On tegude aeg.

[Ain Aavik]

Nüüd siis on näha, mida tegelikult sooviti .... olge hääd ja lugege.
Alljärgnevalt EEML juhatuse pakutavad otsused foorumile. Mitte meie omale siin - vähemalt esialgu ...
Allpool laiali saadetud ringkiri ja originaaldokumendi sisu ära toodud.

Tere.
Saadan nüüd teile ka juhatuse poolt koostatud ja foorumil arutamisele
tuleva otsuse eelnõu.

Tugiisikud – palun kontrollige veelkord, kas teie piirkonna ühistud on
saanud kutse ja vajalikud dokumendid.

Ootame juba enne foorumit ettepanekuid otsuse teksti muutmiseks ja
oleme valmis vajadusel andma vajalikke selgitusi.
Otsuse eelnõu koostamisel oleme püüdnud käsitleda kõiki maaomanikke
puudutavaid probleeme ja nagu näha, ei ole lähtutud
Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud jahiseaduse eelnõu
ettevalmistamisel tehtud
kompromissidest,
vaid püüame alustada läbirääkimisi täiesti uuelt positsioonilt.

Foorumi peamine eesmärk on saavutada uuesti dialoog Eesti Jahimeeste
Seltsiga, kellega praktiline läbirääkimine lõppes pärast kevadel
Tartus toimunud seltsi volinike koosolekut.

Teie asjalikule osavõtlikkusele lootes

EEML-i jahindusfoorumi otsuse eelnõu
27. jaanuar 2011

Eesti Erametsaliit ( asutatud 1992 ) on metsaomanike kohalike organisatsioonide esindusorganisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on metsaomanike huvide kaitsmine. Jahindusel on oluline roll metsaomaniku majanduslike otsuste kujundamisel ja jahindust tuleb käsitleda maamajanduse osana, mitte sellest lahus olevana. Tunnustame jahinduse olulisust bioloogilise mitmekesisuse säilitajana ja rikastajana. Sellest tulenevalt on EEML liitunud Euroopa Maaomanike Organisatsiooni algatusega „Maavalduse Keskkonnamärgis (Wildlife Estate Label)“. Jahinduse Arengukavas aastateks 2008 – 2013 on muu hulgas seatud järgmised eesmärgid:
- tagada paremad võimalused maaomanike jahiõiguse realiseerimiseks;
- tagada ulukiasurkondade seisundit arvestavad paindlikud ja efektiivsed jahinduse regulatsioonid;
Arvestades poliitilist vajadust laiapõhjalise kokkuleppe saavutamiseks teeb jahindusfoorum EEML-i juhatusele järgmised ettepanekud huvitatud isikutega läbirääkimisteks. Foorumi otsused ei ole juhatusele siduvad, kuid olulistest planeeritud muudatustest tuleb eelnevalt liikmeid teavitada.
1. Kehtiva jahiseaduse väikesemahuline muutmine ei ole otstarbekas. Vajame uut – terviklikke lahendusi võimaldavat, maaomanike jahiõigusel baseeruvat jahiseadust;
2. Oleme nõus Eesti Jahimeeste Seltsiga, et jahindus vajab tugevamat piirkondlikku juhtimist. Selleks tuleb luua õiguslik alus piirkondlike jahindusnõukogude moodustamiseks. Piirkondlikesse jahindusnõukogudesse maaomanike esinduse piisav kaasamine võimaldab arvestada jahipiirkondade moodustamisel kohalike maaomanike ja maaomanikest jahimeeste huvidega;
3. Jahiõigust ja selle piiramist ei tohi siduda maaomandi suurusega ega õigusliku staatusega. ( Õigustatud piirangud tulenevad jahiulukite bioloogilistest eripäradest ja nende arvukuse ohjamise vajadusest);
4. Maaomanikud on valmis jahiulukite seireks vajalike töid tegema seadusega reguleeritud mahus ja õiglase tasu eest;
5. Maaomanikul peab olema õigus omal maal pidada jahti väikeulukitele või seda jahirentniku teadmisel iseseisvalt korraldada;
6. Jahipiirkonna kasutusloa andmisel jahipidamise õigust omavate maaomanike eelistamine tuleb lõpetada, kuna kehtiva jahiseadusega seatud tingimused ei ole kooskõlas põhiseadusega. Maaomaniku õigus moodustada jahipiirkonda ei tohi olla seotud jahipidamise õiguse kasutamisega;
7. Enam kui kolmandiku maaomanike huvide eiramine on oluline puudus jahipiirkonna kasutaja poolt, seepärast jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist võib algatada 1/3 maaomanike motiveeritud taotluse alusel;
8. Nõustume, et jahiulukite tekitatud kahjude hindamise metoodika ja kompenseerimise kord võib sisaldada maaomanike omavastutuse mõistlikku määra ( kahjustuste hüvitamist alates teatud summast juhtumi kohta ), kuid ei tohi seada hüvitise suurusele piirmäära;
9. Jahipidamiseks ja ulukihoolde töödeks vajalike rajatiste tegemiseks, paigaldamiseks ja ehitamiseks tuleb jahirentnikul taotleda maaomanikult kirjalik nõusolek;
10. Nõustume seniste, maaomandit mitte arvestavate, suurte jahipiirkondade säilitamisega, kui metssiga ja metskitse käsitletakse edaspidi väikeulukina;
11. Jahimaade kasutamine peab baseeruma jahimehi ja maaomanikke esindavate katusorganisatsioonide üldkoosolekutel heaks kiidetud tüüplepingu vormidel ja jahinduse headel tavadel. Ilma mõjuva põhjuseta jahipidamise keelamine on naabermaaomanike suhtes vastutustundetu tegevus.
Märkused
Kopra probleem on lahendatud punktiga 5, kus maaomanik saab vajadusel jahi korraldada teiste jahimeestega, kes ei tarvitse kuuluda jahirentniku organisatsiooni.
Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud uue jahiseaduse eelnõu koostamisel tehtud kompromissid ei ole EEML juhatusele pärast foorumi otsuseid enam siduvad, kuna laiapõhjaline foorum on seadnud uued eesmärgid.

[Sarvik]

To Sarvik: Ma ei saa sulle enne vastata, kui hakkad tegema vahet jahiõigusel ja jahipidamise õigusel. Õiguskantsler oma kirjas tegeleb jahipidamise õigusega.

to tõnno:

ok. kostruktiivne väitlus eeldab et väitlejad mõistavad väitluses kasutatavaid termineid ühtmoodi
enne väitluse algust defineerisin ma mõisted sh. ka jahiõigus ja jahipidamise õigus.... mis on loomulikult kaks iseasja.
oleks vägagi huvitav kuulda sinu defineeringuid/arusaamu mõistete jahiõigus ja jahipidamise õigus kohta
või ei oska/taha/suuda/soovi/.....äkki kardad sa seda teha?

[sammal.habe]

suuremat riigimehelikkust ma olemasoleva süsteemi mahalõhkumise soovitamises küll ei näe. kui just revoluutsia-aegsed riigimehed välja jätta.
kiidetud rootsi ja soome mudelini tuleks pigem pikkamööda areneda, mitte lõhkumise ja nullist ehitamise kaudu. või on eesmärgiks reform iga hinna eest?

naabritel võib ju süsteem olla teistsugune, parem ja toimivam. ent nemadki on selleni pikaajalise protsessi käigus jõudnud - süsteem on arenenud koos inimesega.
paralleelsituatsioon majandusest - hinnakujunduses vaatame naabrit, aga palgad, paraku, ei ole kuidagi naabritega võrreldavaks arenenud.

[-Ivar-]

Tänan, Unt!

Aga Zakslasele ja Ivarile: Miks ei peaks "punti" võtma? Eriti kui tegemist omanikega. Et sellepärast siis, et on jahipidamise omal maal keelanud? Noh, aga siis ju ei kuulu ka nende kahjupretensioonid rahuldamisele. Või sellepärast, et ei taha neid punti võtta? Noh siis ju täitsa õigustatud nõudmine neil, et makske siis minu maal tekkinud kahjud kinni. Või sellepärast, et omanik ei ole jahimees ja ei soovigi selleks hakata? Noh siis peabki seaduseelnõus selliselt kirjas olema, et jahitunnistuse omamine ei ole maaomanikule jahipiirkonna moodustamisel üldse oluline dokument - nagu siin korra juba juttu on olnud.
Või ma ei ole teie küsimusest õieti aru saanud?!

No aga siis piisaks ju jahiseaduse ainult ühest muudatusest- Maaomanik peab soovi korral saama jahiseltsi liikmeks mille piirkonnas asuvad tema maad (olenemata sellest kas tal on jahitunnistus või ei.) kõik. Siis kuuluvad nad organisatsiooni (jahiseltsi)mille eest tuleb maksta liikmemaksu olenemata sellest kas nad peavad jahti või ei ja nad saavad kaasa rääkida antud jahiseltsi tegemistes. Milleks kogu seda muud jama siis vaja.
Kui sa Tõnno looksid jahiseltsi kas sa tõesti võtaksid kõik maaomanikud oma seltsi ja oleksid tõesti nõus tegema lepingud kõigi maaomanikega isegi kui ta küsiks sult ha eest 100EUR.
Kui mina (oletame et olen see 100EURi mees) näiteks ei saa sinuga kokkuleppele rendi tasus siis ma ju ei ole keelanud otseselt oma kinnistul jahipidamsit , lihtsalt sina ei ole nõus seda maksma. Kes siis maksab ulukikahjustuse kui sina mind oma piirkonda sellise hinna eest ei ole nõus võtma.

[Eik]

Aga Zakslasele ja Ivarile: Miks ei peaks "punti" võtma? Eriti kui tegemist omanikega. Et sellepärast siis, et on jahipidamise omal maal keelanud? Noh, aga siis ju ei kuulu ka nende kahjupretensioonid rahuldamisele. Või sellepärast, et ei taha neid punti võtta?

Supi sees ujub 8 frikadelli (loe põdrad), mida rohkem on laua ääres sööjaid seda vähematele frikadelle jagub, kui 4-5 suurmaaomanikku suudavad jahipiirkonna ära teha siis oma "supi" kallale nad vaevalt enam kedagi tahavad.

[aadu kadakas]

"Feenilikult" tekib ka kohati vajadus seda arutelu diagonaalis lugeda. Nüansse on sedavõrd palju, et aruteluline sidusus laialivalguv - eks vee sogaseks tegemine ja segaduse tekitamine ilmselt ongi uue jahiseaduse vedajate plaan, et saaks oma tegelikke eesmärke ellu viia.
Üritan mõtiskleda, millised tegelikud eesmärgid siis olla võivad.
RMK loomisel ja hilisemal tegevuse kinnistamisel oli palju analoogset. Tehti deklaratsioone, mis jätsid mulje riigile ja rahvale väga kasulikust institutsioonist. Küllap vast mäletatakse ka metsaseaduse muudatusi, mis olid justkui suunatud emotsioonikamale seltskonnale ehk erametsaomanikele, kuid alati muudeti ka miskit RMK kohta käivas seadusandluses ja seda ilma laiema aruteluta. Miks siis taoline paralleel?
EEML käitub täna võrdlemisi sarnaselt. Esindades nö maaomanikke (nende esindusi) katusena võime jätta tähelepanuta nende maaomanike (kelle pärast ju jahiseadust muuta vaja on) "kõrge" esindaja ambitsioonika plaani juhtida erametsandust koos kõrvalkasutustega(mille tipuks jahimajandus). Eestis (ja mitte ainult siin) kasutatakse tihti "pudelikaelu", mille eesmärgiks on püüdlus: "jaga ja valitse!"

[Ain Aavik]

http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=3529

väga asjakohane artikkel

Ja jahindusfoorum toimub 27. kuupäeval Paide kultuurikeskuses ja kell 11.30

[-Ivar-]

Eelneva artikli kommentaaridest väljavõte
Kui tahad põdraaju teha, palun tee! Ühekordne kokkulepe ja mulle jääb näiteks põdramaks või 20 kg põdravorsti!
Kui tahate minu maa oma jahirendimaa külge liita, siis teeme näiteks kokkuleppe. Soovin näiteks 5 kesikut (puhas lask) aastas. Jahimehed saavad oma hobi realiseerida ja mina maa kasutusse andmisest õiglast tasu!
Palun unustage oma muud mõtetud õigustused. Kui kokkulepet ei saavuta, siis minu metsa Teil asja ei ole. Maaomanik ca 200 hektarit metsa.

Arvestades selle mehe soovidega (eeldades et kõik vennad tahavad 40 ha eest kesikut puhta lasuga)
tuleks meie jahipiirkonnas ainuüksi maaomanikele lasta 325 puhta lasuga kesikut.
Kui iga maaomanik tahab aju eest näiteks 20 kg põdravorsti siis peab hakkama lihatööstusest vorsti ostma juba sest nt. 1 keskmisest põdrast niipalju vorsti ei saa eeldusel, et aju käigus minnakse üle 15 kinnistu. Ja pole mingit erilist lootust, et kui üks mees saab ime läbi sellise leppe siis teised maaomanikud samasugust lepet ei taha. (miks peaks nemad siis vähem küsima)
Mis mõtet on siis enam jahti pidada?
Antud inimese kommentaari lugedes tekkib järjekordselt küsimus. Kes kompenseerib tema ulukikahjustuse. Antud inimene jahti ei keela ju otseselt, lihtsalt tema nõudmised ei pruugi jahirentnikule olla vastuvõetavad?

PS. Ei taha mõelda, mis hullu renti hakatakse veel hirvede laskmise alal nõudma.

[Pauli]

Nonii, ei saa seda EEML-i kirja kommenteerimata jätta. Postituses edaspidi originaaltekst boldis, minu märkused kursiivis.

1. Kehtiva jahiseaduse väikesemahuline muutmine ei ole otstarbekas. Vajame uut – terviklikke lahendusi võimaldavat, maaomanike jahiõigusel baseeruvat jahiseadust; - Bla, bla, selle punkti ainus eesmärk on tekitada uhkem tunne
2. Oleme nõus Eesti Jahimeeste Seltsiga, et jahindus vajab tugevamat piirkondlikku juhtimist. Selleks tuleb luua õiguslik alus piirkondlike jahindusnõukogude moodustamiseks. Piirkondlikesse jahindusnõukogudesse maaomanike esinduse piisav kaasamine võimaldab arvestada jahipiirkondade moodustamisel kohalike maaomanike ja maaomanikest jahimeeste huvidega; - Tore, et mõnes asjas ikka ühel meelel kah ollakse
3. Jahiõigust ja selle piiramist ei tohi siduda maaomandi suurusega ega õigusliku staatusega. ( Õigustatud piirangud tulenevad jahiulukite bioloogilistest eripäradest ja nende arvukuse ohjamise vajadusest); - Nii ja naa - ühest küljest on igasugune varanduslik tsensus küll äärmiselt diskrimineeriv, aga teisest küljest ei jõua nagunii mitte keegi kõigi suvilaomanike soovide ja ambitsioonidega arvestada
4. Maaomanikud on valmis jahiulukite seireks vajalike töid tegema seadusega reguleeritud mahus ja õiglase tasu eest; - Õiglane tasu on õigus küttida omal maal ulukeid (mida lubab ka praegune seadus). Samas neid, kes jahti pidada ei soovi, ei sunni keegi ka seiret tegema (õigused ja kohustused on seega tasakaalus). Nii et milleks üldse sihuke punkt? Kas tengelpung nii tühi, et tahetakse ulukiloenduse eest palka saada?
5. Maaomanikul peab olema õigus omal maal pidada jahti väikeulukitele või seda jahirentniku teadmisel iseseisvalt korraldada; - Esimene pool on ka praegu lubatud. Teises pooles asendaks ma sõna "teadmisel" sõnaga "loal", sest kui maa on rendile antud, siis on üle antud ka maa kasutamise õigused. Või tahavad härrad lisaks rendile saagi kah ise koristada? See pole enam rentimine vaid orjus.
6. Jahipiirkonna kasutusloa andmisel jahipidamise õigust omavate maaomanike eelistamine tuleb lõpetada, kuna kehtiva jahiseadusega seatud tingimused ei ole kooskõlas põhiseadusega. Maaomaniku õigus moodustada jahipiirkonda ei tohi olla seotud jahipidamise õiguse kasutamisega; - Minul isiklikult pole selle vastu midagi, nagu pole mul midagi ka selle vastu, et praegu kehtiva seaduse raames jahitunnistuseta maaomanikke jahiseltsi liikmeks võtta. Ühtegi sooviavaldust pole, tõsi küll, laekunud.
7. Enam kui kolmandiku maaomanike huvide eiramine on oluline puudus jahipiirkonna kasutaja poolt, seepärast jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist võib algatada 1/3 maaomanike motiveeritud taotluse alusel; - Et praeguse eelnõu 2/3 pindala asendada 1/3 inimestega? Natuke jõhkravõitu suhtarv on, aga vähemalt suund on õige.
8. Nõustume, et jahiulukite tekitatud kahjude hindamise metoodika ja kompenseerimise kord võib sisaldada maaomanike omavastutuse mõistlikku määra ( kahjustuste hüvitamist alates teatud summast juhtumi kohta ), kuid ei tohi seada hüvitise suurusele piirmäära; - Hüvitise piirmäära kaotamine kergitab automaatselt omavastutuse määra ja vastupidi. Miks? Küsige kindlustuskompaniidelt.
9. Jahipidamiseks ja ulukihoolde töödeks vajalike rajatiste tegemiseks, paigaldamiseks ja ehitamiseks tuleb jahirentnikul taotleda maaomanikult kirjalik nõusolek; - Iseenesest mõistlik, aga ei pruugi reaalelus töötada, sest meil on väga suur protsent elanikkonnast, kes peaaegu paaniliselt kardavad allkirja andmist.
10. Nõustume seniste, maaomandit mitte arvestavate, suurte jahipiirkondade säilitamisega, kui metssiga ja metskitse käsitletakse edaspidi väikeulukina; - Suuri jahipiirkondi on vaja mitte jahimeestele, vaid ulukitele. Seega sihukest tehingut ei hakka isegi arutama.
11. Jahimaade kasutamine peab baseeruma jahimehi ja maaomanikke esindavate katusorganisatsioonide üldkoosolekutel heaks kiidetud tüüplepingu vormidel ja jahinduse headel tavadel. Ilma mõjuva põhjuseta jahipidamise keelamine on naabermaaomanike suhtes vastutustundetu tegevus. - Elementaarne kulla Watson! (eriti see viimane lause)

[-Ivar-]

[b]10. Nõustume seniste, maaomandit mitte arvestavate, suurte jahipiirkondade säilitamisega, kui metssiga ja metskitse käsitletakse edaspidi väikeulukina;

No lõpuks jõudsime sinna ka välja mida ammu räägiti . Siga väikeulukiks ja maaomanikul õigus väikuluki jahti pidada oma kinnistul.

[Ahto Kattai]

[b]10. Nõustume seniste, maaomandit mitte arvestavate, suurte jahipiirkondade säilitamisega, kui metssiga ja metskitse käsitletakse edaspidi väikeulukina;

No lõpuks jõudsime sinna ka välja mida ammu räägiti . Siga väikeulukiks ja maaomanikul õigus väikuluki jahti pidada oma kinnistul.

Ja kuna jahimees ei suuda /taha tagada ,et metsloom omaniku maalt suutäitki ei tohi võtta(ühtki ulukit ei tohi eramaal olla) ,tagab selle maaomanik ise ,regulerides uluki arvukuse nulli!

[-Ivar-]

http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2049
päris mõistlik jutt

[Sarvik]

vaatan seda arutelu ...ja reaalsete sündmuste arengut.... ja irwan täiega omaette....
ühelt poolt imetlen omal viisil maaomanike huvigrupi ideoloogide tarkust/nutikust/ettenägelikust ja kampaania läbiviimise kõrget profesionaalsust (sh.ka madalat eetilisust )....no nii nagu on kena vaadata misiganes tööd mida oma ala meistrid hästi teevad.....
ja teisalt jahimeeste ideoloogilist segadust ja vastukäikude hambutust....kes visklevad teise poole ettesöödetud konksude otsas ja ei suuda ise protsesse/arenguid kontrollida/juhtida

hetkeolukord on piltlikult selline et maaomanikud on valmis saanud oma maja esimese järgu projektiga (tegelikult on valmis kogu projekt aga seda pole arukas veel avalikustada) mis neile sobib....ja kui kui kogu maja valmis ehitatakse siis on mats von huugametsade meelevallas see et kas üleüldse ja kui siis millise raha eest saab seda maja jahimees külastada ...ja selleks et asja olemusest jahimees aru ei saaks visatakse talle konks et kle, arutame kas maja aknad teha ümmargused või kandilised...irw

kuna teema on tegude aeg....siis mida oleks arukas teha?

protsessijuhtimisteooria ja läbirääkimiste taktika põhitõeks on et parim viis saavutamaks tulemust on vastaspoole lähtekohtade/alustalade/ideoloogiate lõhkumine/kahtluse alla seadmine....piltlikult öeldes tuleb väita et maja on projekteeritud ilma vundamendita, liivale ja üleujutuse puhul kukub kokku....olenemata sellest mida me tegelikult tahame tuleb tekitada tõsine vastukaal

maaomanike maja vundamendiks on see et jahiõigus on asi iseeneses ja a priori/iseenesestmõistetavalt/põhjendust vajamata käib jahiõigus maa omamisega automaatselt kaasas ....nüüd tahetakse see seaduseks raiuda

julgeksin väita ja loodetavasti leida ka argumendid mis seda kinnitaks et nii see ei pruugi olla kohe mitte....see oleks siia väga pikk tekst....nimetaks vaid esimese lause/väitealge .....meie põhiseadus algab sõnadega: eesti vabariigi põhiseadus.... mitte eesti kuningriigi või vürstiriigi põhisedus.....

niiet jahimehed loosungid/lipud püsti : jahiõigus ei ole seotud maaomandiga!

...ja näete et teie läbirääkimisi saadab edu


seniks tänan tähelepanu eest....

ps. teksis esinev nimi mats von huugametsa ei ole mingil moel seotud siinse foorumlase uugametsaga vaid on kirjanduslik kujund/üldistus mõisnikumõtetega maaomanikust
sry, ei midagi isiklikku

[Ain Aavik]

http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=2032

Päevakord ja registreerumine

[kakuke]

http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=2032

Päevakord ja registreerumine

Oled ikka minemas?
Ise plaanin küll ära käia.