Jääger-online jahindus foorum

tavaliselt tulevad piuksu peale noored rebased,vanad harva.köige tähtsam on rebasejahil ikka kannatus ja kohe kindlasti ei tohi kiirustada,küll ta viimaks ikka tuleb ja kui ei tule siis tuleb möni teine kord.käime söbraga rebasejahil kahekesi ja see on vägagi edukas,kord ajab üks rebase peale kord teine.

kord noore jahimehena uurisin ka ise seda rebase pillitamist ja keegi vana rebasekütt soovitas:kõige parem on hiirepiuksu teha. Ise sa seda teha ei oska, pole lugu. Püüad elusa hiire kinni ja kuuvalgel ööl(talvel muidugi) ronid puuotsa passima.Hiire hoiad kinda sees ja kui näed rebast siis pigistad hiirt sabast. Hiir piigsub, rebane kuuleb ja tuleb ligi.
Noor ja loll nagu olin, nii ka tegin. Oli ilus kuuvalge öö. Paras lumi ja valge nagu päeval. Sain vast tunnikese puuotsas istuda kui nägin kaugel põllupeal rebast.(Oli vene aeg ja mul üheraudne tuulakas). Otsisin siis kinda seest hiiresaba üles ja pigistasin. Sa kurram mis nüüd juhtus.Kõigepealt käis paras röögatus ja kinnas koos hiirega kukkus lumme, püss järgi, mina aga pistsin sõrme suhu. Hiirepagan selleasemel et piiksuda, hoopis hammustas sõrmest ja rebane muidugi kadus sellise madina peale minema.
Usu veel vana jahimeest.

Seda tuleb natuke harjutada aga saab ka ainult huultega teha.

Muide kuidas mujal eestis aga saartel tundub et rebase pojad surevad massiliselt millegi kätte.
Vaadeldud kahest pesakonnast kus ühes oli kevadel kuus ja teises viis poega siis juuni alguseks oli järgi ühes üks ja teises kaks.
Tavaliselt sureb mõni ja kolm neli jääb alles see aasta aga kuidagi kummaline.

Jumal tänatud, et surevad! Neid on ka massiliselt! Näiteks üks suri sedasi - olin lasketiirus uut optikat peale laskmas ja omalaetud pauke testimas. Olin umbes tosina pauke lasknud poole tunni jooksul,optika oli juba paigas,kui enne järgmist matsu näen läbi optika rebast märklehe körval ukerdamas. Väike korrigeerimine ja surnud ta oligi. Peale pauku tuli veel teinegi, see jäi laskmata. Siblis teine äkiliselt siia-sinna. Niisugused lood juulis 2005.

Ega see halb pole et surevad aga äkki mingi taud sees. Pärast kõik haiged.
Olen nüüd 2 ööd käinud siga otsimas ja lasknud 11 rebast nendest ainult 2 kutsikat ülejäänud vanad .

Ja mis sa nende rebastega pihta hakkasid? Sõid ära või matsid maha?

Maha matsin aga lihtsalt tuleb lasta muud väljapääsu pole kui talve oodata jääme jänni

kaavikuga täiesti nõus. rebaseid meie maadel ka jube palju. olen õhtuti sokku käinud vaatamas ja üldjuhul näen vaid rebaseid. kaks kutsikat kätte ka saadud. ega nendega pole praegu tõesti midagi teha, aga laskma neid peab. mina talve ootama ei jää

Täna kell pool 12 tulin metsast kopraraudu kontrollimast. Sõitsin mööda pisikest nöörsirget kruusateed, ühel pool niidetud heinamaa, teisel pool mets. Rebane püüdis hiiri 5-6 m teest ja enne autot ei märganud, kui temaga kohakuti olin. Siis jooksis auto eest läbi, läbi kraavi ja jäi metsaserva istuma. Edasi läks nii: pean kinni ja tagurdan rebaseni, too läheb puu taha ja haigutab, kerin akna alla, rebane teise puu taha, panen mootori seisma, rebane järgmise puu taha ja ikka vahib mind. Turvavöö lasi ka lahti teha, alles siis kui ust avama hakkasin läks rahuliku sörgiga metsa sisse. Ja oleks ta kutsikas olnud! Ei, suurt kasvu ja maru ilus.
Püss oli pagasnikus . Ja fotoka jätsin koju, et pilves ilm .

Endal juhtus sarnane lugu nädalavahetusel (vist laupäeval). Sõitsin rattaga mööda kruusateed. Jube hea oli sõita värskelt sahk käinud ei vaadand üldse kõrvale aind ette. Siis äkki näen rebast täpselt enda kõrval u 50m põllul. Silopalli varjus sain talle 20m peale. Jube hea oli lihtsalt jälgida kuidas loomake "auku kaevas" aga kaua sa teda iks vahid-hiilin veel 5m seekord ilma silopalli abita. Vahe 12-15 enam ligemale ei julgend minna ära kuuleb siis kükitades tegin hiirepiuksu, reps ajas pea püsti ja tuleb minu poole kuskil 10m peal lihtsalt kärgatasin reps hüppas ette siis taha ja pani minema. Endal oli seljas maastikkuvärvi jope ja pruunid püksid äkki lihtsalt pidas mind põõsaks. Rebane poln ise kutsikas ega ka päris vana ilus oli aga nii ligidale pole ma veel rebasele kunagi saand

Mul juhtus analoogne situatsioon nagu mosselgi. Sõitsin mööda teed kui järsku ilmus reps teele. Peatasin auto.....reps läks umbes 60m peale ja jäi vahtima...siis kui mootori seisma jätsin ja turvavöö lahti tegin võttis tema keset teed istet ja vaatas, et mis ma seal askeldan nüüd. Maru vaatepilt, võttis kohe naeru peale. Ukse avamist ta siiski ära ei kannatanud
Püss oli tagaistmel kotis ja fotokas kodus tolmu kogumas -ilm oli pildi tegemiseks täitsa OK

Jätkates samalaadselt! Sai suvel sokku passitud silorullide vahel ja traktorite rada oli täpselt nii 2m kaugusel rullidest. Kaugelt vaatan, et rebane kõnnib mööda rada minu poole... ja muudkui tuli! Kui oli minuga kohakuti (vahemaa max2m)küsisin kutt kuhu lähed? sellepeale jäi silmad punnis pea kümneks sekundiks vahtima ja siis sama radapidi tagasi, nii et kordagi ei vaadanud tagasi
Vahetult enne seda olin noori rebaseid käinud võõrastel jahimaadel pildistamas aga no lähemale, kui 15m ei saanud ja kui üritasid panid plaksti kivihunnikusse peitu! Ja siis selline lugu vana rebasega ja votikat kaasas põld

kuida rebastel ka kasukaga juba on?

Pühapäeval sai 2 lastud, üks oli ilus, võiks öelda isegi, et väga ilus. Teine oli pulstund, saba ka veel kärntõves.
Kusjuures rebased lastud enam-vähem sama kohapealt 3 tunnise vahega.

Eelmine kuu lasin pardipauguga ühe mere ääres maha. Pealiskarv oli kena aga aluskarv kuiski tuustis ja lahti. Ehk vahetavad juba. Kui hobuse järgi vaadata siis niipea külma ei tohiks tulla, see läheb ca poolteist - kaks nädalat enne päris külma karvaseks, selliseks punakamaks, tema järgi on viis aastat vaadatud millal külm tuleb.
Aga rebane tuterdas minust paarikümne meetri kaugusel, läksin ca 7-8 m peale ja seal ta otsa sai. Tuul oli paras ja tema poolt ka veel, ju ta ei kuulnud kui ligi läksin.