On tegude aeg.

[Ain Aavik]

Jah Janek, olen küll minemas ja end ka ära registreerinud.
Ja hää meelega näeks kuuleks ka seal Paides Sarviku asjalikku sõnavõttu.

Sarvik kirjutas:
...ja teisalt jahimeeste ideoloogilist segadust ja vastukäikude hambutust....kes visklevad teise poole ettesöödetud konksude otsas ja ei suuda ise protsesse/arenguid kontrollida/juhtida...


Asjaõiendus antud loo koha pealt on järgmine.
Uugametsad vähemalt võtsid midagi reaalselt ette - kui oleks looja peale lootma jäänud ja muudkui aga vaikinud ja omaette siin foorumis ja nurga taga ümisenud käsi rusikas taskus ... istuksime me juba kotis, seotuna uue sääduse omandisuhete ja õiguste rahapaeltega.

Aga ei miskit - elame edasi ja vaatame pealt rõõmuga edasi kuidas Eestimaad rahulikult ahju aetakse ...

ja ei midagi isiklikku

[kakuke]

Mul jäi ka Ansipiga viin joomata, nii, et sean sammud Paidesse.
Paistab, et metsaomanike huvi sinna üritusele suht väike. EEML ise helistas läbi ühinguid,et kas keegid teist tulemas. Ise nii ainus olengi oma ühingust.

[Kellapoiss]

Ja mina arvan ikkagi,et jahiõigus peab olema seotud maaomandiga.70-st mehest 60 ei oma mingit seost maaga.Selline on minu maadel toimetava jahirentniku seis.Salaja teevad sigade söödaplatse minu maadel.Heinamaad on pahupidi küntud.Kahjustuste lube välja ei kirjutata.Sigu ju vähe.Vot nii on lood.

[aadu kadakas]

[b]10. Nõustume seniste, maaomandit mitte arvestavate, suurte jahipiirkondade säilitamisega, kui metssiga ja metskitse käsitletakse edaspidi väikeulukina;

No lõpuks jõudsime sinna ka välja mida ammu räägiti . Siga väikeulukiks ja maaomanikul õigus väikuluki jahti pidada oma kinnistul.

Ja lisaks veel punkt 5:
5. Maaomanikul peab olema õigus omal maal pidada jahti väikeulukitele või seda jahirentniku teadmisel iseseisvalt korraldada
, millel kommentaariks: Kopra probleem on lahendatud punktiga 5, kus maaomanik saab vajadusel jahi korraldada teiste jahimeestega, kes ei tarvitse kuuluda jahirentniku organisatsiooni.

Tõnno pakkus ka ju välja, et äkki oleks õige, et jahimehed ise ennast jahirentniku rollist taandaksid.

[kakuke]

10. Nõustume seniste, maaomandit mitte arvestavate, suurte jahipiirkondade säilitamisega, kui metssiga ja metskitse käsitletakse edaspidi väikeulukina; - Suuri jahipiirkondi on vaja mitte jahimeestele, vaid ulukitele. Seega sihukest tehingut ei hakka isegi arutama.

Tegelikult on ju tore, et mingi selline üllitis on välja lastud. Senini tegelikult ei olnud mingit kirjaliku alust, mida arvab asjast EEML ja millised tema seisukohad on. Peale seda foorumit peaks nagu ametlik seisukoht olemas olema? Nüüd nagu välja öeldud, et mida tegelikult tahetakse.
Reeglina olen ma olnud mosse mõtteavaldustega päri, aga see 5000ha jutt pani nats mõtlema. Looma seisukohast olgem ausad, pole mingit vahet, kui suur see jahimaa on, kas min 1000ha nagu Soomes või siis 3000 või 5000ha. Tema elab ikka selle ala peal, kus ta elab. Pigem on see jahimeeste probleem, kui nad ei saa omavahel maad jagatud, et kes selle põdra laseb, kes nende ja ütleme veel üle kolme jahimaa jalutab kogu aeg. Nüüd ka ju laseme tegelikust sama moodi suurkiskjaid. Limiit jagatakse maakonnapõhiselt üle mitme jahtkonna. Ma ei usu, et meil loomad tahavad elamiseks 5x suuremat ala, kui Soomes elavad loomad.

[Sarvik]

Jah Janek, olen küll minemas ja end ka ära registreerinud.
Ja hää meelega näeks kuuleks ka seal Paides Sarviku asjalikku sõnavõttu.

Sarvik kirjutas:
...ja teisalt jahimeeste ideoloogilist segadust ja vastukäikude hambutust....kes visklevad teise poole ettesöödetud konksude otsas ja ei suuda ise protsesse/arenguid kontrollida/juhtida...


Asjaõiendus antud loo koha pealt on järgmine.
Uugametsad vähemalt võtsid midagi reaalselt ette - kui oleks looja peale lootma jäänud ja muudkui aga vaikinud ja omaette siin foorumis ja nurga taga ümisenud käsi rusikas taskus ... istuksime me juba kotis, seotuna uue sääduse omandisuhete ja õiguste rahapaeltega.

Aga ei miskit - elame edasi ja vaatame pealt rõõmuga edasi kuidas Eestimaad rahulikult ahju aetakse ...

ja ei midagi isiklikku

1.ei midagi isiklikku, sry kui keegi tundis end puudutatuna
minu tekstis esinenenud nimi mats von huugametsa ei ole mingil moel seotud foorumlase uugametsaga vaid on kirjanduslik kujund/üldistus mõisnikumõtetega maaomanikust

2.paidesse ei tule, on minu mätta otsast vaadatuna mulle olulisemaid tegevusi see aeg

3.erametsaliit kui selline täidab oma põhikirjalisi ülesandeid seal paides
siis copi/paste erametsaliidu põhikirjast:
------------------
II TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. Ühingu tegevuse eesmärgid on:

1) moodustada ühtne ja terviklik erametsaomanike organisatsioonide üleriigiline struktuur metsaressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks;
2) rakendada abinõusid metsade säilitamiseks ja taastamiseks;
3) liikmete põhikirjaliste ülesannete täitmise toetamine, nende tegevuse koordineerimine ja informatsiooni vahetamine;
4) arendada koostööle ja vastastikusele usaldusele rajanevat ühistegevust teiste organisatsioonidega;
5) arendada ettevõtlust ja ühistegevust maapiirkondades;
6) arendada metsa kõrvalkasutust, jahimajandust ja taluturismi.
---------------------------
sellest peaks isegi väga rumal inimene üheselt aru saama et jahimajandus + taluturism = jahiturism

3. ja kummardus maaomanikele kes kasutavad osavalt jahimeeste foorumit oma eesmärkide saavutamiseks

[Pauli]

Pole küll päris see teema, aga kirjutaks ikkagi kakukesele vastuseks selle jahipiirkondade suuruse kohta. Nimelt minuarust ajad sa pisut põhjuse ja tagajärje sassi (või siis teen seda mina ). Kui nii võtta, siis looduskaitsealasid on ka vaja ju inimesele, sest inimesed ei suuda muidu oma ahnuses loomadele eluruumi jätta. Loomal on sellest rohelise tammelehega sildist suhteliselt ükskõik (välja arvatud ehk hundil, kes näikse kaitseala tähenduse ära õppinud olevat). Nii on ka jahipiirkondadega. Ehkki esmapilgul näib, et pisikeste piirkondade korral tohib igalt tükilt lasta aastas 0,3 siga, siis tegelikus elus lastakse ikkagi 2 ja nii need kärssninad otsa saavad. Seega suuri piirkondi on vaja samaks asjaks milleks looduskaitsealasid: et inimesed oma ahnuses viimast metselajat maha ei notiks. See, kas piirkonna suurus on 1000 või 5000 ha, on juba kokkuleppimise asi. Aga ei ole ju mõistlik hakata jahipiirkondi suuruse järgi kategoriseerima, et pisikesed võivad lasta ainult kitse, suuremad juba siga ja hundijahi õiguse saamiseks tuleb terve maakond kokku ajada. Mingi kategoriseerimine on, tõsi küll, ka praegu (väike- ja suurulukid), aga see on siiski lihtne "lauaga" vahetegemine.

[Pauli]

Üks asi veel:

maaomanike maja vundamendiks on see et jahiõigus on asi iseeneses ja a priori/iseenesestmõistetavalt/põhjendust vajamata käib jahiõigus maa omamisega automaatselt kaasas ....nüüd tahetakse see seaduseks raiuda

julgeksin väita ja loodetavasti leida ka argumendid mis seda kinnitaks et nii see ei pruugi olla kohe mitte....see oleks siia väga pikk tekst....nimetaks vaid esimese lause/väitealge .....meie põhiseadus algab sõnadega: eesti vabariigi põhiseadus.... mitte eesti kuningriigi või vürstiriigi põhisedus.....

Tegelikult on ka see arutelu juba foorumist mitmel korral läbi vilksatanud. Kas siin ei tuleks pilku seada sinnapoole, et uluk on peremeheta vara?

[Üllar Tamm]

Vähemalt uue seaduse ettevalmistamise algul oli maa- ja metsaomanike huvide eest võitlejatel suureks probleemiks kobras ja tema tekitatud kahjustused. Nüüd kipub kobras jääma tahaplaanile, kuna kits ja siga väikeulukina on palju isuäratavamad Arutleks siiski pisut kopra teemal.

Usun, et enamus jahimehi ja ka maaomanikke on tähele pannud, et kopra üks meelielupaiku on vanad võsastunud maaparanduskraavid ja nende ümbrus.

Omandireformi käigus talitas riik kavalalt ja andis omanikule üle ka tema kinnisasjal paiknevad maaparandussüsteemi osad koos kohustusega neid hooldada ja korras hoida
Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded on lahti kirjutatud näiteks siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/114122010010

Rohkem infot maaparandusega seonduva kohta leiab siit http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355

Eks iga maaomanik võib korraks peeglisse vaadata ja mõelda, kui tõsiselt ta on nende kohustuste täitmisse suhtunud. Ehk lihtsalt öeldes on paljud maaomanikud oma tegemata tööga loonud koprale soodsad elupaigad ja eeldused nende leviala laienemiseks.
Praeguseks on kujunenud selline olukord, et maaomanike huvide eest võitlejad näeksid hea meelega jahimehi maaomanike eest kohustusi täitmas ja nende asemel kobrast ohjeldamas ja ootavad selle eest veel raha kah

Ehk oskab Tõnno seda lugu kommenteerida maaomanike poolelt vaadates

[aadu kadakas]

Üllar, oled sisse toonud päris õige temaatika. Ma ei tea, kas riik nüüd kavalalt käitunud, kuid praktikas on ju asi huvitav. Moodustatud MPÜ (moodustamise kriteeriumitele Üllar viitab) on suure maaomaniku huvi ja ka õigus. Suurteks maaomanikeks meil PÜ-d, riik (RMK peamiselt) ning mõned muud erakad ka. Ülejäänud ehk nö väikeomanikud on automaatselt MPÜ liikmed, kui maaparandussüsteem nende maid läbib/puudutab. Aga kaasarääkimisõigus igasugustes protsessides olematu. Isegi siis, kui mõni näiteks looduslikke protsesse toetada tahaks omal maal. Teatavasti tuleb maaomanikega kõik plaanid kooskõlastada, kuid praktikas seda palju ei tehta ja vist muudeti üks punkt ka lausa selle õigustamiseks ära. Mul tegelikult heameel, et miski regulatsiooniga toimib ka maaparandussüsteemide korrashoid siin-seal (loodetavasti ka europrojektide lõppedes), sest väikemaaomanik tõenäoliselt puhtrahaliselt või laiskusest seda niipea teha ei suudaks/tahaks - seda tõestab ka kraavide võsastumine, kus projekti pääl pole.
Küll aga tahan selle kommentaariga tõmmata paralleeli jahinduse hetkearengutega. Kogukond oma arengu algfaasis või olematu omi asju ühistegevuses ise korraldama, mis on mõneti arusaadav seadusregulatsioonides üksnes "suurte" eelistamises. Osaliselt tegemist harjumusega eelmisest riigikorrast. Siis tekibki ootus, et riik reguleeriks. Riik aga viskab selle endalt tagasi (vahest väga teadliku suunamisega) ning kinnihaarajateks on "suuremad" või nutikamad. Ja siis on praktikas tulemus, kuid kas see "väikestele" meelbib on iseküsimus.
Sammal.habe viitab ka just sellele, et peaks olema aega (ja ka tahtmist) soosida kogukonna teket ning siis saab rääkida altpoolt paikapanemisest. Muidu ikka nii, et institutsioon tehakse valmis ja seeläbi väänatakse suunda (rahvas nõus ka). Peaks aga olema inimesed, kes üheskoos selle "keha" ellu kutsuvad.
Vabandan pika mõttekäigu eest, kuid teema "On tegude aeg" on ennekõike minujaoks koht asjade tuumast arusaamiseks ning mõtlemiseks.

[tõnno]

et peaks olema aega (ja ka tahtmist) soosida kogukonna teket ning siis saab rääkida altpoolt paikapanemisest. Muidu ikka nii, et institutsioon tehakse valmis ja seeläbi väänatakse suunda (rahvas nõus ka). Peaks aga olema inimesed, kes üheskoos selle "keha" ellu kutsuvad.

Jah, just sellest ma räägingi! Tänase ülalt alla mudeli asemel moodustab kohalike maaomanike kogukond jahipiirkonna, mida kasutab ise, või jahihuvi puudumisel annab meelepärasele seltskonnale kasutada. See oleks siis ideaaljahipiirkond, mida minu käest pinniti. Ideaalne ehk parimate kavatsuste kohane.

[andrus]

Aga mina pole siiani suutnud aru saada kuidas suudetakse kõik need maaomanikud ära rääkida või üleüldse kuidas on võimalik nende kõikidega kontakteeruda,lepingus sõlmida,tasudes kokkuleppid jne.Esiteks on juba meeletu orgunnimine see,et saada 1/3 maaomanikest kuskile kokku.
On mõningatel aimu kah kui palju maaomanike on 5000ha?See eeldab 5a tööd või tuleks eraldi inimesed palgata,kas senikaua jäävad jahid pidamata kuna uusi piirkondi moodustatakse?

[kakuke]

... Kui nii võtta, siis looduskaitsealasid on ka vaja ju inimesele, sest inimesed ei suuda muidu oma ahnuses loomadele eluruumi jätta. Loomal on sellest rohelise tammelehega sildist suhteliselt ükskõik (välja arvatud ehk hundil, kes näikse kaitseala tähenduse ära õppinud olevat). Nii on ka jahipiirkondadega. Ehkki esmapilgul näib, et pisikeste piirkondade korral tohib igalt tükilt lasta aastas 0,3 siga, siis tegelikus elus lastakse ikkagi 2 ja nii need kärssninad otsa saavad.

Mnjaa, aga tegelikkuses ei muutuks ju midagi, kui see looduskaitseala tükeldada sama pinna juures ütleme viieks väiksemaks. Sama pidasin silmas ka jahipiirkondadega. See usaldamise teema on minu silmis samas lahtris nagu peaks tegema kõigile autojuhtidele niikuinii igaks juhuks trahvid ette ära, kuna kõik eeldavad, et niikuinii kihutatakse. Jahimehi tegelikult pinnaühiku kohta on ju loogiliselt võttes ikka sama suhtarv. Tahad väita, et kui täna tahta lasta jahimaa sigadest tühjaks, siis keegi paneks käe ette?

[andrus]

Sealt see kõik ju alguse saigi.

http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=ar ... ikkel=1495

[Üllar Tamm]

... Ma ei tea, kas riik nüüd kavalalt käitunud, kuid praktikas on ju asi huvitav...

Moodustatud MPÜ (moodustamise kriteeriumitele Üllar viitab) on suure maaomaniku huvi ja ka õigus...
Ülejäänud ehk nö väikeomanikud on automaatselt MPÜ liikmed, kui maaparandussüsteem nende maid läbib/puudutab. Aga kaasarääkimisõigus igasugustes protsessides olematu...

... Mul tegelikult heameel, et miski regulatsiooniga toimib ka maaparandussüsteemide korrashoid siin-seal (loodetavasti ka europrojektide lõppedes), sest väikemaaomanik tõenäoliselt puhtrahaliselt või laiskusest seda niipea teha ei suudaks/tahaks - seda tõestab ka kraavide võsastumine, kus projekti pääl pole...

Üritan siis Aadu mõtteid kommenteerida:

Maaparandussüsteemide eraomanikule üleandmises võib tõmmata paralleeli teedega. Omandireformi käigus suruti enamus küla- ja metsateid, mis vähegi võimalik, erateedeks. Põhjus selles, et KOV pääseks nende teede hooldamise ja korrashoiu kohustusest = raha kokkuhoid. Olen veendunud, et see oli teadlikult "kõrgemalt poolt" suunatud protsess.

MPÜ moodustamine ja tegevus ei ole ainult suurmaaomaniku huvi ja õigus. Selles saavad huvi ja tahtmise korral aktiivselt kaasa lüüa ka väikemaaomanikud. Toimivatest kraavidest ja korras teedest saavad ju kasu kõik maa- ja metsaomanikud = kinnisvara väärtuse kasv!

Olles ise ühe MPÜ idee autor, algatusgrupi kokkukutsuja ja siiamaani praktiliselt kogu ettevalmisava töö tegija, on mul pisut kogemust ka selles vallas. Hetkel on pall PRIA poolel, kuu-paari jooksul peaks selguma, kas meie toetusetaotlus ka rahuldatakse
Võrumaal olin sel aastal suurim taotleja. Väike pilt ka plaanidest:

Scan-0653.jpg (23.43 KiB) Vaadatud 6781 korda

Huvi puudumine süsteemide korrashoiu vastu pole ainult väikemaaomanike probleem, ka paljud suuremad maaomanikud on siiamaani sellele kohustusele läbi sõrmede vaadanud. Siin näen tegematajätmist ka Erametsaliidu poolt.
Teiseks ei saa nõustuda olukorraga, kui maaomanikud püüavad veeretada vastutust oma tegemata töö ja sellest tingitud koprale soodsate elupaikade tekkimise eest ainult jahimeeste kaela. Paljudele maaomanikele meeldiks, kui jahimees selle eest veel peale ka maksab