Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[Ats]

... kui rajaleidja postitus paari sõnaga kokku võtta, siis PS-i arvates peab jahimees see kõrvadega eesel olema kes maaomanikule jahi pealt suured summad maksab, peale selle herr maaomaniku metsloomi kenasti söötma ning vajadusel kahjustuste eest "pleki" mokk töllakil taganttaskust välja käima

[andrus]

Minu soovitus eelmainitud mõttemaailmaga härradele: jätke mõned jahid vahele, tehke rohkem tööd ja ostke endale maad.

Päris hea soovitus.
Ei tea kui kaua tavakodanik töö juurest ära käima ei peaks,et osta omale kuskile piirkonda piisavalt palju maad,et tulevikus keegi temaga arvestama hakkaks???

On sul PS veel mingeid huvitavaid mõtteid??

[honkomees]

Minu soovitus eelmainitud mõttemaailmaga härradele: jätke mõned jahid vahele, tehke rohkem tööd ja ostke endale maad.

Päris hea soovitus.
Ei tea kui kaua tavakodanik töö juurest ära käima ei peaks,et osta omale kuskile piirkonda piisavalt palju maad,et tulevikus keegi temaga arvestama hakkaks???

On sul PS veel mingeid huvitavaid mõtteid??

njah, tõesti huvitav ... ja mina müüsin omal ajal maa maha, kuna riigitööl käies ei ole võimalik sel silma peal hoida (loe: valvata metsavargaid) ega majandada ehk hooldusraiet jne teha. Sedasi nagu tänased maa- ja metsaomanikud harvesteri mürtsti sisse lasta mu vana talupojamõistus ei taha lubada, ikka ühe puu kaupa valides vastavalt vanusele ja seisundile ning teisi puid mitte kahjustades, nii nagu omal ajal koos isaga sai hobuse järel välja toodud.

[aadu kadakas]

Seaduse eesmärk

Tagada jahiulukiasurkondade soodne seisund ning elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal, arvestades sealjuures erinevate huvigruppide ootusi ning jahinduse rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Jahinduse korraldamisel lähtutaks tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest.

Panen vahelduseks siia lõigu uue jahiseaduse väljatöötamise põhjendusest. Lihtsalt võrdluseks, et milline on üks deklaratsioon ja mis ikkagi tegelikult toimub. Enam ei tule eestvedajate poolt muud juttu, kui rahaline/ressurssi kontrolliv pool ning sellisest tasakaalustatud süsteemist juttu enam polegi.
Jah, metsatemaatikas 90-ndate teisel poolel oli sama seis: deklaratsioonid a`la üldrahvalik, meie ühiseks hüvanguks, tõõhõive mured lahendatud, eraettevõtja saab ennast realiseerida, kaasarääkimisvõimalus ja mida kõike veel. Välja kukkus ikkagi üks riik riigis süsteem, mida siiani jumaldatakse kui metsanduse innovatiivset eestvedajat. Pole mõtet mainida, et selleks tuli lõhkuda kogu süsteem, mis üritas tegelikku olukorda kajastada ning säästlikku mõtteviisi juurutada. Jahinduses põhimõtteliselt identne seis. Käivitatakse reform, mis muutub üsna pea rmk sooloks. Vabandage, kuid see on nõuka-aeg kapitalismi reeglitega. Ma ei viitsi enam korrutada, kuid siin pole tegu eramaaomaniku (vähemalt suurema osa neist) eest võitlemisega, vaid et riigimaal saaks piiramatult ja kontrollimatult ulukiressurssi kasutada. Kompromiss tuleb teha lihtsalt suuremate eramaaomanikega, kellest paljud pole eestlased. Ning nagu Kirp ühes teises teemas hästi esile tõi - riigil on vaja olulised kohustused endalt maha raputada. Ma ei saa aru, kunas see "minu riik" ükskord üles ärkab ning ei lase ennast provotseerida mingitel kildkondadel, vaid käitub nö riigimehelikult (analüüsib kõiki võimalusi, kuidas tulevikus jahindus meil toimiv võiks olla).

[Ain Aavik]

Ei saa üle ega ümber ...

Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid. kirjutas PS.

Eks senine tegevus on seda näidanud jahh, tore on veelkord kinnitust saada erinevast allikast.
Tänud PS nende sõnade eest. Ma polegi siis ainus, kes seda selgelt tajub ja erinevatest instantsidest sellekohast infot saanud on.

[PS]

Viskasin kiiresti turule pilgu peale ja leidsin sealt, et igati arvestatava 50 ha jahimaatüki saab juba 100 000 euro eest. Ilma sissemaksuta teeb see kuus 500 eurot, pluss maamaks. Sellise tüki omanik võetakse teite jutu järgi ilma pikema jututa olemasolevasse seltsi vastu ja koheldakse võrdsena, ehk ka mõnede soodustustega, tavaliselt küll maksab kõik seltsimaksud ja jahikulud võrdselt kõigiga. Ja minu poolt kunagi pakutud 6 euri per ha jahirenti, mis teeb 300 euri aastas, elik pea pool kuumaksust pangale, toob õnne ja rikkuse õuele ? Kõrvade pikkust ei oska hinnata, kuid need eeslid peaksid suutma õite palju tassida, et jahimajandusest reaalset ja majanduslikult arvestavat tulu nautida saaks.

[Pauli]

Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid.
Minu soovitus eelmainitud mõttemaailmaga härradele: jätke mõned jahid vahele, tehke rohkem tööd ja ostke endale maad.

Einoh, tõmbame siis sae ikka korralikult käima. Mulle on alati eugeenika ja sotsiaaldarvinism sümpatiseerinud - vaesed ongi sellepärast vaesed, et nad on lollid, laisad ja muidu alaväärtuslikud. Ega proled ju muuks ei kõlbagi, kui (peaaegu tasuta) tööd rabama. Ja et elu veel ilusam oleks, siis neegrid põllule, juudid ahju ja homod kastreerime ära. Sieg heil! Millal kapral Aadul sünnipäev oligi?

Muide, kogu eelnev jutt oli väljamõeldis ning kokkulangevused tegelike situatsioonide ja isikutega on üksnes juhuslikud (loe: iroonia).

mosse@arvutab, kas kümneaastasest jahipausist piisab, et krunti osta

[kakuke]

Naljakas ongi see, et see 50ha omanik ei pruugi saada jahiseltsi liikmeks täna, kui tema seda soovib ja selts ei soovi. Samuti ei soosi sellist maaomaniku ka uus kavandatav jahiseadus, kus motoks kel jõud sel õigus. Kui tulevikus soovib selline 50ha omanik lisaks jahti pidada omal maal, et imesta ma üldse, kui peab oksjoniga selle õiguse lunastama, võisteldes krt teab kelledega ja kui kaotab, siis kaasa plaksutama ja rahul veel pealegi olema (ise ju plaksutasid kaasa uuele seadusele). See ongi minu jaoks mõtlemise kohta, et käega katsutavat võitu ma küll ei näe, rääkimata sellest, et kas siis ongi keda küttida.

[Pauli]

Natuke asjalikumat juttu kah mu eelmise posti räuskamise peale. Ehk siis see jutt, mida ma tegelikult öelda tahtsin. Siin toodi järjekordsed näited Rootsist, aga öelge mulle, milla Rootsi viimati sõjas osales? Siis kui Prantsus Moskvas käis? Ja millal Rootsis viimati omandireform oli? Mitte kunagi?
Ma täisti usun, et seal kuulub jahiõigus maaomanikule ja maatamehed maksavad jahirenti 5 EUR hektarilt, aga nad ei ole seda süsteemi üleöö ehitanud. Ja ka meie pole nii kõvad mehed, et suudaks üheainsa reformikesega hoobilt Rootsile järele jõuda. Uue jahiseaduse projekt pole tegelikult üldse saatanast (sealsamas Rootsis ju sarnane süsteem toimib edukalt), lihtsalt meil ja praegu tooks tema rakendamine kaasa kaose. Suurem jagu metsaomanikke saab ju aru, et tema istutatud metsast lõikavad kasu alles tema lapselapsed. Samamoodi võiks endas kasvatada arusaamist, et ka jahinduslik tulu jõuab alles lastelasteni - vahepeal tuleb lihtsalt kasvada ja areneda (ehk reformida sammhaaval).

[PS]

Ei saa suure tõenäosusega liikmeks täna ! Ja pole ka mingit sõnaõigust.
Homme saab vähemalt mingitki tasu ja on võimalus rentniku vahetamisel kaasa rääkida. Ja väikeulukid ( loomad, kes on väiksemad kui hirv ja põder) on tema jahitavad.
Kui tänane kord on kehv ja homne pole ideaalne, siis on tulemas kolmas variant, mis tuleb peale vol2 realiseerumist, kus ainsaks huvigrupiks peale loodusliku tasakaalu on jahimehest maaomanik !
Ega ükski kord ega seadus pole igavesed. Ja ei kao see populatsioon vahepeal kuhugi, kui ta tänase seaduslike jahimeeste salaküttimise peale kadunud pole.

Kes maaomanikuks saamise õnne arvutustega valmis pole jõudnud, need lisagu tehtesse ka see, kas rentides odavam pole ?

[Ats]

Viskasin kiiresti turule pilgu peale ja leidsin sealt, et igati arvestatava 50 ha jahimaatüki saab juba 100 000 euro eest. Ilma sissemaksuta teeb see kuus 500 eurot, pluss maamaks. Sellise tüki omanik võetakse teite jutu järgi ilma pikema jututa olemasolevasse seltsi vastu ja koheldakse võrdsena, ehk ka mõnede soodustustega, tavaliselt küll maksab kõik seltsimaksud ja jahikulud võrdselt kõigiga. Ja minu poolt kunagi pakutud 6 euri per ha jahirenti, mis teeb 300 euri aastas, elik pea pool kuumaksust pangale, toob õnne ja rikkuse õuele ? Kõrvade pikkust ei oska hinnata, kuid need eeslid peaksid suutma õite palju tassida, et jahimajandusest reaalset ja majanduslikult arvestavat tulu nautida saaks.

Tore arvutus ja soovitus, aga ole nüüd nii julge ja ütle palju sa ise omale maad oled ostnud, tagastatud maid ära palun arvesta siia hulka. Pakun, et 0 hektarit!

[rajaleidja]

Ja minu poolt kunagi pakutud 6 euri per ha jahirenti, mis teeb 300 euri aastas, elik pea pool kuumaksust pangale, toob õnne ja rikkuse õuele ?

6 euri puhul ha saad 300euri aastas? Nii et me räägime sinu puhul 50`st hektarist? Kui nii, siis sinu 50 ha pealt tekib võimalus lasta nii umbes 0,05 põtra aastas(keskmiselt 1000ha kohta üks põdraluba vist tuleb. Natuke siia-sinna, sõltub piirkonnast). Ühe põdraloa annab su 50ha välja kahekümne aastaga. Üks põdraluba, mõned sea ja kitse load juurde on võimalik omale siis soetada 6000 euri eest
Allpool ütlesid, et maaomanikul on õigus küttida väikeulukeid, milleks peaks siis olema kõik need loomad, mis väiksemad kui põder ja hirv. Ei muutu siga väikeulukiks nagu maaomanikud hirmsasti tahavad. Kui kunagi Talijärv ütles, et siga jääb kindlasti suurulukiks, siis ei uskunud mina ka teda. Nüüd aga usun. Põhjus lihtne: RMK oksjonid. Kui siga muutuks väikeulukiks, siis oleks RMK`l kohe üks loapakk vähem oksjonile panna. Ja ma arvan, et RMK ei ole ka nii loll, et usuks, et ta saaks samasugust raha teenida terveid piirkondi rentides. Talle on tulusam piirkonnad väiksemaks hekseldada ja sinna lube müüa. See on muidugi minu isiklik spekulatsioon ja teaduslikud faktid puuduvad.

Ja veel see 6eur per ha. Meie puhul tähendab see 144000 euri aastas. Seltsis 45 meest, mis teeks mehe kohta 3200 euri, ehk vanas rahas 50000.- krooni. 2000-3000kr kuus kulub minul kütte peale julgelt. See teeks kokku 6000-7000 krooni kuus. Sellele lisaks veel sööt jne....no ei mängi kuidagi välja.

Räägite oma rootsist, kus 5eur per ha makstakse ja kõik on õnnelikud. Rootsi palgad on 4-5 korda suuremad, kui Eestis ja te arvate, et eesti jahimees on võimeline maksma rohkem kui Rootslane???
Aastaid tagasi käis külas üks Rootslane, kellega sai üks õhtu mööda meie jahimaid sõidetud ja pikalt jahiteemadel räägitud. Teenistus oli mehel Rootsi kohta päris korralik, aga kurtis ka tema, et neil jaht kole kallis. Ei ole need Svensonid midagi rahul oma süsteemiga.

[honkomees]

Ei saa suure tõenäosusega liikmeks täna ! ...

eks piirkondi ole erinevaid, minu, üsna pikka aega jahimehe mäletamist mööda on meil koosolekul tagasi lükatud vaid ÜKS avaldus, selle põhjuseks liikmekandidaadi kohalikke jahimehi halvustavad väljaütlemised avalikkuses ja lisaks ka ise koosolekule mittekohaletulek. Kõik ülejäänud, kes on soovi avaldanud ja koosolekul oma jahiplaanidest ning ühistegelikest huvidest ammendavalt rääkinud on ka liikmeks võetud.

[PS]

Iga ruutmeetri maad olen omale ostnud. Ei ole saanud tagastamist ega kingitust. Ja maksan kaua.
Õnneks olen teinud tehingud õigel ajal ja saanud võrreldes tänasega suht soodsalt, kuid ostuajal oli alternatiivkulutusi palju mõistlikemaid ja majanduslikult kasulikemaid. Aga tänased riigimaade oksjonid on väga-väga heade hindadega ja palju maid tuleb uuesti müüki peale oksjonivõitja poolt tehtud lageraieid. Seega minu rahakotti pole mõtet selle pilguga piiluda ja kadedust tunda. Ja kui ise osta ei taha, siis maksa renti, lihtne tõde kõikide muude kinnis- ja vallasvara kasutamise puhul.

Eks ole piirkondi, kus tahtjaid vähem. Paremates kohtades aga pole mingit võimalust, piirarv täis ja kõik. Nii ka meie seltsis.

4,3 eur per ha on juba reaalsus ja fakt. Seega 6 on tulemas, kas meie inimeste või rootslaste taskust, vähemalt minu case korral, arvestades metsade asukohta ja juurde pakutavaid võimalusi.

1000 euri aastas per nina peaks olema iga hobi korral väga odav hind. Kui ei jõua maksta, siis tuleb ehk keegi kampa võtta ja liigsuurt jahiala teistega jagada. Siin tekibki turusituatsioonist tingitud reguleering juba elust tingituna.

[rajaleidja]

PS, kas sa sellest ikka saad aru, et sa ei saa mingi valemiga kellelegi ainult oma 50ha jahipiirkonnana välja rentida. Jahipiirkonna miinimum suuruseks oli on ja jääb 5000 hektarit. Ja nagu ma olen aru saanud, siis uue seaduse valguses jahipiirkonna maaomanike enamuse otsusega kehtestatakse rendi suurus.
Kui iga maaomanik hakkaks individuaalselt maid rentima, siis ma ei kujuta ette, mis sellest välja tuleb. ringpiiris 5000ha kokku saada vist suht võimatu, sest igas jahipiirkonnas on niinimetatud mõtetuid maid, mida keegi ei oleks nõus kalli raha eest rentima. Või küsib mõni maaomanik hirmkallist renti, mida jahimehed ei suuda maksta ja loobuvad sellel tükil jahipidamisest. See tekitab aga valgeid laike, kus jahti ei peeta ja kuhu hakkavad loomad koonduma. Ja see üks valge laik keset jahimaid hakkab tekitama suurel hulgal metsa- ja põllukahjustusi. Et riigil oleks võimalikult vähe jahimeeste ja maaomanike vaheliste vaidlustega tegelemist, teeb riik kõik, et see min 5000ha ka alles jääks. Maaomanikud vaadaku ise, kuidas omavahel rendi suuruses kokkuleppele jõuavad.