Jääger-online jahindus foorum

Tere ! Kas keegi teab midagi kummikute parandamisvõimalustest või töökodadest ?
Kummikud läksid imelikest kohtadest katki (ei astunud oksa otsa) vähem kui aastaga.

Peipsi äärsed mehed käivad kummipostis ja lasevad seal oma kummaritele paigad peale panna. On ka auto poes müügil õhukummi parandamise komplekte. Valid paraja kuju ja suurusega lapi liivapaberiga aluspind puhtaks, piirituse lapiga üle. Lased ära kuivada. Liim peale. Lase ka kuivab ja siis lapil katte maha ning peale. Rullikuga korralikult ligi rullida, et õhu mulle sisse ei jää.

Steyr kirjutas:Tere ! Kas keegi teab midagi kummikute parandamisvõimalustest või töökodadest ?
Kummikud läksid imelikest kohtadest katki (ei astunud oksa otsa) vähem kui aastaga.

Vii poodi tagasi.

Ostsin 18 aastat tagasi põhjanaabrite Nokia nime kandvad rohelised kummikud metsas "kolistamiseks". Passis ilus jutt ja käsitsi valmistatud pealegi. No 400 eeku maksid ja sama suur oli tollal ka palk. Mõtlesin minagi, et autol all sama nimega "papud" ja ikkagi väljamaa värk nigu . Koheselt pidasin puuduseks suurt raskust võrreldes vene kummikutega ja peale esimest vees sumpamist 1 saabas enam vett ei pidand. See talla ja pealmise osa ühenduskoht just varvaste piirkonnas paarist kohast lasi vee sisse. No viisin tagasi ja siiani vene kummikud, mis pole kordagi alt vedand ja ei vaja kalleid määrdeid ja ERI KOHTLEMIST ja muud jura .

Ilmselt soovitavad Mürka ja Tony õiget suunda. Ma olen ka üritanud parandada kunagi, kuid ega intensiivse kasutuse puhul tollest asja ei saanud. Vabandan, kui liialt laia ja pealiskaudse liigituse teen, kuid aktiivses kasutuses olen ise leppinud vene kummikutega (jalale ebamugavamad, kuid oksa otsas katki läheb harva ja peavad pikalt vastu). Olen ostnud ka selliseid mugavamaid, soojemaid, jalale mõnusamaid, kuid enamasti üks ja seesama jama - ei pea vastu. Nii, et Peepk`ga täiesti ühel nõul. Pühapäeva-metsaskäijatel pole ilmselt vahet, kuid kui iga päev saab kummik vatti, siis ikka vene omad vastupidavamad. Parandatud kummikuga hakkad veel metsas kuidagi teistmoodi kõndima ka, et lapp maha ei tuleks, aga kummik peaks ikka meest assisteerima...

Olen kummiparanduskomplekte kasutanud ka, aga paik on lõpuks ikka lahti,
Piiritusega puhastamise peale polegi tulnud, ehk kestab siis kauem.
Ja see on tõesti tõsi, et paigatud kummikuga on käimine teist moodi.
Jalg katsub ikka mättale sattuda või muidu vesist kohta vältida.
Oleks ainult kütiliinil, poleks ehk hullu,aga koeraga sees olles...

Rehvipaigaga saab parandada ainult tõelisest kummist kummikuid.Tänapäeval odavamad kummarid suuresti mingist plastiku sodist ja seal pole suurt teha midagi.Võib ju väiksema torke tinutuskolviga kokku sulatada.Olen ka loobunud kallimate kasutamisest,kuna peale paari hooaega tuleb nagunii minema visata.Sama raha eest võin ju omale iga aasta mitu paari venelasi lubada.

hundikütt kirjutas:Rehvipaigaga saab parandada ainult tõelisest kummist kummikuid.Tänapäeval odavamad kummarid suuresti mingist plastiku sodist ja seal pole suurt teha midagi.Võib ju väiksema torke tinutuskolviga kokku sulatada.Olen ka loobunud kallimate kasutamisest,kuna peale paari hooaega tuleb nagunii minema visata.Sama raha eest võin ju omale iga aasta mitu paari venelasi lubada.

Jah, arvasin ka mina nii ja ilmselt on tõesti kummikuid, mida rehvipaigaga parandada ei saa. Mul mingid Nokia kummikud. Materjal ka selline libe ja kindlasti mitte puhas kumm. Eelmisel kevadel avastasin, et murdekohast pragunenud ja lasevad vett sisse. Pidin juba ahju ajama, aga siis mõtlesin, et kodus küttepuude tassimisel on ikka asja eest. Ostsin Agrovarust mingi kummipaiga (ühel pool foolium ja teisesl pool kile) sellise tähekujulise, õhukeste servadega. Karestasin kummiku pragunenud osa liivapaberiga ära, puhastasin bensiiniga ja panin jalgratta apteegist Rubber cement`i peale - nii kummikule kui ka paigale. Ja jäi! Nüüd, enne kui kirjutama hakkasin, vaatasin üle. Ikka peab, kuigi tegemist murdekohaga. Kõrvale on tekkinud uus murenemine, aga paigatud koht on terve ja paik on kinni, nagu oleks kummikuga üks materjal!
Seega - võib proovida. Võibolla alati ei toimi, aga vahel . . . jääb pidama!

Jah,arvan sama,et ega kummik puhast kummist,ehk kautsuki olegi.Aint iga sort on plastiga segatud ja siis protsent erinev ja nimi teine.Ega venelanegi puhas ole aga temal kautsukki nati rohkem sees ja paintuvus parem.Seda,mis aineid kummikumaterjal sisaldab,ei räägita kusagil,see firmasaladus.Kummik ei taha äkilist temberatuuri vahetust saada,siis mõraneb ikka.Muide,ise parandan nii(kui päris katki,mitte mõra),et otsin sama tooni nahast lapi.Joonistan lapikontuuri kummiku katkise koha peale ja puhastan selle koha kummikul hästi ära.Kummikud on tavaliselt lakiga kaetud ja puhastus seisneb selle laki maha kraapimises ning karestamises,võib ka hästi tervat nuga (või jämetamat käia)kasutada,kuid mitte lõikuda vaid kraapida.Siis õmblen pikkade pistetega katkise koha kinni ja liimin nüüd veepidavuse hoidmiseks õmblusele äärest särhvitud,ehk õhendatud nahklapi peale.Kogu lapitud koha katan hiljem kummikuga ühte tooni oleva nitro värviga.See jalgratta apteegis olev liim kõlbab siis,kui on rohkem kautsukki sees,sest ühineb kautsukiga.Muide,puhas kummiliim ongi puhtas pentsiinis lahustatud kautsukk. Kautsukki meil jalatsitööstuses kasutatakse kaht moodi ja põhiliselt tallaks,kas siis keedetud või suitsetatud(helepruun või tumepruun) kujul.Sulab pensiinis ja teda saab ka vulkaniseerida,on hästi vastupidav materjal,kuid kallis.