Ilves
Eelmine aasta lasin ka oma esimese ilvese. Läksin tegelikult sigadele vilja viima ja sai oma noor hagijas metsa kaasa võetud. Sai sigadele vili ära pandud siis vaatasin sööda juures niisama ringi ja märkasin ilvese värkset jälge.Tekkis mõtte, et peaks oma noore koera ära proovima kuidas ilvest ajab.Püss oli ka kaasa ja ilvese luba taskus olemas nii sai koer värskele jäljele peale pandud. Koer kohe ajama mina püssiga järgi. Ainult koera radarit ei ole veel, et jälgida kui kaugele ajab. Läksin koerale mööda jälgi ja häält järele. Väga pikalt koer ei pidanutki ajama kui ilves puu otsas. Koer nagu hull haugub ja ilves ise istub puu otsas rahulikult.
Siis mõtlesin mis moodi edasi talitada. Olin kuulnud vanemate jahimeeste käest, et kindlam ennem lasku koer kinni võtta. Muidu peale lasku kui ilves surmavat hoopi ei ole saanud võib koera katki tõmmata. Koera rihm oli õnneks mul taskus olemas ja sidusin endast taha poole ühe puu külge kinni koera. Tegin lasu ära ilves kohe puu otsast all. Läksin siis laetud püssiga tagant poolt lähedale, ilvesele, et veenduda kas oli ikka surmav. Seekrod läks õnneks ilves oli kohe surmava paugu saanud.
See aasta kahjuks nii vähe lund olnud, et ilvese jälgi näha aga 1,5 kuud veel ilvese jahti on. Ehk tuleb lumi ka.
Siis mõtlesin mis moodi edasi talitada. Olin kuulnud vanemate jahimeeste käest, et kindlam ennem lasku koer kinni võtta. Muidu peale lasku kui ilves surmavat hoopi ei ole saanud võib koera katki tõmmata. Koera rihm oli õnneks mul taskus olemas ja sidusin endast taha poole ühe puu külge kinni koera. Tegin lasu ära ilves kohe puu otsast all. Läksin siis laetud püssiga tagant poolt lähedale, ilvesele, et veenduda kas oli ikka surmav. Seekrod läks õnneks ilves oli kohe surmava paugu saanud.
See aasta kahjuks nii vähe lund olnud, et ilvese jälgi näha aga 1,5 kuud veel ilvese jahti on. Ehk tuleb lumi ka.
Mina lasin oma ilvese 7 aastat tagasi, emailves, kolju hõbemedal 
Sellel ajal pidasime jahti L-Siberi laika ja tema polovernikust pojaga (Laika + venehagijas) ja no vot ei löönud need koerad ilvest puuotsa, mitte kunagi... Lihtsalt vedas mul see- kord.
Ajasime isaga kahekesi päevläbi neid jälgi, kuni lõpuks siis pika keerutamise ja jälgede segamisega mulle ema ilves ette astus. Kaval küll aga õrn loom, 3 nulliga lasin ja kohe kukkus, saltoga lausa (see pilt ei unune iial), muidugi oli tabamus täpne aga ikkagi... ja oi ma olin siis uhke, kuna isa oli selleks ajaks ajanud aastaid neid loomi taga ja polnud kahjuks kordagi veel lasta saanud. Ja isa nägu, no nii õnnelik et ilvese juurde astudes lausa hüüatas tubli
Nüüd meil uus koer 4a L-Siberlane ja eelmine talv lõi siis esimese ilvesekutsika puuotsa, ilus pilt oli, sest ei olnud varem ju meil sellist juhust olnud Isa ütles küll et noh lase ära (tal vint, et mul jahikas ja ei lõhu nahka nii palju 
) aga no ütlesin kohe ei, kuna ta ju nendega nii palju vaeva näinud ja polnud veel ühtegi kasknud. Ega ta lasknud kah omale seda kaks korda öelda 
Sellised siis minu ilvese jahi kogemused.....
Lisaksin veel, et päris huvitav on lugeda et supsti aju ja kohe tuleb, meie kogemused jällegi sellised et keerutab ja keerutab ja välja ei tule
. Lõpuks koeral pea nii sassis sellest üle oma jälgede käimisest et ei saa midagi enam aru.
Ja küsiks veel, et kuidas teil, meil eriti ei huvita mehi see ilvesejaht, selle pärast isaga kahekesi nagu peamegi tavaliselt .
Sellel ajal pidasime jahti L-Siberi laika ja tema polovernikust pojaga (Laika + venehagijas) ja no vot ei löönud need koerad ilvest puuotsa, mitte kunagi... Lihtsalt vedas mul see- kord.
Ajasime isaga kahekesi päevläbi neid jälgi, kuni lõpuks siis pika keerutamise ja jälgede segamisega mulle ema ilves ette astus. Kaval küll aga õrn loom, 3 nulliga lasin ja kohe kukkus, saltoga lausa (see pilt ei unune iial), muidugi oli tabamus täpne aga ikkagi... ja oi ma olin siis uhke, kuna isa oli selleks ajaks ajanud aastaid neid loomi taga ja polnud kahjuks kordagi veel lasta saanud. Ja isa nägu, no nii õnnelik et ilvese juurde astudes lausa hüüatas tubli
Nüüd meil uus koer 4a L-Siberlane ja eelmine talv lõi siis esimese ilvesekutsika puuotsa, ilus pilt oli, sest ei olnud varem ju meil sellist juhust olnud
Isa ütles küll et noh lase ära (tal vint, et mul jahikas ja ei lõhu nahka nii palju ) aga no ütlesin kohe ei, kuna ta ju nendega nii palju vaeva näinud ja polnud veel ühtegi kasknud. Ega ta lasknud kah omale seda kaks korda öelda
Sellised siis minu ilvese jahi kogemused.....
Lisaksin veel, et päris huvitav on lugeda et supsti aju ja kohe tuleb, meie kogemused jällegi sellised et keerutab ja keerutab ja välja ei tule
. Lõpuks koeral pea nii sassis sellest üle oma jälgede käimisest et ei saa midagi enam aru.
Ja küsiks veel, et kuidas teil, meil eriti ei huvita mehi see ilvesejaht, selle pärast isaga kahekesi nagu peamegi tavaliselt .
Meil mehed ikka sellest murdjajahist on huvitatud.See just viimastel aastatel moodi läinud jaht ja eelmisel aastal lasti ka ära meie maalt.
Enda hagijas sai ilvesega päris lähivõitlust pidada ja mõlema kisa oli kaugele kuulda.Olid paksus kuusepadrikus vastumisi,hagijal oli nina veidi verine ja enam ilma jahimeheta edasi ei tormanud,muutkui vaatas,et kas tuled järgi.Jälge küll võttis kuid pimedus rikkus selle jahi meil ära.
Tubli oled muidugi Jahinaine,ega sa vallaline juhtu olema?
Enda hagijas sai ilvesega päris lähivõitlust pidada ja mõlema kisa oli kaugele kuulda.Olid paksus kuusepadrikus vastumisi,hagijal oli nina veidi verine ja enam ilma jahimeheta edasi ei tormanud,muutkui vaatas,et kas tuled järgi.Jälge küll võttis kuid pimedus rikkus selle jahi meil ära.
Tubli oled muidugi Jahinaine,ega sa vallaline juhtu olema?
noorus on ilus aeg
jorr kirjutas:Ikka,see loomake jääb paljudel meestelgi nägemata ja nüüd maha kohe,kaunis lugu,et veel naisterahva käe läbi.
No selles on sul küll õigus
Et paljud mehed pole ilvest näinudki, kui mina oma käekese valgesk sain tulid kah enamus vanu/štaašikaid jahimehi kätt suruma või õlale patsutama, et tubli
See oli hea tunne
-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am