On tegude aeg.

[Sarvik]

küsisin paari nädala eest arvamust Laarilt. ja tema seisukoht oli, et praegusel kujul seda vastu ei võeta.

Uugametsa mainit "jumalatega" seoses haakub mälusopist klassikaline nõuka-aegne definitsioon revolutsioonilisest situatsioonist: alamkihid ei taha enam endistmoodi elada, ülemkihid ei saa enam endistmoodi valitseda.

tore et küsisid....aga väga oluline on see vastus ka fikseerida ja avalikustada....
sooviks väga et ej toimetus sellega tegeleks

[kakuke]

Mind huvitab, et mida nende allkirjade kogumisega tahetakse saavutada?
Kas tõesti arvatakse enda naiivsuses, et need allkirjad miskit annavad või et seadus poliitikutele soovitud kujul ei ilmu? Nimelt pani mind seda küsimust endale esitama üks teise teemaga seotud kiri, mis minu postkasti potsatas. Seal ei morgendanud poliitikuid 13 tuh häält.

Tere!

Täname Sind, et toetasid allkirjaga õppelaenude hüvitamise jätkamist.

Andsime kogutud 13 000 allkirja üle Riigikogu juhatusele 17. novembril. Kahjuks ei ole üheskoos kogutud allkirjad mõjutanud Riigikogu enamust jätkama õppelaenude hüvitamise jätkamist.

Kaks kuud tagasi algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning fraktsiooni mittekuuluvad saadikud Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu.eelnõu, mis taastaks õppelaenude hüvitamise jätkamise kõigile avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes astusid kõrgkooli enne 1. juulit 2009. Eelnõuga saab tutvuda aadressil: http://bit.ly/fR0bpR.

Ootame Sind Riigikokku eelnõu esimesele lugemisele, mis toimub järgmisel neljapäeval, 20. jaanuaril, et üheskoos seista oma õiguste eest. Mida rohkem meid on, seda suurem on tõenäosus, et seadust muudetakse ning õppelaenude hüvitamine taastatakse.

Kogunemine Riigikogu ees on kl 9.30. Kui Sa oled Riigikokku tulemas, siis saada oma ees- ja perekonnanimi ning isikukood hiljemalt kolmapäeva hommikuks aadressile tarmo.seliste@eyl.ee. Riigikokku tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Jooksvat infot õppelaenude hüvitamise jätkamise kohta leiad Facebookist aadressil: http://www.facebook.com/Oppelaenu.huvit ... eb.jatkata.

Täname Sind toetuse eest.

Maris Mälzer
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit

[Sarvik]

to kakuke:
15 tuh potensiaalset häält on ühtepidi väike ja teisipidi väga suur arv millega poliitikud riskivad.
....kui ühest kohast 15 tuh, teises ja kolmandast ka..... ja oledki jäänud kas konkurendile alla või mõnel juhul üldse välja ....arukas poliitik mõtleb enne kolm korda kui on huvigrupi vastu....ja seda eriti just nüüd enne valimisi.
oluline on siinjuures just et need seisukohad saaksid fikseeritud ja avalikkuse tähelepanu.(loe: siis on nendest hiljem raske taganeda....mis muidu poliitikutele meeldiks).

[Ain Aavik]

Kakuke, Su küsimus koos jutuga kõlab kuidagi Volmer-likult


Pole tahtmist, ega ole tulnud mõttessegi seda jahinduse teemat poliitiliseks juraks pöörata, kuid näib nii siin riigis, kui selline veel kuidagi eksisteerib, et kõik algab ikkagi sealt ülevalt ''mäe pealt'' ja lõpeb poliitilistes rahamängudes, kus ikka ja jälle peavad lihtsad inimesed tegema järeleandmisi ... Üleval mäe peal olevad aga on nagu ''Viimsest reliikviast'' pärit nunnakloostri ülemused, kes kostavad kõige peale ''mina oma otsusest ei tagane'' ...
Omalt poolt küsin, et kelle valitud need poliitikud siis seal mäe peal on - kas meie rahva poolt või arvavad nad tõesti, et kui juba sinna ''esimesesse Eestisse'' on saadud, siis võivad nad kõike teha, mis pähe tuleb, peaasi et pangaarve üle ääre ajab ...

Mõned asjad nagu oleks vajalik ikka meil kõigil eneste jaoks ka alles jätta selles moodsas orjapidamises ja põhimõtete rahaks vahetamise tuhinas - selle eest on tarvis ka seista.
Üks enda eest seismise viis on tänasel päeval just nimelt selline - korjatud allkirjad ja nende toel esitatud pöördumised-nõudmised. Meie inimestel on selline ''vaga lamba mentaliteet'', et muul moel ju hirmude tõttu pole võimalik meelsust avaldada.
Või peab mingisuguse bravuurse ''Balti keti'' taolise suurürituse organiseerima või uue öölaulupeo, et inimesed omas äraväntsutatuses ärkvele tuleksid ja mõtlema ning analüüsima asuksid - mitte ei laseks endile pähe istuda ''isakestel'' ja ei vaataks neid, kui ''jumalaid''
Muidu pole ju teada seal mäe otsas, et meid siin ülejäänud riigis ka veel eksisteerimas on iseseisvalt mõtlevate indiviididena ja et me pole mehaanilised robotid parteipleemumilt, kes lambakarja kombel ''määäää'' ainult oskavad teha või ainult kätt tõsta ''isakeste'' ülimuslike mõtete ja tegude seaduste kaasabil kinnistamiseks.

Ja üks küsimus Šotlase kombel vastu:

Kui läbirääkimistel pole tulemit, taolistel allkirjade kogumisel pole mõtet - millel siis on mõte
Kas nurga taga taskus rusika näitamisel ja enda ette kirumisel või hoopis aralt ja hirmunult värisemisel, et äkki juhtub midagi ebameeldivat minu või meie kõigi jaoks, kui ma selle allkirjaga oma meelsust näitan või hoopis vait olemisel

[kakuke]

Kakuke, Su küsimus koos jutuga kõlab kuidagi Volmer-likult
...
Kui läbirääkimistel pole tulemit, taolistel allkirjade kogumisel pole mõtet - millel siis on mõte

Eks Jaaguga ka ole neist asjadest räägitud, võibolla tõesti sealt need mõjud, mida ise ei märka.
Aga vastuseks, abiks oleks, kui Antsipiga käia tiir ära saunas, juua koos mõned viinad ja siis juttu ajada. Sellest oleks küll abi. Minu meelest. Muidu küll nähtud elust enesest, et las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi.
Tõsiselt rääkides, siis allkirja andmise vastu mul pole midagi, aga usk sellesse üritusse sellisel viisil puudub. Miks? Vt minu eelmist postitust ehk näidet elust enesest.

[Ahto Kattai]

Ja näe päästjad käisid mäepeal kiremas ja oh imet said oma tahtmise!
Palju neid hääli sinnaa määpeale saamiseks vaja oleks,meil võiks ju ka olla oma mees "Havannas"? Mis oleks kui teeksime näiteks Uugametsast oma saadiku Muidu ongi nii -"võid kindel olla" -rikkad ja ilusad lähevad veel.... lihtne töörahvas ei saa aga kahe aastaga ühte tööstaazi aastatki kirja! Ma kahtlustan ,et nii mõnigi läheb ja poetab oma valimissedeli siinna "võid kindel olla"kasti adumata mis õieti toimub!
Kakuke sa ju ka Tartu mees ,minu poolt on viinad ,sina mine joo Antsipiga need ära!

[kakuke]

Kult, selle viinaraha leiaks ikka ise ka.
Aga tänud pakkumast.

[sammal.habe]

siin ei aita viinajoomisest.
ehk on asja olemuse ära tabanud endine õiguskantsler Jõks: http://www.postimees.ee/?id=341723

[tõnno]

See kõik aga näitab vähemalt siin kirjutaja jaoks ainult ühte - taheti vaikselt kotti panna või tanki ja kusjuures meid kõiki...
Ja ka seda et seaduse tegemine oli ja on tugevalt kreenis suuromanike suunas.

Sulle meeldib rääkida kallutatud jõududest (kelle saba siit paistab?), aga palun selgita vähe seda kreeni asja. Kus see kreen täpselt on?

[Ain Aavik]

2/3 pindalapõhisuses ja sõnas ''võimalus'' ning suurmaaomanike tahtes hakata koostöös ühe riigiasutusega üle võtma jahipiirkondi - nagu Sa ise seda lugupeetud A.E ei tea.

[Ain Aavik]

või on soov veelgi täpsemalt teada saada, kui et enne ei teadnud, siis palun

§ 35. Jahipiirkonna kasutusõigus
(1) Jahipiirkonna kasutusõigus on õigus korraldada jahipiirkonnas jahti seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(2) Jahipiirkonna kasutusõigus antakse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.
(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul, riigiasutusel või Eesti kodanikul , kellel on jahipiirkonnas vähemalt ühe maaomanikuga kokkulepe jahipidamise korraldamiseks tema kinnisasjal.

riigiasutus+suurmaaomanik

§ 41. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine
(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus lõpeb, kui:
1) kasutusõiguse loa saanud juriidiline isik või riigiasutus likvideeritakse;
2) jahipiirkonna kasutaja teatab kasutusõigusest loobumisest;
3) füüsiline isik on surnud.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid;
2) jahipiirkonna pindala 2/3 ulatuses on maaomanikud esitanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks;

näiteks RMK+suur maa ja metsaomanik

Kas on veel soovi - võin seletuskirjast ka olulised kohad antud teemal välja tuua

[tõnno]

Sa viitad paragrahvidele, mis tagavad maaomanike võrdset kohtlemist ja igati õigustatud võimalust enamuse soovil sigatsev jahipiirkonna kasutaja korrale kutsuda, aga mis puutub siia suurmaaomanik? Et hektarid loevad? Aga milline oleks alernatiiv? 100 omanikku, kel igaühel sümboolsed 1ha (seda võib vabalt piirkonna jahinduse suunamiseks nii sättida) ja 100 talunikku, kes majandavad tuhandeid hektareid on võrdsed piirkonna jahinduse üle otsustama?

PS Mis ajast lugupeetud? Siiani ikka palju räigemalt tituleeritud.

[kakuke]

Jutt ei ole ikka ühes jahipiirkonnas 100st maaomanikust, kes omavad tuhendeid hektareid. Neid jahipiirkonnas tavaliselt ühekäe sõrmedel loetavad. Ja kui ülejäänud 100 maaomaniku tahavad sõna võtta, siis nende hääl paraku jääbki hüüdja hääleks kõrbes. Aga riigikogu valimised tulemas, äkki võiks see ka toimuda pindalapõhiselt, mitte häälte arvu järgi? Jutt käb ikka üksikute maaomaniku heaolust, mitte enamuse maaomanike heaolust.

[Ain Aavik]

Kes on see enamus siis pindalapõhiselt, kui sinna jätta suured, kas siis väikestel maa ja metsaomanikel on sõnaõigust - pole.

On küll ettepanek.
Prooviks kokku saada pindalapõhisuse asemel isikupõhise koosseisu 2/3 hääleenamuse hulgaga. Võib panna ka suurema häälte hulga, see tagab ju ka omavahelise suhtlemise. Selline asjade käik ja lahendus on maaomanike võrdse kohtlemise printsiibile palju enam rahulolu pakkuv jahipiirkonnas. See tagab ka väiksemate maaomanike kaasa rääkimise õiguse - mitte pole nii, et RMK+1-2 suuromanikku otsustavad ja ülejäänud maaomanikud olgu vait.

Ja kui on pätistunud ja jõhkralt varba peale laskev jahipiirkonna kasutaja, kes kuulub selle häälteenamusega välja vahetamisele, siis las kohalikud maaomanikest jahiõigust omavad ehk siis jahipiletiga maaomanikud moodustavad uue jahipiirkonna kasutaja selle jahipiirkonnale.

Ja muide selline ettepanek sai ka tehtud lausa jahiseltsi alt ... tulemuseks oli aga ... tühi koht, ehk mõttepaus

Tõnno ae - mis kostad

[andrus]

küsisin paari nädala eest arvamust Laarilt. ja tema seisukoht oli, et praegusel kujul seda vastu ei võeta

Millal Edgarilt vastuse saad?