Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[Ain Aavik]

3. Alati on olemas keegi, kes teab sinust paremini, mida sa oled oma sõnumiga silmas pidanud.

Olen teadvel ja värisen a nagu sült võdisedes külmkapis ...

[H:Owl]

aadu kadakale

Mulle isiklikult ei meeldi jahiäri (ei pea silmas jahisaaduste müüki) põhimõtteliselt. Annan endale siiski aru, et: see minu probleem;
seda hambapastat enam tuubi sisse tagasi ei topi.
Ei näe ka kedagi ega midagi kes selle regulatsiooniga tegeleda suudaks või tahakski. Tõtt-öelda ei usu, et selline reguleerimine üldse toimima saadaks ilma toetuseta `altpoolt`.
Seega pidasin silmas pigem seda, et jahiseltsid (siis need, kes ennast MTÜ-dena määratlevad) mõtleksid omakeskis tõsiselt läbi, millist hinda meil sellise rehepapluse (näed, ma olen arenemisvõimeline) eest lõpuks maksta tuleb.

[Ain Aavik]

aadu kadakale

Mulle isiklikult ei meeldi jahiäri (ei pea silmas jahisaaduste müüki) põhimõtteliselt. Annan endale siiski aru, et: see minu probleem;
seda hambapastat enam tuubi sisse tagasi ei topi.
Ei näe ka kedagi ega midagi kes selle regulatsiooniga tegeleda suudaks või tahakski. Tõtt-öelda ei usu, et selline reguleerimine üldse toimima saadaks ilma toetuseta `altpoolt`.
Seega pidasin silmas pigem seda, et jahiseltsid (siis need, kes ennast MTÜ-dena määratlevad) mõtleksid omakeskis tõsiselt läbi, millist hinda meil sellise rehepapluse (näed, ma olen arenemisvõimeline) eest lõpuks maksta tuleb.

Altpoolt on õige ... kuid, kui meie ise selle eest seismas pole ... kes siis veel?!

[sammal.habe]

paralleele otsides: harrastuskalastuses on saagi müümise keeld juba ammugi olemas.
ja keegi ei tuleta sotsialismi aega meelde, vaid esimese hooga meenuvad pigem läti röövkalurid Pärnu lahel. kes harrastusloa alusel töönduslikku püüki "harrastasid".
ei saa lennata kõrgemale kui rahakott kannatab. kui tahad ajada äri, asuta OÜ. jahiseltsid, paraku, on meil enamikus veel MTÜ-d.
ma olen kirjutanud juba ammugi siinsamas foorumis, et katla ühes servas ei saa keeta paksemat suppi. aga seda paraku tänapäevase MTÜ sildi all pahatihti tehakse.

tuleks keelata jahisaaduste ametlik ost-müük (uluk kütitakse omale toiduks),.

Eik- ma kohe algul väga vabandan selle eest mida öelda tahan. Aga arvestades Sinu foorumlase staaži, peaksid nii vana olema, et õitsva sotsialismuse aega mäletada. Sinu ettepanek oli nagu külm hingus sellest ajast. Kõige lihtsam oli seal keelata- pikki juukseid, lääne muusikat, teisitimõtlemist.
Muide- sõna ametlik on ettepanekus liigne.

[Eik]

tuleks keelata jahisaaduste ametlik ost-müük (uluk kütitakse omale toiduks),.

Eik- ma kohe algul väga vabandan selle eest mida öelda tahan. Aga arvestades Sinu foorumlase staaži, peaksid nii vana olema, et õitsva sotsialismuse aega mäletada. Sinu ettepanek oli nagu külm hingus sellest ajast. Kõige lihtsam oli seal keelata- pikki juukseid, lääne muusikat, teisitimõtlemist.
Muide- sõna ametlik on ettepanekus liigne.

Kui ameerikas (kus sellist mudelit kasutatakse) on sotsialism jahinduses siis olen mina Lenin
Nii kaua kui metsas raha paistab nii kaua on ka lihakütte kes, nui neljaks, seda äri ka ajavad.
Olen ka ka mina oma ülearused vorstilatid tuttavatele ära müünud aga ei tee seda pidevalt ja kasumi eesmärgil. Olen kuulnud ka "kõvade" jahimeeste juttu, et mets peab kõik jahindusega seotud kulud tasa tegema.....mõtlemise koht minu jaoks, kas ikka peab, see ei ole ju töö vaid hobi. Ehk siis MTÜ ei näe sellest ärist sentigi, peale 10€ loa müügi. (mõni põder välja arvatud)

[aadu kadakas]

aadu kadakale

Mulle isiklikult ei meeldi jahiäri (ei pea silmas jahisaaduste müüki) põhimõtteliselt. Annan endale siiski aru, et: see minu probleem;
seda hambapastat enam tuubi sisse tagasi ei topi.
Ei näe ka kedagi ega midagi kes selle regulatsiooniga tegeleda suudaks või tahakski. Tõtt-öelda ei usu, et selline reguleerimine üldse toimima saadaks ilma toetuseta `altpoolt`.
Seega pidasin silmas pigem seda, et jahiseltsid (siis need, kes ennast MTÜ-dena määratlevad) mõtleksid omakeskis tõsiselt läbi, millist hinda meil sellise rehepapluse (näed, ma olen arenemisvõimeline) eest lõpuks maksta tuleb.

No siis on minul ka sama probleem
Lihaäri on see kaasnev asi, kuid sootuks olulisem aga see, milline mõju eesti jahindusele üldse. Eks ta sellise "pudelikaelaefektiga" seotud ole, kui rahahuvid või "kopsakas kingitus" mängus on. Seda näeb nii kõrgel tasemel, kui ka täiesti külamehega seonduvalt. Avalik saladus on ka see, et on olemas klientuur koos püsiklientidega ning on teenusepakkujad. Täiesti loomulik on ka selline seminari nimetuse all ühine jaht koos välismaalastega. Ka muu turismimajutuse tagant jahiturism. Arvan ise, et siiski on võimalik hea tahtmise korral eristada sõpruskonnajahti turismijahist.
Kui mõelda nüüd soomlaste "vodkaturismile" ning ühele teisele turismile, siis jahiturism üsna hästi sobib ka sellesse loendisse. Arenenud ühiskondades ei saa teatud asju teha, mida aga lühikesel väljasõidul Eestisse saab teha küll ja enamgi. Olgu selleks mujalt kadunud ulukiliikide küttimisvõimalus, lihtsalt lips korra lõdvaks lasta või korraliku raha väljaköhimise puhul lasta seda, mida süda lustib ja nii nagu kohapealsed jäägrid lubavad. Tean soomlasi, kes rehkendavad umbes nii, et "raiun selle langi oma metsast, siis saan lõpuks ka selle kaelkirjaku oma ulukinimistusse." Eestis käies lihtsalt on väiksem raha vaja kokku saada ning ulukeid pole vast ka nii rariteetseid. Musta Mandri asjadest palju erinevust nagu polegi.

[Välek]

Lisan kommentaarid eespool viidatud artiklile,(copy-paste) mugavam rahval lugeda., allikas: http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=5661 Postitatud Wednesday, January 9th, 2013 kell 9:24 am kategooria Loodus.

9 vastus “Kellele on uut seadust vaja”
metsik:
January 9th, 2013 at 1:48 pm
Suurepärane. Leili tuntud headuses.
See artikkel võiks olla riigikogulaste lugemislaual, kes peagi uue jahiseaduse asju otsustama hakkavad.

Taavi:
January 10th, 2013 at 8:48 am
Leili, lepingu kohustuse nõue on olnud maaomanike esimene positsiooni igal läbirääkimisel. Jahimehed ei ole olnud sellega nõus.
Kui lepingukohustust ei tule ja piirid jäävad selliselt suletuks nagu nad on täna, siis peab olema igal juhul võimalik rentniku vahetada.
Sina Leili oled sattunud sellisesse jahipiirkonda, kus maaomaniku ja jahimeeste vahel on suhted korras. Neid piirkondi ei ole mitte vähe. Kahjuks ei saa seda rääkida kogu riigi kohta. Nendes piirkondades, kus suhted on korrast ära, annab rentniku väljavahetamise võimalus ja ka see mõtetu kompensatsiooni mehhanism, mingi hoova maaomanikele, et **** lõpetada.
Selle põhjuseks, et väljavahetamise võimalus peab käima kindlasti pindala järgi on see, et muidu teeb see pensionifond ühele 10 hektarilisele kinnistule 100 kaasomanikku ja ongi võim kohalikelt läinud. Juriidiliselt ei ole kooskõlas, kui öelda, et ühel kinnistul saab olla ainult üks omanik.
Täna on firmadel maad üle Eesti laiali ja seda, et üks firma saab kuskil jahipiirkonnas domineerima hakata, on vähetõenäoline. Samas, kui kuskil on siiski suudetud maatükid kõrvuti ära osta, siis tulebki nendega arvestada.
Iga maaomanik soovib, et tema maal hoiavad silma peal just kohalikud jahimehed ja uus jahiseadus annab selleks veelgi suuremad võimalused. Samuti loob uus jahiseadus eeldused, et vastastikune suhtlemine muutub tihedamaks.

metsik:
January 10th, 2013 at 2:20 pm
Kas selle pärast, et kusagil maaomanike ja jahimeeste vahel probleemid, peab kannatama kogu eesti jahindus ja tõmbama üles viha terve eesti külaühiskonnas?

Lepinguid 100% maaomanikega ei ole võimalik sõlmida puhtalt seetõttu, et osa neist ei kirjuta põhimõtteliselt mitte millelegi alla, teine osa ei ole kättesaadavad (välismaal elavad jne).

51% lepingutega kaetud jahimaa pindalast oleks mõistlik küll ja pole jahimeestelgi selle vastu midagi.

Taavi ehk kommenteerib ka, mismoodi see võim kohalikelt ära läheb? Praeguse Erametsaliidu jahikeeluaktsiooni taga on ju lõviosas metsafirmad, mitte kohalikud eraisikud. Neist metsafirmadestki paljud suuremad keelajad on välismaa omanikega. Kohalikega pole neil suuremat pistmist.

Taavi kartusest 2/3 asjus: Ei ole raske seadusesse sisse kirjutada klauslit, et ühe kinnistu kohta 1 hääl, ja siiski loeb kinnistuomanike hulk, mitte omatava kinnisvara pindala. On väga ebareaalne, seda ehk möönab Taavigi, et kusagil hakatakse massiliselt kinnistuid jagama, et saada 2/3 füüsiliste häälte enamust.

Huvitav, muidu Erametsaliidu kodulehele ikka Leili lugusid lingitakse, aga see on miskipärast tähelepanuta jäänud…

Ain:
January 10th, 2013 at 3:15 pm
Miks piiratakse uue jahiseadusega riigi kodanike isikupõhist otsustusõigust sidudes seda otsustusõigust omandi suurusega? (ehk siis see 2/3 pindalapõhisust)

Meil kõigil on ju võrdsed õigused vaatamata omandi suurusele ehk varalisele seisundile!

Kas neil maaomanikest jahiõigusega kodanikel, kellel maaomand on jahipiirkonnas ja kes elavad ka seal koha peal kohalikus külakogukonnas, kuid omand on kuskil paarikümne hektari ringis (mõnel rohkem, mõnel vähem) on mingigi kaasarääkimisvõimalus ütleme näiteks turismijahiäri viljeleva jahiühistu tegemistes-toimetamistes?
Juba praegu on märgata seda, et neid jutule ei võeta, rääkimata siis sellest, kui see uus jahiseadus kehtima hakkaks.
Selle viimase puhul on justkui väikeuluki loa saamine küll (see on ka praegu keskkonnaameti kaudu, kui maaomand on rigpiiris 20ha)
Teine asjaolu on, et see seadus on sedavõrd puudulik ja vigadega, et see eelnõu on vaja tagasi kutsuda ja üldrahvalikuks aruteluks ja parandusteks veebikeskkonda üles riputada.
Selline seadusloome puudutab ju kogu riiki ja rahvast.

Või on siis jälle nii nagu MAK-iga, et rahva arvamus ei huvita, sellest võib lausa teerulliga üle sõita?

Taavile ….

Sellistele küsimusele on vaja objektiivset vastust!
Ole palun hea ja kommenteeri.

Leili:
January 10th, 2013 at 6:13 pm
Taavi, mulle meeldib, et oled tasakaalukaks jäänud ega kipu asjatut tüli ühegi poolega suheldes üles kiskuma. Mõistan suurepäraselt, et läbirääkimised pole olnud lihtsad ja et EEML selja taga omavad väikeomanikest suuremat mõju metsafirmad. Austan Sind kui tõelist metsameest, nii päritolu, oskuste kui praktiliste kogemuste põhjal ning on tore, et Sinu näol pole tegemist poliitiku või riigiametit pidanud osava demagoogiga. Plussiks on praktilised kogemused jahimehena.

Metsik, asjal oleks vist tõesti jumet, kui iga kinnistu kohta olekski 1 hääl, kui asi läheb 2/3 soovil jahirentniku väljavahetamiseks. Riigikogule saab veel seaduse parandusettepanekuid saata. On veel aruteludeks ka see uus portaal rahvakogu.ee.

Mis lepingute sõlmimisse maaomanike ja jahimeeste vahel puutub, siis 51% maaomanikest kätte saada oleks suur edasiminek. Paljud maaomanikud otsiksid ka ise jahiseltsi üles, kui jahipidamise poolt või vastu ollakse. Seda aga oleks vaja kõvemini kuulutada, kasvõi Maalehes ning lisaks kohalikes valla- või maakonna lehtedes.

Taavi:
January 11th, 2013 at 9:52 am
Palun lugege läbi meie viimased 30.11.12 ettepanekud eelnõu muutmiseks, mis on üleval http://www.jahiseadus.ee. Nagu sealt näha, ei nõuagi me 100% lepingute kohustust. Kõik need ettepanekud on väga mõistlikud. Mitte ükski jahimees, kes maaomanike austab, ei pea kartma et uue jahiseadusega jahipidamisvõimalused vähenevad, pigem vastupidi. Täna on palju jahiseltse, kellel jahimaad 20000 ja rohkem hektarit. Reaalselt peetakse seal jahti 10-20 mehega ja ülejäänud on pensionärid või turistid. Sellistel jahialadel on maaomanikel kõige rohkem probleeme. Oleks hea, kui uus jahiseadus annaks võimaluse selliseid seltskondi pitsitada.
Sellised jahialad võiksid laguneda 5000-10000 hektariliseks jahialadeks ja neil jahimeestel peaks hakkama tekkima motivatsioon uusi liikmeid kaasata. Ainult nii saame me oma ühiskonnas jahinduse mainet tõsta. Ühiskonnas peab olema jahindusega seotud rohkem, kui 1% elanikonnast.
Leili, ära jahimeeste pärast küll muretse. Neil on riigikogus oma toetusgrupp. Sina, kui erametsanduse suurim kommunikatsiooniguru, võiksid muretseda rohkem maaomanike murede pärast. Ulukikahjustused on väga suur mure just neile, kes tuleviku metsade pärast muretsevad. Helista Airale Hiiumaale ja küsi, kuidas seal saarel täna metsakasvatuse võimalikusega lood on.
Eile oli ka endal päris nutt kurgus. Nimelt tegin eilse värske lumega metssea luuret ja selle käigus selgus, et ühes väikses metsatukas oli korraga sees 6 põtra. Juhuslikult oli osa sellest ka minu enda mets ja selle paari ööga olid nad suutnud ikka korraliku laastamistöö teha.
Sellistel päevadel saan aru, et võitlen õige asja eest. Miks peab olema põdraarvukus 12 000 ja rohkem. 6000 – 10000 isendi juures oleks tagatud ideaalselt nende elujõuline asurkond ja ka jahimeestel oleks tegevust küllaga. Jahimehena ma ka tänast olukorda ei naudi. Põdrajaht muutus sellel sügisel juba peaaegu tööks. Ma oleksin õnnelik ka aastas ühe põdra küttimisega. Siis saaks ka rohkem valiklaskmisele rõhku panna ja seeläbi asurkonda kvaliteetsemaks muuta.
Seast ma ei räägigi. See on ka rohkem põllumeeste mure. Samas austan inimesi, kes maapiirkonnas midagi teevad ja seeläbi saan nende murest väga hästi aru.
Metskitsega hetkel tõesti muret ei ole, kuid see mis toimus 2005-2007 jääb mulle eluks ajaks meelde.
Nendel põhjustel arvan, et oleme õigel teel. Jahimehel peab tekkima mingigi vastutus oma piirkonna ees. Samuti peavad nad arusaama, et see maa, kus nad liiguvad kuulub kellegile.
Pean tunnistama, et see Ando poolt alustatud (mitte metsafirmade) jahiseaduse muutmine on ka juba vilja kandnud. See on saanud niipalju meediakajastust ja seetõttu on paljud maaomanikud öelnud, et jahimeeste suhtumine on viimastel aastatel paranenud – ehk siis pool võitu on juba käes.

Leili:
January 11th, 2013 at 12:41 pm
Tõepoolest on minu kogemused põtradega üsna puudulikud ja nendest pole ma seepärast ka rääkinud – meil on põtru suhteliselt vähe või siis parasjagu. Mõned aastatetagused murtud männiladvad hakkavad juba ununema. Nooremaid haabu koorivad jah, aga kust loom peakski mujalt toitu saama kui metsast. Seepärast peab natuke haavikuid põdra jaoks ikka jätma ja valgustusraie ajal mõne remmelga või noore tamme teiste sekka.
Pärast jahihooaja lõppu olen kahes kohas oma tavapärasel liikumisteel lumel põdrajälgi näinud – ei ole neid siin liiga palju. Iseasi on muidugi saartel, lääne või loode pool. Seal võib männikasvatus küll löögi alla olla. Tulebki maaomanikel jahimeestega koostööd teha.

metsik:
January 11th, 2013 at 1:53 pm
Taavi mõtteavaldus peegeldab natuke EEML retoorikastiili.
Räägitakse emotsionaalselt üksikjuhtumitest (ühes väikses metsatukas oli korraga sees 6 põtra. Juhuslikult oli osa sellest ka minu enda mets ja selle paari ööga olid nad suutnud ikka korraliku laastamistöö teha. Sellistel päevadel saan aru, et võitlen õige asja eest.) ja nende najal nõutakse süsteemi kardinaalset ümbertegemist.
Samuti tahan küsida, kuipalju siis ikkagi on neid Taavi poolt mainitud 20 000 hektarilisi jahipiirkondi. Mina elan Tartumaal, siin on neid täpselt 2 tk 23-st. Mõlemas on tunduvalt rohkem kui 10-20 aktiivset jahimeest…
Pigem tuleb küsida, miks Tartumaa saab kehtiva jahiseaduse põhjal elatud (ka jahikeeluga kaasaläinute protsent on Tartumaal väikseim)? Kasutage siis tartlaste mudelit mujalgi. Toimib ju. Ent lihtsam on lammutada olemasolevat süsteemi kaheldava tulemuse huvides. Cui bono?

Ja siiski – huvitav, miks küll http://www.eramets.ee ei kajasta Leili (erametsanduse suurim kommunikatsiooniguru, olen 100% nõus!) kõik blogipostitusi, vaid ainult pealiiniga sobivaid, valikuliselt, Ehk Taavi teab?

Taavi:
January 11th, 2013 at 9:34 pm
Härra või proua Metsik. Mis süsteemi kardinaalsest ümbertegemisest te räägite? Lugege eelnõu läbi ja lisage meie viimased ettepanekud. Kas see on kardinaalne ümbertegemine?
Kardinaalsest ümertegemisest saab rääkida siis, kui jahipiirkonna miinimum oleks 1000 hektarit. Kits ja metssiga oleksid väikeulukid. Olemasolevad jahialad kaoksid ja edaspidi saaks jaht toimuda vaid lepingu alusel. Ehk siis nii nagu see käib Lätis, Soomes ja Rootsis (üldistatult). Ulukid ei ole sealt kuhugile kadunud ja jahindusse on kaasatud palju rohkem inimesi, kui meil.
Kui rääkida metssea, põdra ja hirve kahjustustest, kui üksikjuhtumitest, siis ei olegi millestki enam rääkida.

[Välek]

Taavi 6 põdra hädakisa peale poetan unustustehõlma vajunud teema, kus juttu Toosikannu plaanidest.
viewtopic.php?f=43&t=8099 Huvitav, kas Piilmanni puud on okastraadist, et põdrad neid ei taha... Taavi, vaata, kui palju loomi Priidul metsa tuleb, kui uhke aia valmis teeb. Muidugi see on teema, mis läheb vastuollu Taavi jutuga. Samuti läheb minu mõistuse ja arusaamisega ja kuuldavasti ka kohalikega vastuollu plaanitav aed. Veelgi vähem saan ma aru sellest, kuidas nii ebapopulaarse plaani eestvedaja, valiti ühehäälselt EJS asepresidendiks http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... solek.html

[baddmann]

Mis koht see oligi, kus 2013 EJS kokkutulek tuleb...oot oot...ärge vastake

BM

[gunnar]

Mis koht see oligi, kus 2013 EJS kokkutulek tuleb...oot oot...ärge vastake

BM

Üle mitme aasta mul ei teki eriti isegi mõtet et sinna minna.

[aadu kadakas]

Võib kogemata äkki aeda kinni jääda, pärast hea ilmarahval jahimeest läbi võrgu vaadata

[H:Owl]

Kas ma saan õigesti aru, et on siginemas mõte teatud kohas peetavat kokkutulekut teatud põhjustel boikoteerida?

[rajaleidja]

Mind täitsa huvitaks, mis need põhjused siis on?

[Välek]

Võib kogemata äkki aeda kinni jääda, pärast hea ilmarahval jahimeest läbi võrgu vaadata

Eks kutsu siis Välek ja Gunnar appi. Viskame köie üle aia , kui väravakohta sisse pole jäetud ja vägisi ka läbi võrgusilma ei pressi.

[unt]

Mind täitsa huvitaks, mis need põhjused siis on?

Vaata nüüd oma kirjutist ja allkirja! Täitsa loomulik ju, et ei saa aru