Sellier&Bellot

[peepk]

Huvitav,et küljelt pildistatu oleks nagu selle topelt randiga ja tugevdatud kübaraga magnum hülss,või paisutas tugev laeng selle osa sutsu jämedamaks, mis padruni pesast välja ulatas.Vanasti sihukesi ime asju juhtus,kui mõni vend Sokolit vindi padrunisse pani.Ja samuti pole ise ühegi KORRAS vindiväljaga relvaga suutnud(ka vägisi) kuuli lappi märki lasta.Ka oma valmistatuid.Küll aga vanad sõja püssid,milledel raud ja eriti suudmes kulund,no nendest lastes on küll kuuli lend ette arvamatu.Ja kui vana teise ilmasõja aegset rohtu uude hülssi koos uue kuuliga laadida,siis viskab kuuli 100m pealt oma 4-5 m kõrvale ,või üles-alla ka ideaalse raua korral.Konkreetne juhus sõbra "Kustiga "meenub.Seda kõike elus nähtud.Ja esimesel 8x57 relval lasid kõik uued padrunid,ka S&B väga hästi.

[Olavi Kool]

Tagumise otsa välja venitanud jah, ilmselt magnumitele just selle pärast sinna see tugevdusrant tehakse või kestapõhi palju paksem jäetakse.
Sõjaaegse rohuga laadisin alguseaastatel kogu aeg ja ei mingit jama. Tuli ainult ära kuivatada ja üle magneti valada, et rooste puru sisse ei satuks ja kõik ok. Kui aga läbi vettinud rohi mida soojas kuivatatud siis asi kuri, sealt gaasiline nitroelement lendunud(vana padrunit lahti murdes käib selline suts, vot see ongi) siis tükivad "kõvemad" paugud käima küll.

[duv]

Ärge nüüd sõjaaegset moona kull süüdistage püssi purunemises, see ikka rohkem kohalike leidurite samkompunn, et relval laeng mõne osa minema lööb, täpsus muidugi iseasi. Kirjeldaks siin mõnda juhust oma kunagistest kogemustest lootuses muidugi, et keegi järele tegema ei hakka. Esimene Vene 38a vint ja 1916a nikkelkuulidega laskemoon. Tagasilöök ei midagi erilist, noh täpsus 100 pealt kusagil 10cm ringi(püss polnd ka suurem asi), läbilöök: võttis 60cm-sest männist nagu niuhti läbi, osad kestad pragunesid veits 0,00mm õla kohalt, ükski kuul lapiti ei läinud, terve Maksimi lint sai läbi lastud. Teine katse Saksa vindiga, mille padrunil sai kuul ära võetud ja asendatud kuulivormiga haavlitinast valatud 8mm kuuliga. Kuul jooksis 80m pealt igatahes otse(ümargune auk jäi), täpsust ei proovinud, ainult üks padrun sai laetud, sest tina määrib tohutult rauda. Katse sai tehtud prooviks, kas tinakuul üldse võtab taolise võimsa löögi ja suure kiirusega vinti või lendab lihtsalt otse üle, sest omaaegsetel tinakuuliga laskvatel relvadel ju olid vintsooned kõrgemad ja oma 2x laugemad(mõtlen twisti) tänapäevastest. Selle tõttu lausa raske uskuda, et poe moonaga sellised apsakad sisse juhtuvad, kus kuul lapiti lendab, kest lõhkeb(õigem küll pildi järgi sütik välja lendab) või üles paisub, mida võib küll lugeda selleks, et vabrikus vale rohi, kuul pandud.

[Olavi Kool]

Nagu juba eelpool öeldud oli tegu jah tehase moonaga ja sai kõik komponendid piinliku täpsusega kordi üle mõõdetud. Kuulid mõõdus ja õiges kaalus ning ka kestad õige pikkusega. Ja selle partii padrunid eranditult tegid sama nalja. Sõber suure entusiasmiga võttis kohe 10 karpi ja kui viga ilmnes olid tal mokad tükk aega bännis. Lõpuks kiskusin padrunid lahti ja vahetasin rohu ära ning mure murtud aga enne sai ikka ühest lukuvedrust lahti, nimelt tagasitulevad gaasid suunatakse läbi luku ja selle kõrval olevatest avadest välja. Gaasid lõid lööknõela sellise jõuga tagasi, et vedru jäigi nagu piduritrossi kõri ühte punti tihedalt kokku. Iga kord tuli lukku tükk aega kangutada, et lahti tuleks. Püssiks oli siis vana rootsi kusti 6,5x55

[Ten]

Sain aru,et tegu oli Sako moonaga.Kas tehase käest arvamust ei küsinud?Kümme karpi pluss püssi detailid on ju päris hulk raha?Tegelik põhjus ju ka huvitav.

[Olavi Kool]

Pakkusin ka sõbrale välja, et uurime seda asja ja alustame kauplusest kelle kohustus oleks siis edasi tegutseda aga sõber on selline lihtne mees ja ütles " pošli oni vse na...i" rohkem selle tehase toodangut ei osta.

[Ten]

Ja eks ta vahel õige ongi.Närvid maksavad rohkem,kui raha ja ei pidavat taastuma.

[Kaupo Kindsigo]

Oleme lõpetanud selle firma toodete kasutamise. Hülsidega püüdsime veel mõnda aega panna neid uuesti laadimisse aga lõpetasime selle suudmeosa purunemiste tõttu ära. Puhka rahus!

[vidrik]

Ma olen sellier ja bellotit lasknud nyyd oma 600 tk ära lasknud erinevate kauguste pealt ja ilmastiku oludes ja seda ühest ja samast partiist üksgi mul külg ees pole lennanud ja tõrkeid pole olnud tipp topp moon odav osta ja lasta

[paul]

Mina ei suuda oma Lymani pressiga jälle S&B hülssidele sütikuid korralikult paigaldada. Sütik läheb pessa raskelt ja jääb pisut välja. RWS i hülssidele sama riistaga lähevad sütikud paika kergelt ja istuvad, nagu vaja, pisut madalamale hülsi pinnast. Muid probleeme pole S&B hüllsidega märganud.

[vidrik]

lastud 1000tk ilma ühegi tõrketa 223 ja kõik ilusasti märgis

[smtasku]

Lee pressiga S&B hülssidele RWS sütikute paigaldamisega ei olnud miskit probleemi. Katseks sai võetud Ginexi sütikuid, nendega laadides samadele S&B hülssidele läks ainult mõni üksik probleemideta paika. Pigem siis võiks sütikute valikule tähelepanu pöörata.

[Kristjannn]

No ei tea jah,käisin paar nädalat tagasi laskmas, kaasas oli kolme erineva tootja laskemoon,WINCHESTER,SAKO JA SjaB.Peale suurt pauku tulid wintsesteri ja sako hülsid ilusti padrunipesast välja aga SjaB hülss hirmus raskelt,st lukk käis hirmus raskelt kui tahtsid hülssi välja võtta.Selline tunne nagu oleks hullult paisund.Täpsus oli seejuures sellel moonal päris hea,110 meetri peale tikutopsile enamvähem keskele. NB teiste tootjate laskemoon jooksis sama hästi.Kaliiber 30 06.Weatherby Vanguard.Laskemoon SjaB FMJ 11,7g.

[honkomees]

Täpsuse koha pealt ei mõista midagi tarka öelda, pole nii hea laskja (laskekatse tegin ära Barnauliga, selleks tol moonal ikka täpsust piisab), kuid kuna mul üks toru suht vähelevinud kaliibris 7x65R ja linna sattudes tuleb poest võtta mida on, siis on ka alles kümmekond padrunit sedasama tšehhide moona. Jookseb nagu moon ikka, aga... tulemuslikkus on niruvõitu. Mõned korrad on tulnud siledarauast üle lasta ja kõik kuulid, mis kätte on õnnestunud saada on olnud ribadeks, mantli tagaosa eraldi, tina eraldi ja mantli tükke nii tina ümber kui igal pool laiali. Viimane lastud loom oli koprapoeg ca 15-20 m ja kaelapauk segroogu riivates ei läbistanud looma,vaid jäi teisele poole naha alla pidama. S.t. et haavakanal oli ca 6-7 cm sügav ja seda ilma konti läbistamata. Arvatavasti jäi ka sellise nõrga toime taha sügisene põdravasika loa mahakandmine, keda veel 24 tundi jälitatud sai ja ikka maha ei jäänud. Tõenäoliselt kasutangi selle moona ära kopra ja sokujahis, neile peaks piisama.

[kakuke]

Honkomees, kuhu need tabamused suurel loomal siis on olnud, et maha pole jäänud või siledaga tulnud üle lasta?