Kutsika hind

[kirp]

Viimased arutlused võtsid vähe ootamatu pöörde, aga ega reaalsusest üle ega ümber saa. Selge see, et pesakonna muretsejal on ka omad ärilised huvid (et leib laualt ei kaoks ja vahest võidki peale saaks). Ja eks kapitalismuse reeglid kehti ka siin - võimalikult odavalt saada võimalikult suurt kvaliteeti ja lisaväärtust ehk siis ka hinda. Ja turg määrab valikud - kuna jahimees ei ole nõus nende "teistega" võrdväärset hinda maksma, siis pole ka ärilist mõtet jahiomaduste peale rõhuda. Nendele "teistele" ei lähe see ju korda (pigem võib segada, isegi häirida kui su lemmik suvekodu naabril kanad "ära jahib").

Vabandan juba ette. Ega ma kapitalismi reegleid taha revolutsiooni abil troonilt tõugata. Lihtsalt selgelt tuleks oma huvid ja ootused välja öelda. Vahest siis leiab ka edasimineku teid. Ma ei oska arvata, miks jahimees ei ole nõus (vähemalt praegu) mittejahimehest lemmikloomapidajaga võrdset hinda maksma. Vahest ebakindlusest hindamaks saadava kauba kvaliteeti (ja see on seda enam õnnemäng, mida vähem spetsiaalseid hindamissüsteeme rakendada) ja teadmisest, et paljud kasvatajad on minetanud "jahisuuna" aretuses juba ammu .

Mis puutub aretajate väitesse, et halvas tulemuses võib süüdistada ka oskamatut jahimeest (lörtsis hää potentsiaaliga koera ära), siis ka see võib juhtuda. Siiski on omadusi, mida väga raskelt saab kasvatusega parendada. Kasvõi seesama jahikirg. Kui see on teatud suunas aretusega välja roogitud, siis on üpris raske seda koerale sisse tagasi "toppida". Jah, ta läheb ja täidab mingil moel peremehe käsku (jälje otsimist vms.), aga kirge ja püsivust pole lootagi. Täpselt samamoodi ei parenda õppimisega haistmist ja väga raske on selle tüüpi muuta. Eks ole teisigi parameetreid, mida eeskätt jahil tarvis läheb (näituseplatsil aga mitte). Ja kui need tunnused/omadused on põlvkondade viisi hooletusse jäetud, siis väga head jahipeni enam ei saa. Nii kummitabki mind küsimus - miks peaks jahikoera (kes selleks ju tõuna aretati) rosettidega pärjatud näitusepeniks muutma. On ju palju huvitavaid ja ilusaid tõuge, kellega jahil käima ei pea.

[maris]

Nii kummitabki mind küsimus - miks peaks jahikoera (kes selleks ju tõuna aretati) rosettidega pärjatud näitusepeniks muutma. On ju palju huvitavaid ja ilusaid tõuge, kellega jahil käima ei pea.

Mida sa koeraga märtsist oktoobrini siis teed - pead lihtsalt diivanil/aedikus?

[kirp]

Mul on kuldne. Juunist alates peaks abistama sokujahis (kui ära kaotan), augustist novembrini on põhiline veelind. Aga eks see töövaba aeg ole omajagu probleemiks. Pole olnud seni hakkamist "vabal ajal" trenni teha verejälje või külmikus oleva linnuga. Kuigi peaks. Hooaja alguses on seetõttu hästi näha, et sõbrake roostes ja nädal-paar läheb taas sissetöötamiseks aega. Kummalisel kombel on minul olnud kaks linnukoera (vene spanjel ja kuldne) täis põlgust pardihaisu suhtes. Ma ei tea, kas midagi on aretusel tegemata jäetud, aga koerale ei meeldi see tõu "põhilind" üleüldse. Harjutamise ja hooaja algul "rooste mahanühkimisega" saab töötama, aga peab olema valvas, et aporteerimisel liiga vara seda vastikust suust maha ei pillaks. Ehk siis töö ja vaevaga saab asjast kuidagi üle, aga unistan ikkagi, et seda omapära mann ei oleks. Ka jääb kuldsel jahiinnust puudu. Ei kujuta ette, et ta tunni sama platsi heegeldaks, et lindu leida. Pigem tuleb 10 minuti pärast lontides tagasi ja kuulutab piirkonna lootusetuks. Samas ei ole tõug iseenesest potentsiaalita kui vaadata kasvõi põhjanaabrite ülimalt efektiivseid ja filigraanseid töökoeri. Hea kui keegi oskaks anda objektiivset hinnangu mis siin puudu - kas Eestis olevad koeraliinid või saamatud jahimehed (ka koolitusvõtted ja tavad on kultuuri osa mis võib känguda).

[tädimaali]

Viimased arutlused võtsid vähe ootamatu pöörde, aga ega reaalsusest üle ega ümber saa. Selge see, et pesakonna muretsejal on ka omad ärilised huvid (et leib laualt ei kaoks ja vahest võidki peale saaks). Ja eks kapitalismuse reeglid kehti ka siin - võimalikult odavalt saada võimalikult suurt kvaliteeti ja lisaväärtust ehk siis ka hinda. Ja turg määrab valikud - kuna jahimees ei ole nõus nende "teistega" võrdväärset hinda maksma, siis pole ka ärilist mõtet jahiomaduste peale rõhuda.

Ärilised huvid, kapitalism ... Pigem tuleb vaadata, et päris tänavale ei satu ja see ei ole mingi "äriline" huvi. See analüüsimine ja otsimine võtab kuid aja nagu täiskohaga töö, lisaks tuleks (mingist olematust ajast) sööki ja katust perele tekitada. Oluliselt lihtsam oleks, kui valikukriteeriumid oleks paremini hinnatavad ja neid oleks vähem, niiet selles mõttes ma ei imesta, et minnaksegi seda teed, mis on 50% lihtsam ja kutsikaid on ka palju lihtsam müüa, ehk siis nt näitusearetus. Kui võrrelda hinnatasemelt elektrilist kruvikeerajat nt tavalise pulgast kruvikeerajaga, ei ole loogiline eeldada, et too esimene tuleks teisest veel odavam. Tegelikult on hästi, kui saab sama hinnagagi.

Kirp, kas sul on töö-suunaga aretusest võetud kuldne? Need päristöökoerad peaks küll olema täielikud turbod ... ja oma tõu pealt mõeldes võiks neil küll olla kogu see retriivimine, olgu misiganes objekt, väga veres. Ma küll ei ole kuulnud, et meil keegi aretaks täiesti otseselt tööks kuldseid ... siis nii, et mõlemad vanemad on juba aretatud tööks ja aretusvalikud tehakse esmasena just töö pealt, mitte välimiku vms.

[kakuke]

... Pole olnud seni hakkamist "vabal ajal" trenni teha verejälje või külmikus oleva linnuga. Kuigi peaks. Hooaja alguses on seetõttu hästi näha, et sõbrake roostes ja nädal-paar läheb taas sissetöötamiseks aega. ...

Ma ise olengi tegelikult aru saanud, et jahikoera korralikult tööle hakkamiseks A ja O ongi see, et kogu aeg paned ta rakesse. Diivanil tast asja ei saa.

[Ahto Kattai]

Vot ,vot ,olemegi jõudnud sinnamaani ,et räägime näituse aretusest ja näituse ning tööomaduste vahele ei saa võrusmärki panna.Kuigi siin nii mõnigi on püüdnud selgeks teha ,et just heal näituse koeral on need ainuõiged töökoeraks samise eeldsed."Iluasjale" olgu näitus ja "tööriistale" olgu võistlus.Pole tarvis hämada tahtes loorbereid lõigata(kutsikaid müüa) mõlems katekoorijas.Muidugi ei ole kellegil midagi ilusa "tööriista " vastu ,kui see on siis ikka see prohvi tööriist,aga seda peab ka siis tõestama.Loteriid mängida ja pärast öelda ,et ise olid süüdi ,ei osanud võitu välja kraapida,(koera kasvatada),samas ise teades ,et võitu seal tegelikult polnudki,paremal juhul võib trehvata mitte nimetamist väärt võiduke.

Meil siin eestis viiakse igal aastal läbi näitusi ,aga kas ka midagi võistluste laatset toimub ,ma pean silmas jahikatsete osas.Pole nagu eriti kuulnud .Laika mehed Lätis ikka vist käivad,aga kas igal aastal? Ma ei pea silmas siin ühe kohtuniku poolt läbi viidavaid nn.uluki katseid,vaid ikka suuremaid üritusi ,kus kohtunike kogu ja rohkem rahvast osalemas.Sellistel puhkudel oleks ka ühe mehe (kohtuniku)subjektiivsus ilmselt maandatud.Mõtle kui uhke ,kui kasvataja võiks väita -vot selle ja selle jahikatse võistluse võitja,ikka kordades parem ,kui mingi "metsseale III v II järk" nagu nad paraku praegu on.Kui siit edasi fantaseerida ogu aeg ,käib üks kahjustuste pärast hädaldamine,mina ei saa aru miks ei võiks võitluses selle vastu kasutada koeri ? Kas siis viljapõllust emise mahalaskmine on humaansem ,kui sead sealt koeraga minema peletada? Pole need põrsad enam selleks ajaks nii väiksed midagi ,kui sead viljas hakkavad käima! See oleks ju võimalus just noori koeri treenida ,ei pea ju vanu murdjaid lahti laskma.Kui ka selle käigus mõni põrsas murtakse on kahju kordades väiksem ,kui emise hukkamine! Kautselt on see jutt teemas,selle jutuga tüürin sinna ,kuidas oleks võimalik kutsika hinda tõsta/parandades koera tööomadusi!

[hundikütt]

Kult kirjutas:Kui siit edasi fantaseerida ogu aeg ,käib üks kahjustuste pärast hädaldamine,mina ei saa aru miks ei võiks võitluses selle vastu kasutada koeri ? Kas siis viljapõllust emise mahalaskmine on humaansem ,kui sead sealt koeraga minema peletada? Pole need põrsad enam selleks ajaks nii väiksed midagi ,kui sead viljas hakkavad käima! See oleks ju võimalus just noori koeri treenida ,ei pea ju vanu murdjaid lahti laskma.Kui ka selle käigus mõni põrsas murtakse on kahju kordades väiksem ,kui emise hukkamine! Kautselt on see jutt teemas,selle jutuga tüürin sinna ,kuidas oleks võimalik kutsika hinda tõsta/parandades koera tööomadusi!

Anna andeks mu lühikest mõistust aga aru ma ei saa,kuidas selline tegevus tõstaks kutsika hinda/tööomadusi.Kui kasvataja käib kutsikatega viljas sigu peletamas,ega siis kutsikatest veel seakoeri saa.See mu arust ikka natuke geenides ka kinni.Nugisekoerast ikka päris seakoera ei saa.Kuigi jah,õpetuses väga palju kinni aga kui ikka seale ligi ei lähe ,siis ära teda sinna topi ka.
Ja kuidas sa sellist asja üldse ette kujutad mida välja pakkusid.

[Pikk]

Mul on kuldne. Juunist alates peaks abistama sokujahis (kui ära kaotan), augustist novembrini on põhiline veelind. Aga eks see töövaba aeg ole omajagu probleemiks. Pole olnud seni hakkamist "vabal ajal" trenni teha verejälje või külmikus oleva linnuga. Kuigi peaks. Hooaja alguses on seetõttu hästi näha, et sõbrake roostes ja nädal-paar läheb taas sissetöötamiseks aega. Kummalisel kombel on minul olnud kaks linnukoera (vene spanjel ja kuldne) täis põlgust pardihaisu suhtes. Ma ei tea, kas midagi on aretusel tegemata jäetud, aga koerale ei meeldi see tõu "põhilind" üleüldse. Harjutamise ja hooaja algul "rooste mahanühkimisega" saab töötama, aga peab olema valvas, et aporteerimisel liiga vara seda vastikust suust maha ei pillaks. Ehk siis töö ja vaevaga saab asjast kuidagi üle, aga unistan ikkagi, et seda omapära mann ei oleks. Ka jääb kuldsel jahiinnust puudu. Ei kujuta ette, et ta tunni sama platsi heegeldaks, et lindu leida. Pigem tuleb 10 minuti pärast lontides tagasi ja kuulutab piirkonna lootusetuks. Samas ei ole tõug iseenesest potentsiaalita kui vaadata kasvõi põhjanaabrite ülimalt efektiivseid ja filigraanseid töökoeri. Hea kui keegi oskaks anda objektiivset hinnangu mis siin puudu - kas Eestis olevad koeraliinid või saamatud jahimehed (ka koolitusvõtted ja tavad on kultuuri osa mis võib känguda).

Pole just eriline kuldse spets aga mulle tundub et ei saa kahte erinevat asja täiesti ideaalseks välja õpetada. On ju linnu otsimise mõte et teatud maaalal peab koer üle kontrollima iga põõsa ja puhma, samas aga vere jälje puhul peab ta ainult seda jälge jälitama, mitte aga igat põõsa alust nuhkima. Minu esimene kuldne oli ideaalne verejäljekoer, ei pidanud teda isegi laskekohta viima piisas et viipasid käega suunda, ja koer läks ning leidis, linnu otsimisel aga võttis liiga suure pinna ette, kui just kohe otsa ei komistanud siis pani ikka paarsada meetrit ühele poole ja paarsada teisele poole, et kus on? Praegune kuldne on pigem linnu otsimiseks, otsib läheduses ja põhjalikult, siia sinna, kui vaja jäljele panna siis peab ikka minema suht tabamiskohale, ning laskma koeral endal avastada, kui annan käsu otsi siis kipub ikka rohkem linnu otsimist tegema.
Mis puutub jahiindu siis on kuldsed suht innukad, vahel on mõnele vaja lihtsalt hasarti ka konkurentsitunnet tekitada. eriti hästi on see näha kui toimuvad mingid õppepäevad jms. Mõne koera omanik on alguses ikka suht kindel et ega tema memmekas ikka ei julge vette ronida või jänest puutuda, kui teised koerad ees siis on lõpuks selline hasart et kas tõmbavad vaese dummy vees lõhki või uputavad üksteist ära, kõik on nii kanged tooma ja ära kandma.

Ise olen vaadanud et koer ei tohi üle kiusata drilliga, asi peab olema mäng ning drill tuleb ära lõpetada koheselt kui on näha et koer teeb seda vastumeelselt, ideaalis on soovitud tegevus tema jaoks preemia. Ning samuti ei tohiks koera liiga palju lollitada, nt käskida lindu otsida kui seda seal tegelikult ei ole. Kuldne on lihtsalt õpetatav aga ka suudab ise palju mõelda, kui ikka on kästud kümme korda lindu otsida aga no ei ole lindu, siis ei saa ta enam aru et mida temast tahetakse, mida ta peab otsima ja ongi et käib korra viisakusest ringi ära ja tuleb tagasi

[kirp]

Olen tädimaaliga nõus, et kuldse aretamisel Eestis on üpris "näituselooma" poole kaldutud. Sestap tunnetangi seda aretuse tugevat kõrvalekallet algsest funktsioonist omal nahal. Mõne teise jahikoeratõu (nt. laika) puhul pole see vahest nii suur probleem, neid diivaniloomana tavaliselt ei kasvatata.

Minu perre võeti kuldne lemmikloomaks."Laenasin" teda väheke jahiks kui juba majas leival oli Ja lootsin oma pühas lihtsameelsuses, et kui on jahitõug, siis anna aga minna...Tänaseks on minu naiivsus väheke vähenenud ja hea, et foorumis arutledes on ka teistele selge - paljude jahikoerte "jahiliinid" on eraldunud omaette aretusharru. Ja just nende poole peaks jahimehed vaatama ja kohalikud rosetikuulsused ära unustama. Kuni ilus välimus pole taas pandud teenima funktsiooni (nagu mõni aeg tagasi aretajad väljendasid, et jalanurgake on tähtis vastupidavuseks jahil).

Ka otsimispüsivuse jutt on konkreetsest põhjusest algatatud. Nimelt lüües lahti Eesti Jahikoerte Tõuühingu kodulehel VEELINNU katsete reeglid, selgub, et koeral peab laskma otsida 2 lindu max 60 min. ja mitte vähem kui 30 minutit.

[maris]

Kirp - http://www.metsastysnoutajat.com/ - siit peaksid endale järgmist (kuldset) retriiverit otsima .

[Jägervision]

Ei ole ikka päris nii, et kui koer on ilus siis tööd ta raudselt ei tee. Keeruline on ilmselt aretada koera, kes oleks pidevalt rühma- ja BIS kohtadel ja samas töötaks nagu kulda aga hästi ehitatud koera jaoks ei tohiks tšempionitiitlite kogumine jahtide vahepeal küll mingi probleem olla. Ma saan aru, et Kirbul on oma valusad kogemused aga seda ei saa päris kõigile laiendada. Ma ei ütle, et tuleks usaldada, et kui koer on äge näitusekoer ja kasvataja ütleb, et vanemad metsas nuusutavad küll nii, et äge jahipeni tuleb. Aga ei ole ikka nii, et kui on näitusekõlbulik koer siis metsas pead vere ninast välja pingutama, et midagigi koerast kätte saada. Tuleks vaadata rosettidest kaugemale ja selgeks teha mis need koera vanemad väljaspool näituseringi teha suudavad ja otsustada selle järgi.

Sellest, et Eestis võistlusi ei korraldada, on küll terav kahju. Ilmselt tuleb selles osas pöörata pilk Eesti Jahikoerte Tõuühingu poole.

[jaan juhus]

Minu arvamus ,et kutsika ost on täielik loterii.Kindlasti tuleb vaadata vanemate tulemusi aga see ei anna ka mingit kindlust.
Lihtne näide elust enesest,ühest Lääneka pesakonnast mis minu emasel koeral oli.Sündis 6 kutsikat.Nendest neli olid tublid jahikoerad üks veel eriti tubli,esimese järguga nii põdrale kui seale välitingimustes ei saa paljud laikaomanikud uhkustada.
Kaks aga täielikult ebaõnnestunud.Ühega nägin ise hullu vaeva aga täiesti lootusetu varjant.
Kutsikate hind oli ju kõigile üks.Selle näite varal olid neli loterii võitjat ja kaks kaotajat(õnneks üks kaotaja, sest ühe jätsin endale).
Kokkuvõtteks arvan,et kutsika hind peaks seotud olema lõpptulemusega,kuidas seda päriselus teostada ei oska öelda.Selleks peaksid kutsika müüja ja ostja teineteist usaldama ja koostööd tegema
Lõpp läks keeruliseks ära aga loodan ,et saate mõttest aru.

[Ahto Kattai]

Hundiküütt ,kus sa midagi sellist välja lugesid ,et kutsikatega viljast sigu käiks peletamas .Jutt ikka noortest koertest ,ja mõte ikka selles ,et koerale rohkem treeninguvõimalust anda/looma näidata ,mitte ainult see mõni kuu aastas ja nagu paar viimast talve on näidanud ongi koeraga võimalik olnud ainult kaks kuud aastas jahti pidada ! Tea kus see koer siis oma koolituse peab saama? Mõte on selles ,et viljapõllus on koera tegemised peremehe silma all ja ju seal siis saab ka selgeks ,kes nugise /kähriku koer ja kellest võib sea koera loota.Ja hinna suhtes võid ju vähe tulevikku vaadata ,kindlasti on nende varakult treenima hakatud koerte järeltulijad perspektiivsemad jahikoerad.Pean oma jutus silmas just laikasid.Praegune seadus sellisele tegevusele mingit võimalust ei anna.

[kirp]

Vastuseks Jagervisionile:

Ei ole koeraaretaja vaid n.ö. lõppkasutaja, seega ääretute kogemustega ei hiilga. Aga just jahimehe-lõppkasutaja poole pealt paneks ikkagi prioriteedid kutsika muretsemisel paika järjekorras:
1) kenneli ja konkreetse koera esivanemate liinide seotus heade jahieeldustega (niipaljukest kui infot saab). Kahjuks, nagu selgub, häid (kompleksseid) hindamissüsteeme ei kiputa eriti juurutama (vt. foorumi üpris pessimistlike märkusi boniteerimise kohta) ja loomulikult on vajalik müüja-ostja vaheline usaldus, ütleks isegi abi "ennustamaks" milline kutsikas pesakonnas on super, milline keskmik ja milline lootusetu. Võite vastu vaielda, et seda ei ole 100% kindlusega ütelda, aga tegelikult suudab jahisuunal tegutseva kenneli omanik küllalt täpselt öelda, kes on pesakonna parimad. Kui jahiga ei tegele, siis pole ka kogemusi ja jäädakse muidugi hätta.
2) rosetid ehk siis näitusehinded. Hea väljanägemine pole ka koeral patt, aga see olgu pigem boonus esimesele punktile lisaks. Usun tädimaali juttu, et töökoerte kasvatajad ei aja taga kõige-kõige paremat eksterjööri nii, et veri ninast väljas.

Samuti arvan, et sellise "elektrilise kruvikeeraja" eest võib ka omajagu rohkem hinda küsida ja kindlasti ka makstakse. Võimalik, et mingil määral on praegu tegemist masu-aegse pseudokokkuhoiuga (nagu ka püssi või optika ostmisel), et loetakse kröösustena raha, kuigi tegelikud kulud, mis kogunevad aastatega ületavad algset (kutsika ostmist) kordades. Võrdlus relvadega pole vahest isegi paslik, sest püssi müüd ära kui ei sobi, koeraga lõpetad tavaliselt siis kui sõbrake parematele jahimaadele kolib.

Tahaks ka veelkord rõhutada, et teatud omaduste puudumist ei kompenseeri hoolika õpetamise ja tööga. Väidetavalt saavat 8 põlvkonnaga aretada täiesti teise tõu ehk siis 16-20 aastaga võidakse liinist kaotada mingid (jahi)omadused sootuks kui neid teadlikult ei soodustata/valita. Kui jahikoer jahiga ei tegele, kuidas sa siis seda poolt hoiad või arendad? Nii need liinid jahi mõttes hääbuvadki (objektiivne paratamatus nagu ütlesid kuulsad filosoofid juba ammustel aegadel).

Ehk siis kokkuvõtteks: aretajad, võtke julgus ja hakkamine kokku ning looge rohkem jahikenneleid ja selle arendamiseks sobilikke süsteeme (hindamised, katsetused, "õpitoad" je.). Hea koeraga jahil käinu (olgu püssiga või püssita inimene) teab, milline eriline tunne on külg külje kõrval ühise eesmärgi nimel tegutseda. Ja ka koer muutub hoopis teiseks (hakkab selle nimel vaat et elama) kui üht oma igiomast tegevust saab toimetada.

[Raims]

Asi nats teemast eemal.Omale sai suvel läänekas toodud siis ütles müüja
kohe et kui koer 2aasta jooksul tööle ei hakka võtab koera tagasi ja annab
uue kutsika.Hinnaks siis kutsikal oli 5tonni