Ma olen ikka mõne rebase taksiga saanud! Selline asi juhtub tavaliselt väga primitiivses urus,kus ainult üks "uks" ja koer küllalt agresiivne,et mitte rebast endast mööda lasta.Uru süsteemis kargab ikka rebane välja.Ükskord sain talvel kangel külmal hommikuga reinu suurest kivihunnikust laikaga.Puges teine suurte kivide vahele,koer ligi ei pääsenud ja kaevamiseks oleks läinud vaja ikka tublit ekskavaatorit.Lõpuks sain ühest kivi praost kangi teisele ligi ja sellega siis vastu kivi litsudes sai teine lõpuks ära poogitud.Neid kaevamisi mis kunagi on toimetatud annaks ikka meenutada,võiks vist õhema raamatu valmis kirjutada! Nagu Sooviku ütleb ,kui koera tahad tagasi ,pole parata ,tuleb kaevata .Mul oli taks kes niisama välja ei tulnud,kui maapeal mingigi tegevus toimus siis ära mitte loodagi.Kui tõesti kaevata polnud võimalik ,siis tuli lihtsalt kaugemale ära minna ja paar kolm tundi oodata.Ükskord talvel kell üksteist õhtul,kui enam ei jaksanud toppisin augud kõik kändudega kinni ,et koer välja külmetama ei pääseks ja hommikul läks asi võiduka lõpuni edasi.Kui hommikul kännud eemaldasin käis korra väljas mind vaatamas ja alla tagasi .Aga ajad olid teised,kuu palk oli 250 rubla ,aga kui vedas siis paari kähriku naha eest sai 300 rubla Praegu sellist janti enam ei viitsiks teha
sai siis järgi proovitud ja terjer auku lastud. ootasin, millal rebane välja hüppab aga sain kaks tundi vaid oodata ja kuulata all klähvimist ja madinat. Terjer käis küll augu peal vahel vaatamas kas ma alles olen aga pooltevahetust ei toimunud. Kindlalt tean, et all oli rebane sest kui ennist urust traktoriga mööda sõitsin siis ta seal äärepeal istus ja alla läks. Urul oli ka vaid üks ava.
Olen olnud saksajhiterjeri omanikja ja julgen natukene sõna võtta,sest urujahti olen pidanud viis aastat.(Siis kui veel nahk maksis). Saksajahiterjer ja üldse terjerid on urus paremad taktikud kui taksid.Terjerid väljuvad võitlusest tavaliselt mõne tühise kriimuga.Kui urujahil midagi karta, siis mäkra.(See käib ka terjeri kohta ).
Sakslane sobib rebastele urus jahipidamiseks väga hästi. Tavaliselt on koera pea peale sellist jahti rohkem paistes kui kährikuid jahtides. Rebast urust välja kaevata on tulnud väga harva (kuue aasta jooksul ainult kolm juhust), sest rebane pääseb tavaliselt ühe koera eest urust ikka põgenema. Sõbral on esinenud juhtumeid, kus kaks koera on rebase urus ka maha murdnud.
kiidan ka takka, 2 nädalat tagasi puistasime sõbraga ja sakslasega 2 kivihunnikut, tulemuseks 2 rebast. Sakslase vedasin kuidagi hunnikuni ja lasin lahti, kadus niuhhdi lume alla hunnikusse, 5-10 min ootamist ja nõrk klähvimine maa all. Sõber hoidis kivihunniku üht poolt kontrolli all ja mina teist. Mõlemal juhul sakslane ja rebane natuke madistasid ja rebane andis alla ja pani jooksu ning käes nad olidki.
Rebane võib muide teinekord koerale päris palju häda teha, sakslasel on koon päris armiline ja pull oli see, et üks rebane mängis peale esimest möödalasku surnut. Täitsa sirakil maas ja ei liiguta, kui koer hakkas lähemale jõudma pani plagama. Sain teisega pihta ja see oli ainus kuul, mis rebases sees oli, seega teeskleb surnut nagu jaksab kui lumes sumbates jõud otsa saab.
Seda surnu teesklemise lugu küll hästi uskuda ei taha.Küllap esimene lask ikka tabas,siis veidi toibus ja tõusis.Lihtsalt teise lasu ajal jõud rauges.Endalgi selliseid juhuseid vahest olnud.
Selle kivihunnikusse koera laskmisega peaks ettevaatlik olema.Mina üritan nendest kaarega mööda minna,kuigi see alati ei õnnestu.Ja seda peale selle,kui oleks aastasest foksterjerist peaaegu ilma jäänud.Nimelt nägin,kui rebane pani kivide vahele ja,et noort koera õpetada lasin ta kohe järgi.Rebane lendas kivihunnikust praktiliselt esimese koera kilgatuse peale välja ja nii,et ei jõudnud püssigi tõsta aga foks välja enam ei saanud.Koera nina näed,kive liigutada ei jõua.Ikka tunde jaurasin,enne kui sain niipalju ühte kivi liigutatud,et koer välja mahtus pressima.Hunnik asus veel sellises kohas,kuhu traktoriga poleks ka ligi pääsenud.Põhjus,miks koer kivihunnikusse võib kinni jääda on selles,et rebane suudab kitsas käigus ilma hoogu võtmata otse üles hüpata aga koer ei suuda.Sellist käiku ei pruugi alati olla aga piisab ühestki korrast,et ettevaatlikuks muutuda.
see risk on olemas tõepoolest aga samas ei saa ju üldse jahile siis minnagi kui kõike neid riske arvesse võtta. Siga võib lõhki tõmmata, võib ära kaduda jahil, võib auto alla jääda, läbi õhukese jää vajuda ja uppuda. Viimase tõttu oleksi oma sakslasest ilma jäänud aastaid tagasi, pani üle jõe jää ja keskel kukkus sisse, ma ei tea mis väega ta sealt välja sai aga ma olin korraks juba lootuse kaotanud...
eks jah kõige õigem urukoer on vist ikka taks, see naljalt kinni ei jää ilmselt
ja see rebane ikkagi teeskles surnut kuna jõud rauges, tabamus oli lihtsalt nii hea, et sellega poleks ta 20 meetrit jõudnud ilma vereta edasi liikuda.
Kivihunnikus taksil väga suur oht sisse jääda just oma pika kere pärast.Nii mõnigi mees on käinud peale jahti päevi hiljem oma taksi niuksumist kuulamas kuni see lõpuks raugeb
Noo-nii,kes tahab odavalt koera ?1000 krooni,puhas töug ja puha.Mis sest,et ema paberiteta.isal ju olemas ja mõlemad puhtad tõud .Siuke kuulutus siis ilmus täna müügiosakonda.Tea,kas on ka kikkis kõrvadega ja musta-valge kirju nagu German Hunting Terrier olema peab .
Olen ise kaalunud kah saksa jahiterjerit, kui kõige -kõigemat MEIE tingimustes(no minu arvates) võtta-aga kuniks taksid(üks neist "pea-aegu terjer-ehk siis karmikas), jääb soov sooviks.Terjeri eeliseks on tiba kõrgem jalg(millest sel talvel oleks abi olnud), minuseks hull hasart, mida ma ei oslkaks maha võtta.Kui siis seaaias usinalt treenides, et suudaks seast hambad eemal hoida...Urg pole terjerile probleemiks-vihasem, kui taks.Samuti , kui aastaläbi õues pidada, (nagu igat koera), täitsa norm.,karva kasvab piisavalt. Üks probleem veel-terjereid tuleb TRIMMIDA, mille kogemus endal karmikaga olemas, riistad kah.Horvaatias küll näitusel, nägin venelastel väga super-ilusaid sakslasi, armusin uuesti..(parajad, madalad, mitte nagu meil nähtud-foxi mõõtu turjaga.) Kahtlemata tuleb terjeri kasvatamisel rohkem vaeva näha(meeles pidada, et koer on karjaloom-so tahab ja peab osa päevast veetma "oma karjaga" so peremehega, kes siis samaaegselt ka koolitab, suhtleb, mängib kutsikaga,annab talle lihtsamaid ülesandeid.Koera tööomadused sõltuvad suuresti ikka õpetamisest. Omast kogemusest-õpetada-kasvatada ja pidada koera saab ainult headusega. Karistamine teeb üks kõik mis tõust koera ainult hullemaks, jonnakamaks.sh laikad.Ka kuri sõna, häbistamine on karistus koerale. Kindlasti ei tohi "toitja käsi" lüüa.
Mind tegelikult huvitabki, et kui paljud jahimehed oma saksakaid trimmivad, kuidas ja kui tihti. Ja kui palju on lühikarvalisi liikvel? Tõuna on nad üks nii et registri järgi ei tee mingit vahet...
Enamus saksa jahiterjereid on ikka siledad ja trimmimine rohkem karmikarvaliste foksterjerite omanike rõõm .Olen kaks foxi nö.läbi pidanud ja eks see korralik trimmimine paras peavalu ole.Seepärast mul nüüd saksa jahiterjerid ongi kuna olen laisk.Seda hullu hasarti mina miinuseks ei pea.Terjeri pikem jalg on muidugi pluss(taksiga võrreldes),kuigi sel talvel poleks aidanud ka hurda jala pikkusest .Vanem,emane sakslane on mul pikema karvaga aga ma ei näe põhjust tema karva kitkumiseks.Maitse asi,olen ka hullult karvaseid ja ka lokkis saksa jahiterjereid näinud.
Selge siis. Ma olen märganud, et suurem osa, keda ma viimasel ajal näinud olen, on just habemikud. Rohkem või vähem nagu selle aasta agility meister Tika. Ju siis satuvad just karmid rohkem näitustele.
.Mul oli taks kes niisama välja ei tulnud,kui maapeal mingigi tegevus toimus siis ära mitte loodagi.Kui tõesti kaevata polnud võimalik ,siis tuli lihtsalt kaugemale ära minna ja paar kolm tundi oodata.Ükskord talvel kell üksteist õhtul,kui enam ei jaksanud toppisin augud kõik kändudega kinni ,et koer välja külmetama ei pääseks ja hommikul läks asi võiduka lõpuni edasi.Kui hommikul kännud eemaldasin käis korra väljas mind vaatamas ja alla tagasi 
Praegu sellist janti enam ei viitsiks teha 
?1000 krooni,puhas töug ja puha.Mis sest,et ema paberiteta.isal ju olemas ja mõlemad puhtad tõud 
.Siuke kuulutus siis ilmus täna müügiosakonda.Tea,kas on ka kikkis kõrvadega ja musta-valge kirju nagu German Hunting Terrier olema peab 
.Vanem,emane sakslane on mul pikema karvaga aga ma ei näe põhjust tema karva kitkumiseks.Maitse asi,olen ka hullult karvaseid ja ka lokkis 
saksa jahiterjereid näinud.