Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[sammal.habe]

Eks absurdile tulebki absurdiga vastata. Kui muusad vaikivad, siis kõnelevad juristid.

Ent mis talumaadest kaasforumant Kellapoiss räägib? Näiteks Tartumaal on jahikeeluaktsiooniga liitunud 100% metsafirmade maad, neistki enamik välismaalastest omanikega.
Kui Hiiumaal on teisiti ja keelajateks on rõhujate-jahimeeste vastu tõusnud tõsised eesti talumehed, siis muidugi palun väga vabandust, mine meretaguseid asju tea.

Erametsaliitlased pakuvad lahkesti võimalust tellida metsa äärde jahikeelusilt, tuleb kindlasti odavam kui jahimeestele gps seadmete ostmine.

Asi kipub naljakaks kiskuma.Lugesin Järvamaa Jahindusklubi kirja ja oh imet,isandad tahavad ,et maaomanikud näitaks veel talude piirid kah ette.Olen ise kah jahimees,aga nii lolli juttu pole ma enne kuulnud.Me leiame koera üles meetrise täpsusega,samuti välja lendava uluki.Kas maaomanikud peavad gps seadmed kah meile jahimeestele ostma.Püssid,padrunid....KINDLASTI olen ma asjast valesti aru saanud.Kui ,siis 1000 korda vabandust. Lugupidamisega Kalle Laid

[gunnar]

Kui Hiiumaal on teisiti ja keelajateks on rõhujate-jahimeeste vastu tõusnud tõsised eesti talumehed, siis muidugi palun väga vabandust, mine meretaguseid asju tea.

Ha See juba on nali, rõhujad-jahimehed ja erametsaliit-vabastaja Pronksvarblase ka teevad v ?

[aadu kadakas]

Me leiame koera üles meetrise täpsusega,samuti välja lendava uluki....Lugupidamisega Kalle Laid

Vabandan oma võhiklikkust ja teemas mittepüsimist, kuid äkki seletate ära, mismoodi Te välja lendava uluki meetri täpsusega üles leiate? Kontekst oleks ka väga sobiv.

[Ain Aavik]

Vaata Kellapoiss/Kalle Laid .. koerad ja ulukid kahjuks eip tunne keelualasid ja miskitsugune suurmetsafirmade ''esindaja'' ähvardab siinjuures paragraf 57 ...

On kujunenud kummaline olukord, kus Järvamaa Jahindusklubi on selgelt seadustega kursis ja ''esindusorganisatsioon'' tõlgendab seadust ''huvide'' ehk siis selle suva kohaselt, mis neile, keda see kõlava nimega ''liit esindab'' sobivamaks osutub ...

Olen lugenud seadust nii ja naa pidi (ja mitte ainult mina) ... ja leidnud selle, et kui maaomanik keelab oma maaüksusel toimingud .. ka jahipidamise, siis peab kinnistu olema omaniku huvide kaitseks selgepiiriliselt ära tuntav ja tähistatud !!! (sihid puhtad, märgistused teatud maa tagant jne..)
Seega Järvamaa Jahindusklubi nõudmised on igati õiguspärased.

Kui Kellapoiss arvab teisiti, siis palun uurida seadust või pidada nõu pädeva juristiga ..

[Pauli]

Näiteks Tartumaal on jahikeeluaktsiooniga liitunud 100% metsafirmade maad, neistki enamik välismaalastest omanikega.

Siiski mitte: üks füüsilisele isikule kuuluv maatükk on ka. Aga tegu on pisikese põllusiiluga, kus ühel pool maantee ja teisel pool majad

[gunnar]

Näiteks Tartumaal on jahikeeluaktsiooniga liitunud 100% metsafirmade maad, neistki enamik välismaalastest omanikega.

Siiski mitte: üks füüsilisele isikule kuuluv maatükk on ka. Aga tegu on pisikese põllusiiluga, kus ühel pool maantee ja teisel pool majad

Aga kujuta ette millise vaimse ona see Omanik nüüd sai. Jah see on tema õigus aga miks ?

[Ain Aavik]

http://www.eramets.ee/static/files/1286 ... 7.2012.pdf

Ja pisut lisa ka ühe dokumendi näol. Dokument leitav Keskkonnaameti avalikust teabest
http://www.keskkonnaamet.ee/sadr/index. ... sutus_id=1

Pr Kristel Arukask Teie 31.05.2012
Eesti Erametsaliit
Kristel.arukask@erametsaliit.ee Meie 09.07.2012 nr 11-6/12/14594-7


Jahipidamise keelustamise aktsioon



Austatud proua Arukask

Keskkonnaamet on kätte saanud Eesti Erametsaliidu poolt Keskkonnaametile:

I 31.05.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Osaühing Metsagrupp (registrikood 10044866);
2. OÜ KESA-AGRO (registrikood 10151740);
3. aktsiaselts FEST-FOREST (registrikood 10432025);
4. OÜ ERINMETS (registrikood 10363956)
5. Fest-Forest AS (registrikood 10432025)
6. Haanja Forests OÜ (registrikood 12148328)
7. KASEMETSA OÜ 12148328 (registrikood 11075679)
8. KUUSEMETSA OÜ (registrikood 11075662)
9. Osaühing Lewis Holding (registrikood 11058089)
10. METSATALU OÜ (registrikood 11075708)
11. Mortec OÜ (registrikood 10566139)
12. OKIRA OÜ (registrikood 11075194)
13. Olga Haritoskina (isikukood puudu)
14. AKTSIASELTS TAANIMETS (registrikood 10695865)
15. VAROTEKS OÜ (registrikood 11005874)
16. Venda Vihman (isikukood 36503085717);
17. Urmas Vahur (isikukood 35705114234)
18. Tiit Randla (isikukood 34004110218)
19. Tornator Eesti OÜ (registrikood 10013860)
20. Aare Luik (isikukood 36206236011)
21. Aarne Volkov (isikukood 37704056521)
22. Marit Seesmaa (isikukood 48011042726)
23. Metsamaahalduse Aktsiaselts (registrikood 10052156)
24. Raul Talkis (isikukood 35912244916)
25. Osaühing Tulevikumets (registrikood 11229450)
26. OÜ Vestman Maavarad (registrikood 12034211)
27. Hentula OÜ (registrikood 10540016)
28. Meelis Pohlak (isikukood 37002245226)
29. METSATARE OÜ (registrikood 10635691)
30. WWForest Management OÜ (registrikood 10574268)

Juhime tähelepanu, et 24.05.2012 Aktsiaselts FEST-FOREST juhatuse liikme Toomas Kamsi poolt allkirjastatud avaldus, sisaldab keeldu ka näiteks Haanja Forests OÜ (registrikood 12148328); VAROTEKS OÜ (registrikood 11005874), OÜ ERINMETS (registrikood 10363956); METSATALU OÜ (registrikood 11075708); AKTSIASELTS TAANIMETS (registrikood 10695865); Mortec OÜ (registrikood 10566139); OKIRA OÜ (registrikood 11075194) kuuluvate kinnistute osas. Samas ei ole esitatud eelnimetatud äriühingute volitusi Toomas Kamsile. Toomas Kamsi informeeritakse sellest ka eraldi kirjaga.

II 05.06.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Ülo Tammann (isikukood 36306064715)
2. Osaühing J.A. Konsultatsioonid (registrikood 11011484)
3. Jaanus Aun (isikukood 37402040263)
4. Tarmo Tolm (isikukood 37905160345)
5. osaühing Enniste (registrikood 10752238)
6. Sven Köster (isikukood 37205134716)

III 06.06.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. OÜ Odden Solutions (registrikood 10923214)
2. Jaak Tamm (isikukood 34508122232)
3. Peeter Sepp (isikukood 37112240264)

Jaak Tamme avaldusel puudub esitamise kuupäev ja allkiri.

IV 19.06.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Egon Niittee (isikukood 37712245719)
2. Kalev Viidemann (isikukood 37508290320)
3. Roman Pääsukene (isikukood 34512274715)
4. Johannes Valk (isikukood 34503130213)
5. OÜ Metsnik Agri (registrikood 10799576)
6. Metsnik OÜ (registrikood 10867384)

V 20.06.2012 e-posti teel edastatud avalduse, mis on esitatud järgmise füüsilise isiku poolt:
1. Andres Miller (isikukood 36803062710)

VI 25.06.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. Aasaniidu OÜ (registrikood 10799915)
2. Kinnistu OÜ (registrikood 11082662)
3. Estonian Sustainable Forestry OÜ (registrikood 10828496)
4. Mart Erik (isikukood 3530331091)
5. Munkbron OÜ (registrikood 10816234)
6. OÜ Nukelise-Nulga Põllumajandussaadused (registrikood 10816205)

Kinnistu OÜ pool esitatud fail ei ole digitaalselt allkirjastatud. Kirjale lisatud failide hulgas on OÜ Näo-Nässumaa Põllumajandussaadused (registrikood 10816234) volikiri Mart Eriku esindusõiguse kohta aga OÜ Näo-Nässumaa Põllumajandussaadused avaldust lisatud ei ole.

VII 27.06.2012 e-posti teel edastatud avaldused, mis on esitatud järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute poolt:
1. OÜ KAANES (registrikood 10803734)
2. OSAÜHING TAROST (registrikood 10804099)
3. OSAÜHING AREXET (registrikood 10804082)


Avaldustes teavitavad kinnistuomanikud, et on keelanud jahipidamise neile kuuluvatel avalduses nimetatud kinnistutel.
Keskkonnaamet on esitatud avaldused edastanud jahipiirkondade kasutajatele.

Seoses saabunud kirjadega ja hilisemate arusaamatuste vältimiseks peab Keskkonnaamet vajalikuks Eesti Erametsaliidule selgitada:
Jahiseadus § 8 lg 2 p 2 kohaselt jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse maaomaniku või -valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku (edaspidi jahipiirkonna kasutaja) vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või -valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld.

Seega on maa kasutamisega seonduv maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vaheline kokkulepe. Keskkonnaametile esitatud kirjadest ei nähtu, kas maaomanikud on avaldused teinud jahipiirkonna kasutajale. Mõningaid jahiseltse küsitledes on saanud teatavaks, et maaomanikud jahipiirkonna kasutajaid maa kasutamise keelamisest informeeritud ei ole. Eeltoodut arvestades palume Teil maaomanikke informeerida, et avaldused tuleb saata piirkonnajärgsetele jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikele ja seejärel teadmiseks Keskkonnaametile.


Jahiseaduse § 8 lg 2 kohaselt loetakse maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld jahipiirkonna kasutusõiguse loa lisaks. Keskkonnaamet lisab avaldused jahipiirkonna kasutusõiguse loa lisaks kui maa omanikud on esitanud avaldused jahipiirkonna kasutusloa omanikele.


Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Marko Sahtel
Metsanduse peaspetsialist
juhataja ülesannetes



Jaan Ärmus 452 7772
jaan.armus@keskkonnaamet.ee

[aadu kadakas]

Selles valguses näeme jätkuvalt olulisena, et jahipidamine oleks reguleeritud eelkõige lepingulise suhtena maaomanike ja jahimeeste vahel e. ilma maaomaniku loata jahipidamine pole lubatud. Loodame, et uues jahiseaduse antud küsimus sellisena ka reguleeritakse.

Väljavõte on Ehrpaisi kirjast Järvamaa jahiesindusele.
Ja seda võimalust nähakse vaid uues jahiseaduses . Minu arvates piisab kehtivast seadusest küll ja rohkem. Sellele lepinguregulatsioonile tuleks lisada vaid täpsustus, et mis juhul lepingut ei oleks vaja. Pean silmas neid olukordi, kus maaomanik ei ole asjast huvitatud. Fakt on see, et hulgal omanikel pole reaalset sidet enda omandusega ja seetõttu ei tohiks absoluutseks seada lepingut kõigiga. Mingi teavitamine, huvilised, vastavad lepingud ja saab edasi eksisteerida. Neid, kel huvi puudub, ei tohiks küll seadusega sundima hakata. Umbes nii, nagu metsaühistutesse kuulumist sunnitakse põhimõtteliselt läbi erinevate toetuste ehk prääniku abil. Mitte, et paljudel muidu klubisse kuulumise vastu huvi oleks.

[Ain Aavik]

Leitav ...
http://www.ejs.ee/et/tutvustus/koosolek ... ollid.html



Eesti Jahimeeste Selts

JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1



Tallinn 21. juuni 2012. a.

Algus 13.00, lõpp 15.30

Osalesid (registreerimisleht lisatud): Tiit Tammsaar, Toomas Marrandi, Jaanus Põldmaa, Jaak Volmer, Raul Vahter, Margus Mägi, Tõnu Juul, Aigar Kallas, Oliver Leif, Toomas Kõuhkna, Aarne Taal, Andres Onemar, Lembit Kaljuvee, Priit Piilmann, Margus Puust, Karel Rüütli, Neinar Seli.
Puudusid: Mati Kivistik, Taavi Veskimägi.
Osalesid: EJS tegevjuht Tõnis Korts, EJS tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Enne koosoleku ametliku osa algust taasavati EJS keskuse hoone ees Kuristiku tn.7 August Vommi pronksskulptuur, EJS vapilind „Metsis“.

Vastavalt juhatuse koosolekute reglemendile valiti koosoleku juhatajaks EJS president Margus Puust ja protokollijaks Lea Truska.

1.Päevakorra kinnitamine.

Otsus: Kinnitada alljärgnev päevakord:
1. Päevakorra kinnitamine
2. Eelmise koosoleku protokolli kinnitamine.
3. Juhatuse koosoleku reglement ja töökorraldus.
4. Asepresidendi valimine.
5. Eesti Jahimeeste Seltsi tunnustusavalduste andmise kord.
6. Jahipiirkondade staatuse hetkeseis.
7. Jahiseaduse eelnõu arutelu käik ja edasised tegevused.
8. Muud küsimused ja informatsiooni vahetamine.
8.1 Info Voore kokkutuleku kohta.
8.2 EJS 2013 a kokkutulek.
9. Järgmise juhatuse koosoleku aja määramine.

2. Eelmise koosoleku protokolli kinnitamine
Eelmise juhatuse koosoleku viimase protokolli kinnitavad 10 eelmise koosseisu liiget.
Otsus: Kinnitada eelmise juhatuse koosoleku protokoll nr. 37 19.04.2012.a.

3.Juhatuse koosoleku reglement ja töökorraldus.
Koosoleku juhataja tutvustab juhatuse koosolekute toimumise reglementi ja juhatuse töökorraldust.
Tehti ettepanekud:
- Sõnastada p 2 järgmiselt: Koosolek on seltsi juhatuse (edaspidi juhatuse) töövorm. Korrapärased koosolekud toimuvad kord kuus (v.a. juuli, august, detsember) iga kuu neljandal neljapäeval algusega kell 13.00. Koosolekute kestvus on reeglina mitte rohkem kui 3 tundi.
Töökorralduse jooksvatest muutustest informeerib seltsi president (edaspidi president) juhatuse liikmeid mõistliku etteteatamise ajaga.
- Sõnastada p 3 järgmiselt: Koosoleku päevakorra projekti saadab seltsi kantselei (edaspidi kantselei) juhatuse liikmetele Presidendi ettepanekul välja hiljemalt juhatuse toimumise töönädala esmaspäeval kell 17.00
- Lisada p 4 esimene lause : Juhatuse koosolekuid juhib President.
- Lisada p 6 viimane lause: Sellest informeeritakse ette tegevjuhti. (põhjus ruumi mahutavus, kohvipausil osalejate hulk. Ka juhatuse liikmed informeerivad tegevjuhti oma osavõtust)
- Sõnastada p 8 järgmiselt: Koosoleku päevakorra projekt kinnitatakse koosoleku alguses. Kõigil juhatuse liikmetel on õigus teha ettepanekuid päevakorra projekti kuni juhatuse toimumisele eelneva reede kell 17.00- ni. Ettepaneku päevakorda võtmise otsustab president. Juhatuse liikmel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorda võtmiseks ka koosoleku toimumise päeval enne päevakorra kinnitamist. Selliselt esitatud ettepanek võetakse päevakorda juhul, kui selle poolt hääletavad kõik kohalolevad juhatuse liikmed.
- Sõnastada p 10 järgmiselt: Protokolli projekt saadetakse koosolekul osalenud juhatuse liikmetele kümne tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist. Märkuseid ja ettepanekuid protokolli sõnastuse parandamiseks saab esitada kantseleile 5 tööpäeva jooksul alates protokolli väljasaatmisest. Märkused ja ettepanekud tehakse juhatuse listis.
- Sõnastada p 11 järgmiselt: Peale märkuste ja ettepanekute sisseviimist protokoll allkirjastatakse koosoleku protokollija ja koosoleku juhataja poolt. Allkirjastamisega loetakse protokoll kinnitatuks.

Otsus: Kinnitada muudatused, reglemendi täistekst saadetakse koos protokolliga juhatuse liikmetele.
Koosoleku juhataja selgitab, et juhatuse töökorralduse aluseks on tegevus töörühmades, kus valmistatakse ette juhatuse päevakorra punkte.
Töörühmade moodustamine (arendus, maaomanike, ajakirja jms) on septembri juhatuse üks päevakorra punkte. Margus Puust palub suve jooksul juhatuse liikmeid mõelda, millistesse teemadesse soovitakse panustada.
Otsus: Informatsioon juhatuse töökorraldusest võeti teadmiseks.

4.Asepresidendi valimine
Koosoleku juhataja teeb ettepaneku valida EJS asepresidendiks Priit Piilmann.
Priit Piilmann kinnitab, et on nõus sujuva töökorralduse jätkamise nimel asepresidendina jätkama.
Hääletati: kõik poolt
Otsus: Valida EJS asepresidendiks Priit Piilmann.

5. EJS tunnustusavalduse andmise kord.
Koosoleku juhataja selgitab juhatusele esitatud Eesti Jahimeeste Seltsi tunnustusavalduste andmise korra eelnõu koostamise vajadust ning olulisemaid muudatusi varasema 1991.a. kinnitatud EJS sümboolika kirjelduse, kvootide ja kasutamise korraga.
Autasude nimekirjast võetakse välja EJS laualipp, kõrgeim autasu uue korra järgi on vapimärk „Metsis“.
Tehti ettepanek, kujundada teenetemärgi „Ilves“ juurde ka väike rinnamärk.
Tehti ettepanek kehtestada tunnustusavalduse andmise taotluse tähtajaks iga aasta 15. märts, presidendi ettepanekul ka muul ajal. Autasusid anda reeglina välja volikogul.
Tehti ettepanek kodulehel autasustatud isikute nimekirja juures märkida, et teatud aastatel oli EJS kõrgeim autasu EJS laualipp.
Tiit Tammsaar tõstatab küsimuse, kes maksab autasude eest. Praeguse praktika järgi maksis taotleja. Arutati ettepanekut.
Otsus: Kinnitada Eesti Jahimeeste Seltsi tunnustusavalduste andmise kord. EJS autasude eest maksab EJS. Tegevjuhil korraldada teenetemärgi kavandi tellimine. Kavandi valmimisel esitada see juhatusele .
Toomas Marrandi tõstatab küsimuse Järvamaa JK juubeli ürituse eel toimunud segadusest autasude andmisel. Järvamaa JK ei ole saanud senini ametlikku kirjalikku teadet autasude saamata jäämise kohta. Autasustatavate esitamisel lähtuti vanast korrast ja senisest praktikast.
Juhatuse liikmed arutavad tekkinud olukorda. Avaldati arvamust, et jahindusklubid võiksid oma juubelite puhul anda välja oma autasusid ning EJS kontekstis lähtutakse kogu eesti jahindusele oluliste persoonide tunnustamisest.
Margus Puust palub Toomas Marrandil esitada uuesti autasustavate kandidaadid koos lühiteabega nende tegevusest.
Otsus: EJS president saadab Järvamaa JK volinike koosolekule selgituskirja.

6. Jahipiirkondade staatuse hetkeseis.
Ettekande teeb tegevjuht Tõnis Korts. 1.03.2003 jõustus Jahiseadus. Selle seaduse § 65. Seaduse jõustumise erijuht Keskkonnaminister moodustab jahipiirkonnad ja korraldab jahimaa korraldamise vastavalt käesoleva seaduse nõuetele kümne aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Jahimaa korraldus toimub jahipiirkondade kaupa iga 10 aasta järel, jahimaakorralduskava kinnitab minister. Viimane on aluseks jahipiirkonna moodustamiseks. Hetkeseis maakondade kaupa on toodud EJS-i poolt tellitud analüüsis. Mis juhtub 1.03.2013? Kas kaob 64 rendijahipiirkonda, 685 462 ha jahimaid, 18 % kogu jahimaast? Kehtivuse kaotavad ka jahimaakorralduskavad ja kasutusõiguse load?
Võimalikud lahendused. a) Maad saavad vabaks ja KKA hakkab jahindust korraldama. b) Uus seadus hakkab kehtima alates 1.03.2012 ja lahendab probleemi. JSE § 66 sätestab jahipiirkonna moodustanud õigusakti kehtivuse ja jahipiirkonnale antud kasutusloa kehtivuse. Rendijahipiirkondade osas otsib KKM hetkel lahendust. c) Parandatakse kehtivat JS ja lahendatakse probleem.
Toimus arutelu Jahipiirkondade teemal. Arutelu lõpus jõuti ühisele arusaamisele, et EJS poolt on vajalik juhtida Keskkonnaministeeriumi tähelepanu probleemile. Tehti ettepanek, et tegevjuht koostaks kirja ja mis saadetakse enne postitamist juhatuse liikmetele kooskõlastamiseks.

Otsus: Tegevjuhil koostada kiri KKM-le, juhtimaks tähelepanu tekkinud olukorrale rendijahipiirkondade osas.

7.Jahiseaduse eelnõu arutelu käik ja edasised tegevused.
Margus Puust teavitab juhatuse liikmeid viimase KKM-s toimunud jahiseadusealase nõupidamise tulemustest. Jahiseaduse eelnõu esitatakse peale jaanipäeva ministeeriumide kooskõlastusringile.
EJS on jäänud oma ettepanekute juurde ning ei ole rahul ulukikahjustuste lahendustega. Puudu on siiani seaduse eesmärk. Oma seisukohtade juurde on jäänud ka EEML esindajad.
Juhatuse liikmed arutavad jahiseaduse praeguseid ja võimalikke edasisi lahendusi. Jätkatakse kokkuleppimise võimaluste otsimist EEML esindajatega. Leitakse, et lahendused tuleb leida enne kui seadus esitatakse riigikogu komisjonidele.
Juhatuse liikmed arutlesid ka Erametsaliidu korraldatud jahi keelamise aktsiooni teemadel. Ametliku info põhjal on keelajad suures enamuses juriidilised isikud, suured metsatööstusfirmad.
Paljud põllumajandustootjad ei saa aru, kuidas EEML saab neid esindada.
Oldi ühel meelel, et tuleb jätkata läbirääkimisi EEML-ga.

Otsus: Võtta informatsioon teadmiseks ja korraldada jahiseadusealane kohtumine EEML-ga juuli teisel poolel.

6. Muud küsimused ja informatsioon.
Tegevjuht Tõnis Korts annab lühikese ülevaate Voore kokkutuleku toimumise kohta.
Laupäeval kell 13.00 on kavas traditsiooniline juhatuse esindajate ja jahimeeste vestlusring, teemaks EJS arengukava ja tulevikuvisioon. President palub juhatuse liikmetel võimalusel vestlusringis kindlasti osaleda. Kokkutuleku avab asepresident Priit Piilmann.

Otsus: Võtta informatsioon Voore kokkutuleku kohta teadmiseks. 2013.a. kokkutuleku toimumise koht on Ida-Virumaal ja seda juhul, kui pakutavad tingimused on vastuvõetavad ning selle korraldab EJS. Koha ja aja täpsustamist koordineerivad juhatuse liige Lembit Kaljuvee ja tegevjuht Tõnis Korts.

9.Järgmise juhatuse koosoleku aja määramine.
Otsus: Järgmine juhatuse koosolek toimub 27. septembril 2012.a. kell 13.00

------------------------------------

Siia pandud rasvaselt rõhutatud temaatika tõttu ..

[Sarvik]

OMG

ma krt ei saa aru miks me põeme ja mingeid ahistavaid kompromisse otsime

1. maaomanik ei saa hetkel kehtiva seaduse juures keelata suurulukijahti

lugege kehtivat seadust:
§ 3. Jahiõigus
(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

(2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

Kommentaar: rõhutan lg. 1 sõnu ULATUSES JA KORRAS...ja lg2. sõnu VÄLJA ARVATUD SUURULUKID e. teisisõnu ei saa keelata seda milleks sul õigust ei ole e. teisiõnu see õigus jahipidamist keelata EI ULATU suurulukiteni

ma lihtsalt ei saa aru miks põetakse jänesejahi keelamise pärast

2. Jahipidamise keelamine on vastuolus põhiseaduse §12 (võrdsusprintsiip, varalisted asjaolud) ja põhiseaduse § 32 (omandi kasutamine üldiste huvide vastaselt) suhtes

Muideks ääremärkusena ma küsisin need kaks küsimust ametlikult õiguskantsleri käest...ja ta ei lihtsalt vastanud neile(tark miis ).... küll aga ta vastas mu kolmandale küsimusele ja ütles et jahipidamise keelamine on õigusriive vaba eneseteostuse suhtes aga hetkel kehtiva jahiseaduse mõistes veel talutava suurusega...

Ja kuna nüüd kõik hakkavad kaagutama et see on ikkagi vaieldav siis.... just nii tulekski teha ja:

plan A: ejs peaks orgunnima veicse kena hagi mõne jahiseltsi nimel mõne konkreetse maaomaniku vastu...(soovitan kui on veidigi raha ja kui on kiire)

plan B: südamerahuga jätkama suurulukijahti ja ootama et mõni maaomanik annaks meid kohtusse..
ja annaks jumal et see jõuaks riigikohtuni nagu sarri case.... kus saime teada et jahipidamine on põhiseaduse mõistes vaba eneseteostamise viis...ja siit tulenevalt muudeti relvaseadust

saage krt ometigi ükskord aru et ev-s on kõik institutsioonid peale riigikohtu kallutatavad et mitte öelda äraostetavad ja on siililegi selge et jahimeeste hobiühendusel on vähem raha kui metsaomanike äriühendusel...vaid riigikohtu otsus on lõplik tõde mida ei vaidlustata enam kunagi

[klem]

1. maaomanik ei saa hetkel kehtiva seaduse juures keelata suurulukijahti

lugege kehtivat seadust:
§ 3. Jahiõigus
(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

(2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust.
[RT I 2005, 15, 83 - jõust. 03.04.2005]

Kommentaar: rõhutan lg. 1 sõnu ULATUSES JA KORRAS...ja lg2. sõnu VÄLJA ARVATUD SUURULUKID e. teisisõnu ei saa keelata seda milleks sul õigust ei ole e. teisiõnu see õigus jahipidamist keelata EI ULATU suurulukiteni

Kas sama mõttekäigu järgi võiks jätkata, et jahipidamist saab keelata vaid see maaomanik, kel on jahitunnistus? Ja ülejäänud (enamus) maaomanikud ei saa isegi jänesejahti keelata? No ja muidugi alla 20h omanikud ei saa ka midagi keelata.

k

[unt]

Tere Sarvik ja teised huvitatud!

See, mida Sarvik kirjutab, on ju osaliselt vägagi õige. Eriti see, et seadus sätestab ". . . ulatuses ja korras . . .". Tõsi, seda ulatust ja korda ei ole ja seega on praegune aktsioon jahipidamine keelata juriidiliselt ebakorrektne. Ebakorrektne on ka avalduste esitamine Keskkonnaametile selle asemel, et need esitada jahimaa kasutajale. Kuid ma kaldun arvama, et selline olukord ongi vaid "juriidiliselt ebakorrektne", mitte aga ebaseaduslik. Sest samavõrd kui seadus ei reguleeri jahipidamise keelamist "ulatuses ja korras", samavõrra ei reguleeri see ka omanike ja jahimaa kasutaja vahelisi suhteid. Õieti - natuke reguleerib, aga suures osas jätab maaomaniku regulatsioonist lihtsalt välja. Ehk teisisõnu - seadus on deklaratiivne ja paljasõnaline.

Nüüd see §3 lg1 ja lg2. Järjekordselt näen, et segi aetakse kaks mõistet
1. jahiõigus - maaomaniku õigus omal maal jahti korraldada jne
2. maaomaniku jahipidamise õigus - ehk siis loastatud tegevus, mille alusel füüsiline isik saab konkreetselt ulukit küttida.
Need ei ole kaks samaväärset õigust. Ja seda ei tohi segi ajada.

Riigikohtust. Instantsid on ostetavad, väidab Sarvik. Vaid riigikohus on lõplik. Jah, see võib ju nii olla. Aga ei maksa unustada, et seaduste tegemine on poliitika ja see on alati kuhugi suunas kallutatud. Nagu näiteks uue jahiseaduse eelnõu on kallutatud omaniku poole. Seega võime öelda, et see on ostetav, aga samavõrra on see ka normaalne. See ongi riigikogulaste ja laias laastus siis meie endi, valijate, tahte teostamine. Sinna ei ole midagi parata ja sinna riigikohus ei sekku. Riigikohus langetab otsuseid kehtivate seaduste sätete täitmise õigsuses. Need on kaks iseasja.

EEML ist.
Nad ju isegi ei varja seda, et tegemist on “AKTSIOONIGA” ja nendivad ka seda, et see ei ole juriidiliselt korrektne. Eesmärk ongi vahtu tekitada. Ja see on neil ka suurepäraselt õnnestunud.

Uuest eelnõust.
Kui siin on midagi täieti paikapidamatut, siis on see uluksõraliste kahjustuste kompenseerimise nõue jahimeeste poolt. Aga seda vaid siis kui me tõstame selle nõude praeguse jahiseaduse ja jahikorralduse konteksti. Kui hakkab kehtima uus jahiseadus, omanikekeskne, siis kes hakkab kahjustusi kompenseerima? Omanikud ise hakkavad endile nõudeid esitama või? Riik lahendab kaks asja – võtab endalt rahalise kohustuse ja paneb omanikud iseendiga marineeritult purki, et las siis arendavad jahindust ja samas kompenseerivad endile ulukite poolt tekitatud kahju – või las arendavad metsandust, põllundust ja hoiavad ulukeid maksimaalselt madalal arvukusel. Muidugi – üks asi jääb mul senini arusaamatuks – kui riik jätkab suurkiskjate arvukuse tõstmist, siis peab ta tagama neile ka piisava söödabaasi. Ja kui ta tagab neile piisava söödabaasi siis see tekitab omanikele ikkagi kahju. Ja seda omanikud juba ilmselt riigile ei kingi! Nad võivad praegu selles osas olla kompromissialtid, aga seda kindlasti mitte edaspidi.
Aga – eks elame ja näeme!

Mis puudutab kohtuasju, siis ma üldsegi ei kahtle, et neid tuleb. Tõsi – ma ise ei taha pidada jahti maal kus see on omaniku tahte vastane. Lihtsalt ei taha! Jaht on minu jaoks nauding ja vaba aeg ja ajada see nagu sašlõki tükk vardasse ja ennast mingi kiunupunni tahtel kusagil küpsetada, siis hiljem veel kohtutreppe tallata – see ei ole minu jaoks.

[aadu kadakas]

Ilmselt normaalse elamise või eksisteerimise asemel otsime eneseteostust erinevates keelamistes.
Minuarust ei ole eriti tõsiselt mõtet loota, et seaduse reguleeringud sätivad paika ühiskonna hea tasemega toimimise. Samuti ei aita jahindusega seadusloomes ping-pongi mängimine ei jahikultuuri paranemisele ega ka maaomandi (selle läbi maaomaniku) eriseisuses austamisele. Lihtsalt seepärast, et maa, loodus üldse, koos karvaste ja sulelistega on inimesele muutunud subjektiivseks (ehk pühadusega pole siin midagi pistmist).
Mul maaomanikuna ning jahimehena on võimalus oma maa piiritleda ja tähistada. Seda olen teinud, kuid praktikas pole sellel muud efekti, kui rahvavaenlase kuvand. Seetõttu löön inimesed laias laastud kahte lehte. Soovitud kinnistu külalised ja soovimatud. Esimesed oskavad käituda. Jalutavad, korjavad marju-seeni, käivad jahil jmt. Teised lagastavad, teevad mingit raiet, võtavad kõike nagu "kõikide oma", lõhuvad teid, reostavad vaikust jmt.
Jahinduses on sama võrdlus ja see peegeldabki ühiskonna hetke vaimset seisundit.
Seega ei tauni ma oma kinnistul mõistlikku olemist-toimetamist, kuid hoolimatuid üritan eemale hoida. Jahiseaduse muutmisega pole sellel kõigel vähimatki pistmist.

[aadu kadakas]

Või võtame mingi absurdse näite.
Teatud huvidega maaomanikud ühel hetkel soovivad, et nende maad läbiv elektriliin ning sedamööda liikuv energia kuuluksid neile. Esindaja kisama, aktsioone tegema, ministeeriumile surve peale ning energiahiid häbiposti. Kompromiss saabuks vaid siis, kui maaomaniku esindaja saaks ise otsustada elektrienergia ressursi ja müügi üle.
Kusjuures selle näite puhul on liinid kogu aeg samas paigas, ulukid aga pidevas liikumises.

[baddmann]

saage krt ometigi ükskord aru et ev-s on kõik institutsioonid peale riigikohtu kallutatavad et mitte öelda äraostetavad ....

Sarvik, ära ole nii kindel:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64668034

BM