Jääger-online jahindus foorum

On selline plaan filosofeerida Eesti jahinduse käekäigu üle ning seeläbi luua tulevikuvisioone. Eesmärk oleks jõuda sinnamaani, kus ühiskonnas hakkaksid mõttemallid muutuma paremuse poole. Eelkõige üksikinimeses ja seeläbi jahiseltskonnas, - sektsioonis jne. Kuna pole ise seotud ei poliitika ega mõne kitsa huvigrupiga, siis mõte on saada neutraalsel arutelul püsivamaid väärtusi kajastavaid ideid. Mis arvate?
Kuna olen uus, siis muidugi: "Tere kõigile!"

Tere jah- eks siis pajata enne lähemalt millised tulevikuvisioonid sind huvitavad. Minu arvates neid teemasid siin hulgim lahatud kuni piikide murdmiseni välja
Jahindus seotud niivõrd paljude asjadega- alates maa ja metsaomandist, relvadest ja loomulikult ka jahimeestest - millise osa esindaja sa oled?
Asjaolu, et inimene muutub paremaks, seeläbi organisatsioonid kuhu inimene kuulub - selle nimi vist oli evolutsioon kui ma ei eksi

Pessimistina julgen arvata, et neutraalne arutelu siin aset leida ei saa. Ah et miks? Jahimeeste foorum ju ja jahimeeste arvamus on raudselt ühele poole kaldu.

Õiget juttu räägid,Kakuke

Olen ikka looduse- ja metsamees, samuti ka (teadaolevalt) neljandat põlve jahimees. Alati on huvitanud tõde ehk kuidas asjad tegelikult on ja kuidas peaksid eeldatavasti olema (võiksid olla). Jahindus, üks mu erilise tähtsusega hobidest, on pidevalt muutuvas maailmas aga eriti paeluv. Eks ta ole üks loodusega kokkuelu normaalseid vorme ja kurb on, kui asi eriti heal järjel pole.
Kuna teemapüstitus on väga ambitsioonikas ning ühtlasi ka lai, siis võiks mõtiskleda näiteks, et millised oleksid Eestile sobivaimad jahindusmudelid (maale ja rahvale sobivaimad jahinduslikud struktuurid ja toimimine üldse) lähitulevikus. Tehes seda täiesti ideetasandil ja vabalt. Olles paljus ühe jalaga "nõuka"-ajas ning teisega pikalt üritades astuda arenenud maailma näeb tihti sellist pusimist nina ees, kui niimoodi väljenduda tohib. Tihti minnakse seda teed, et laiema pildi selgekstegemise asemel katsutakse lahendada probleeme kiirkorras praktikas tulekustutusmeetodil, nii ka jahinduses. Loomulikult haakub siia kõik, mis seotud ulukiressursiga, maaomandiga, looduskeskkonna muutumisega jne. Maakeeli, et enamasti tegeleme sellega, kuidas on, aga ärgitaks aju - kuidas võiks olla?

Ideaalis võiks maaomanikul olla võimalus küttida (vähemalt enda maal) ja põhiline, et oleks keda küttida. Need, kes maaomanikud pole, ka neil võiks olla võimalus mingitel tingimustel tegeleda oma meelishobiga. Maaomanikul võiks olla võimalus tegeleda sellega selliselt, et ei peaks kellegitega kuskil ogaraks sõdima või kellegitest üle karjudes seda saavutama.
Unistada võib kõigest, aga nagu ikka, tikuvad igasugused inimesed minema lolliks, kui kuskil kellegite huve puudutatakse või kellegite materjaalsed huvid mingit moodi mängus. Inimlikkus hakkab siit ilmast kaduma ja asendub päev päevalt üha enam rahalugemisega, kaigaste kodaratesse ajamisega, pseudoprobleemide tekitamisega jne. Kurb tegelikult.

aadu kadakas kirjutas:Alati on huvitanud tõde ehk kuidas asjad tegelikult on ja kuidas peaksid eeldatavasti olema (võiksid olla).

See kuidas asjad tegelikult on, pole mitte tõde, vaid objektiivne reaalsus. See kuidas asjad eeldatavasti peaksid olema, pole mitte tõde, vaid simulatsioonil põhinev prognoos. Aga seda, mis on tõde, küsiti ühe paksu ja igava raamatu andmetel juba 2000 aastat tagasi .
Jahinduse tulevikku on viimasel ajal arengukava ja seadusemuudatuste valguses niivõrd kapitaalselt lahatud (küll skalpelli, küll kirvega), et hetkel ei viitsi enam.

Härra keskonna minister väitis ükspäev telekas,et jahindusega on hakanud tegelema tunduvalt rohkem inimesi ,kui seda kadunud veneajal! Mõni nõunik võiks ministri härrat siiski valgustada ,kuidas asi tegelikult oli.
Minu nägemustpidi pole meie jahindusel häda midagi,vaja oleks lihtsalt seadusega paika panna maaomaniku lihtsustatud vastuvõtt kohaliku jah .organisatsiooni.Üheltpoolt oleks siis tagatud jahinduse jätkusuutlik eksisteerimine ja teisalt oleks maaomanikul kõige otsesemas mõttes võimalik sekkuda omandit kahjustavatesse probleemidesse! Kui maaomanik ise ei soovi jahindusega tegelda võiks tal siis õigus olla valida enda asemele jahimehest usaldusisik,kes tema huve kaitseb.Kui omakik ei näe konflikti oma vara haldamise ja jahinduse vahel ja ei soovi jahinduses osaleda ,siis poleks talle jahimeeste/riigi poolt mingeid privileege(lihtsalt kellegi poolt väljamõeldud mis iganes tingimusi) kohustuslikus korras kaela määrida!

Üks absurdikas,mis on praegu ,on seotud jahimehe maaomandiga võõral jahimaal,Sead kogunevad lihtsalt troppi ja ei lähe kusagile.Lihtsalt pead järgi käima et põgeneksid.Relvakasutuseks õigus puudub ka oma õues.

Mulle on alati arusaamatuks jäänud lause: Maaomaniku lihtsustatud vastuvõtmine jahiseltsi.
Milliseid tingimusi maaomanik täitma ei pea?
Kas maaomanik saab automaatselt kohe kütiliini seisma ja teised peavad talle hakkama loomi ette ajama või ei pea maaomanik jahinduseksamit sooritama?

Ise pooldaks võibolla sellist seaduseparandust, et jahirentnikest MTÜdega saaks liituda ainult antud piirkonna maaomanikud (või rahvastikuregistris sissekirjutatud). Teised isikud vajaksid MTÜga liitumiseks 1-3 soovitust juba olemasolevatelt MTÜ liikmetelt. MTÜs sees on aga liikmed kõik võrdsete kohustuste ja võimalustega.

Ise olen lihtsalt juba liiga palju kohanud suhtumist: Ega ma loomi ajus tagaajada ei viitsi ja mingeid hooldustöid ka ei tahaks teha aga kütiliini laskma tahaks küll saada- võtke mind oma seltsi.

See lihtsustatud korras maaomaniku vastuvõtmine jahiseltsi liikmeks on ka mitme otsaga asi. Näiteks meie JS on korduvalt keeldunud kuulsate Sõnajalgade vastuvõtmisest liikmeteks. Nad on suured maaomanikud meie piirkonnas aga selliste inimestega ei soovi meie jahimehed tegemist teha. Kuna minul otsesed tõendid puuduvad, et nad on salakütid, vargad ja valetajad, siis ma seda ka ei väida. Küll aga külarahvas räägib "naisedsaunasrääkisid" jutte, mis kindlasti kõik ei ole väljamõeldised.
Isiklikult nendega kohtunud ei ole ja minu arvamus nendest on eelarvamuspõhine.
Kuidas siis seadus peaks sellised olukorrad lahendama?

Vot see asjaolu, et mees on m..n ning teistega kohe kuidagi ei klapi panebki paljud põdema. Samas kui tegemist sellise inimesega, siis meie seltsis kasutati sellist taktikat, et antud mehele lihtsalt anti üldkoosolekul julmalt teada, et tema poolt propageeritud käitumine ja mõtted ei ole meile vastuvõetavad(hääletati erakorralisel üldkoosolekul üksi juhatusest välja). Mitte keegi teda seltsist välja ei visanud- mees lihtsalt sai ise aru, et ta on ebasobiv meie seltskonda. Esimesel aastal maksis ka maksu, kuid teisel juba enam ei maksnud maksu - see meil tähendab ilma mõjuva põhjuseta ja vastava avalduseta automaatset nimekirjast kustutamist...

Lihtsalt huvitav kui palju selliseid nn. jagamisi siis tegelikult jahiseltsides on. Olgu siis tegu ulukikahjustustega jahimehest maaomaniku maal (oli vist Hiiumaalt suur näide ajakirjanduses) ning ka seltsi siseseid "jägelemisi" erinevate puntide poolt- küll võimu haaramiseks, küll vana iganenud suhtumise pärast jahinduse korraldamiseks omal jahialal jne.

Ühinen Kakukese arvamuse sõna, kuid mitte niivõrd sisuga. Kuna see siin on jahindusfoorum, siis - nagu enamus Kadaka-Aadi teemaalgatusele järgnenud sõnavõtte on ka ilmekalt tõestanud - mõtlevad siinsed foorumikasutajad paraku ainult "inside the box" ehk oma senise maailmapildi raamide sees. Justnimelt tulekahjukustutamise teemaks on see hetkel ka muutunud, konkreetsete seni kõlama jäänud lahenduste väljapakkumine on oi-oi kui kaugel sellest, mida selles teemas tegelikult lugeda tahaks, ehk siis milline võiks olla Eesti jahindus sel juhul, kui näiteks praegu saaks alustada selle reguleerimist ja korraldamist täiesti nullist ?

BM

See lihtsustatud vastuvõtt peaks = jahtkonna subjektiivse arvamuse tahan võtan ,tahan ei võta (kas nägu meeldib ei meeldi,meil endalgi pole midagi küttida) lõpetamisega.Kui keegi teeb kuskil väidetavalt salakütti,siis tema punti võtmisega on ju võimalik mehe tegevus legaliseerida /ümber kasvatada/tegevust kontrollida/panna talle kohustusi,mida tal salaküttides pole!
Kuidas saab mõelda ,et kedagi kuhugi ilma jahipaberita liikmeks on võimalik võtta.Kui maaomanik võetakse kuskile jahtkonda ,ei tähenda see ju talle mingite era privileegide andmist(toimetamist ainult kütina ,uluki hoole kohustuse mittekohustust jne.) Koostöö peab ikka käima selles suunas ,et kui omanikul on kahjustus probleeme,siis ta annab sellest ka oma pundile koheselt teada ja võetakse võimalikud meetmed kasutusele,mitte ei joosta pärast riigiametite ja kohtu vahet. Muidugi teades eesti inimesi/olukorda ei ole sellise konstruktiivse koostöö saavutamine kindlasti mitte kerge! Ikka leidub kuskil keegi ,kes ennast ahistatuna tunneb
Ja miks peakski alustama midagi täiesti nullist,ainult muutmise enese pärast seda vast küll teha pole mõtet!

enkidu kirjutas:Mulle on alati arusaamatuks jäänud lause: Maaomaniku lihtsustatud vastuvõtmine jahiseltsi.
Milliseid tingimusi maaomanik täitma ei pea?
Kas maaomanik saab automaatselt kohe kütiliini seisma ja teised peavad talle hakkama loomi ette ajama või ei pea maaomanik jahinduseksamit sooritama? ...

Keegi pole rääkinud eriprivileegidest, vaid sellest, et ei peaks maaomanikuna kellegi ees müts peos koogutama. Igasugused eelarvamused ja kinnisideed jahimeeste poolt tingivad lõpuks selle, et kiik keerataksegi teisele poole üle võlli ja üsna varsti jõutakse tõdemuseni, et Niittee kunagi välja pakutud idee, et maaomanik kannaks täielikult ulukikahjud ja tal oleks samas võimalus keda iganes oma kinnistule kutsuda kahjustusi ennetama, oli parim variant, mis pakutud ehk lühidalt parem varblane peos, kui tuvi katusel. Aga ei, ihaletakse ikka selle tuvi poole silmaklapid peas.
Ma olen kuldi mõtetega 100% päri. Hetkel nii mõnelgi pool ei pääse mõistlik tegelane ennast tõestamagi vaid peab leppima subjektiivse, ei meil endilgi ruumi vähe, liikmeid palju või mis iganes põhjendusega.
Kui ma BM sõnade järgi mõtleks "inside the box" siis parim variant enda jaoks oleks moodustada ümber enda kinnistu isiklik jahipiirkond (unustades ära see 5000ha nõue, mis teeb selle võimatuks) koostöös kohalike maaomanikega ja elaks nagu kuningas. Olles mõistlik inimene omas külas, poleks selline asi üldsegi keeruline.