Teen siia enda just lõppenud põdrajahi kokkuvõtte. soetasin endale kaamera mis kenasti pilte meilile saadab ning avastasin, et kaamera alla põtra jahtima minna pole kaugeltki nii ahvatlev kui kodus arvuti taga vaadata mis metsas toimub. Paar päeva toimus miskit sellist nagu alumisel pildil. Teisipäeval aga tekkis mõte, et läheks jälle peibutama (kui muud pole, siis elamust on ikka). See sai toimuda aga pärast jahinduslikku koosolekut mis kippus lõppema hilja. Kell 9.natukene peale kui täpsem olla. Lõpus lükkasin telefonil netiühenduse tööle ning avastasin, et tunni jooksul on külastanud soolakut neli pulli (ühel loomal lugesin 7 haru, teine oli tuttav 4+5 ja siis 1+0 ja 2+0). Vahepealne mõte, et äkki ikka ei lähe jahti muutus kiiresti. Jahipruudil oli ka mõte, et põtra võiks vaadata küll. Kähku kohale aga seda teadmisega, et tund aega pole soolekul looma olnud. Asukoht muidugi jubedas pajustikus ja hein ning kõrkjad ka jube hästi sirgunud. Õnneks oli soolaku metsatuka ees võsane heinamaa ning jäime sinna kuulama ja kuud ootama. Proovisin paar korda häält teha (pulli häält). Tuli vastus. Seejärel vaikus ning ainult korra kuulsin, et tõmmati ninaga. Ootasime ja ootasime, siis tegin veel häält. Põder muutus juba natukene närvilisemaks ja tegi rohkem häält. Püsisime vaikselt aga pull ei tulnud ikkagi välja. Tegin 2 korda veel ohkamist ning see pani põdra liikuma. Varsti seletasime võsa vahel kogu ära... mitte kaugel, u 100 m aga piisavalt heintes, et lasta oleks raske. Leppisime kokku, et laseb see, kellel tekib esimene kindla lasu võimalus. Pull hakkas lähedale tulema ning põdrajaht on veel selline, mis südame ikka taguma võtab. Kui pull u 50 m peale jõudis, ilmus ka kuu pilve tagant välja. Palju veel valgust ei andnud aga aru saime, et neljast loomast on vist see suurim kohale tulnud. Esimese kindla lasumomendi sain mina kätte ning selle võimaluse kasutasin ära. Pilt tuleb järgmise postitusega koos paari soolakul toimunu pildiga.
Manused
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Jätkan siin veel kolme pildiga Selle pulli jätsin eelmine aasta küttimata (vähemasti on väga tuttava sarvega, natukene laiust ja harusid on juurde tulnud lihtsalt). Vist oleks võinud paar aastat veel oodata aga kuna jaht oli piisavalt elamuslik ning sarve omajagu, siis nii ta läks.
Manused
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Ilus trofee seinale panna, ônne ka minupoolt ja ega sa vàljategemisest ei pààse. Meil kahjuks peibutus jahti ei peeta ja tuleb loota, et selline korralik loom ajust just minu ette tuleks
Oo-jaa. Tundub väärt kohas sul soolak olema. See aasta peibutusele tulnud kolm pulli. Ühe neist kutsusin ära. Veel täna õhtul 19.30 vestlesin, küll rohkem pidasin monoloogi ühe 2+2 -ga. Täiesti valiklaskmise alla kuuluv. Tuli raiesmiku serva ja ootas meeleheitlikult miskit märki teise looma liikumisest. No kus sa seal redelil enam miskit võtat. Kolistasin saapaga vastu redelt ja loopisin lõhnapudelisi kasevõssa, korra keeras ringi ja võttis mehe mõtlema a täna ta must maha jäi. Reede hommikul oli rohkem vedu. Laiust täpselt 100 cm.
Gedi lastul pakun pildi järgi "tagasihoidlikud" 130 cm. Ütle paljuga eksin?
Puugi pakkus, et iga haru peal tuleb pudel, mul poleks selle vastu midagi (eeldusel, et Puugi need mulle toob ). Kui nüüd minu panusest rääkida, siis kaasjahilisega hakkasime esimese harupudeliga pihta. loodetasvasti tuleb järgmine pudel juba suurema seltskonnaga, muidu hakkab maksale Selgema pildi panen ka, see on telefonis ning vajab arvutisse sikutamist. Kahjuks pole lauist 130 vaid ainult 108. Enne mõõtmist mõtlasin, et meetritki välja annab.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Ma tavaliselt rõõmustan teiste edu üle, aga siin tuleb lausa kadedus peale- meite maal pole põtru üldse! 2 tunnise kolistamisega leidsin ühe põdra jälje ainult.Ja seegi suuruselt mullika oma. Nii et õnnitlused minu poolt ja edu edasiseks!