Puudub vajadus rehkendada kaldenurka sõltuvalt kaugusest ja puki kõrgusest jms.Tabanud olen nii südat kui kopse kui selgroogu.Koerad autos,leian alati ülesse,nii et haavatud uluki kadumist ei karda.Horisontaalselt lastes ei pelga sihtida kaela isegi 200m ja rohkema pealt(kitsed,niigi väike lihakere). Kordan,et minu poolt öeldu on jahinduslikult praktiline kogemus.Kui võistelda 1000 yardi või 1 miili laskmises,nii lihtsate võtetega eelvoorust kaugemale muidugi ei pääse.

[kakuke]

Minu loogika pigem ütleb vastupidist, et ülevalt alla lastes peaks tabamispunkt erinevatel dist vähem muutuma, kui tasasel maal lastes sest gravitatsioon töötab pigem kasuks (sa lased ju selles suunas kuhu ta kukkuda tahab). Kuul ju ei seisa kukkumise ajal vaid liigub kogu aeg edasi ja edasi liigub kiiremini, kui kukub.
Ja Aivarile, mida kaugemale kõrgest pukist viid seda kolmnurka, seda enam vähendab ülevalt alla mõju. Algul vaatad ülevalt alla, on sirge praktiliselt, mida kaugemal, seda enam aga kolmnurk.

[reimakas]

Eks kuni 150 meetrini on võimalus laadida suht lameda trajektooriga laenguid. Aga selle peab igamees ise katse-eksitus meedotil välja selgitama. Need füüsikareeglid ei avalda siin väikesetel distantsidel erilist efekti, kuid inimese oma nägemise illiusioonid hakkavad mõjutama tabamispunkti pluss loogikaline mõtlemine ehk, mis nurga all siseneb kuul ulukisse ja mis purustusi ulukile põhjustab.

[kakuke]

Ma ise pidasin silmas distantsi nii 250-300m, mille juures on juba kukkumine suht hästi mõõdetav. Kuni 175m ei usu ise ka mingit revolutsiooni. Peaks kunagi karjääris seda teooriat katsetama, et lasta kaugele alla orgu. Kaugusemõõtjaga saaks maa ka ära mõõta. Ja siis kohe kõrvale panna laskmistulemused tasasel maastikul.

[mustlesk]

Peale 100m. hakkab kuul langema ja juba kusagil 200m tekib ka derivansioon, väike, aga siiski olemas.

Ma arvan, et jahil lastavate kauguste puhul ei ole derivatsioon küll määrav, kui keegi just 200 meetri pealt nugisele silma ei taha lasta. 400 meetri peal on derivatsioon ca 3cm

[jyri]

100% kindel ei ole,aga termin peaks olema "deviatsioon" (ingl.k. deviation,ehk"kõrvalekalle").Tekib kuuli pöörlemisest ümber oma telje.Ja tänan selle mainimist,sest mõni hakkas naerma,et lõunast põhja suunas laskmisel lendab kuul erinevalt põhjast lõunasse.Asi selles,kas kuuli oma pöörlemine(spin) on vastu-või pärisuunas Maa pöörlemisega.Siit ka kõrvalrkalle.Aga seda peensust kasutavad rohkem suurtükiväelased.Meil,nagu mainitud paljude poolt,pole neid faktoreid vaja arvestada,sest laskekaugus on 0,1...0,3s kuulilendu,ei jõua teised jõud veel mõjuma hakata.Kakukesele niipalju,et kui Sul püss sisse lastud 100m peale,vaata tabelis või norma cc-s,palju kukub kuul sellisel juhul 200m peal(10...20cm).See number on väga lähedal laskmisele sinu püssist ülevalt alla 100m pealt.Edu kontrollimisel!

[kakuke]

Seda numbrit ei pea ma küll kuskilt tabelist vaatama, iga korralik kütt, kes vahest ka kaugemalt õngitseda tahab teab seda nr tiirust. Minu mõlemal püssil praeguse moonaga on see nr 10cm. Aga kui kõrgelt alla laskma peaks 100m peale, et see järgi vaadata? 7m oleks piisav proovimiseks?

[jyri]

Julgen provokatiivselt pakkuda,et isegi püsti lastes maas olevat märki(rebane vms) tuleb juba erinevus,sest hakkab kohe langus.Kui 7m kõrguse pealt katsetad,teata tulemusest,ikkagi huvitav,OK?