Põder ja sool

rajaleidja · Postitus Postitas **rajaleidja** » R Nov 21, 2003 8:24 pm

Kas teil põdrad käivad ikka soolakutel Meil vaikus majas. Käivad soolakute juurest läbi, aegajalt s***vad soolaku kõrvale ja lähevad edasi.
Ei tea kas soolakivi viga. praegu ümmargused ja kollased, homme saame kandilisi (jahiseltsi majast toodud) ja proovime nendega. Suvel oli ka nii, et ümmargust ei tahtnud ja kandilise tahtsid põdrad koju kaasa võtta.

vkx · Postitus Postitas **vkx** » R Nov 21, 2003 9:41 pm

Suve lõpus sai metsa üles pandud soolapost ja sellel just see kollane ja ümmargune sool otsas. Algul oli ikka põdra jälgi näha soolaku juures aga viimased kuu kaks pole ühtegi jälge?! Samas sigu käib küll seda posti nühkimas ja posti ümber sonkimas, nendele saab sinna ka regulaarselt sööta viidud.

mairon17 · Postitus Postitas **mairon17** » K Dets 17, 2003 3:33 pm

meie oleme tavalise soolaga proovinud ja täitsa häste läeb see neile sisse

priit122 · Postitus Postitas **priit122** » P Okt 10, 2004 7:46 pm

meil on kandilised ning valged ja keivad kyll

Komatsu · Postitus Postitas **Komatsu** » E Okt 11, 2004 3:33 pm

Meil läheb kõik loomadel suust sisse.
Jahiajaks on juba teine ring kividel peal ja vahepeal käisid lihtsalt poste noolimas. Vahest võib kyll olla, et paar nädalit keegi ei putu. Kui siis aga põder või paar tuleb võetakse ühe ööga kivi jälle paar senti õhemaks.Viimastel aastatel oleme kasutanud ümmargusi auguga kive
Osad on kollakad osad punakad. Vanasti kasutasime valgeid kandelisi.
Siis uursin asja-sarv ja sõrglooma jauks parimad tegelt punakad ümmargused-need sisaldava kaltsiumit ka ja muidu ka Mendelejevi tabelit rohkem sees , teised variandid vähe lahjemad.
Valge kandeline on pea ainult paljas keedusool.

Feen · Postitus Postitas **Feen** » E Okt 11, 2004 6:19 pm

Siin kusagil kividest juba juttu olnud. Spetsiaalne kivi on KNZ Vilt.. Igast mineralide jms nänniga (nu, soolale lisaks). Kivi värvus on hall, tihedalt kokku pressitud, keskel auk. Loomadele meeldib. Käivad nii sead kui põdrad. Vitamiini tänavalt (Tartust) saab kõige soodsamalt, aga ka Trapperist saab. Kestab päris kaua, kevadel panin , natuke on veel alles... aga see ei tähenda, et loomade ei käiks. Käivad, ümbrus pärsi ära tallatud, lähedal magamisasemed. Eks nüüd põdrajaht näita kas sealt ka looma tulemas on.

Komatsu · Postitus Postitas **Komatsu** » T Okt 12, 2004 7:51 am

Feeniga täieste nõus, ku toheb olla. Wilt on hyva kivi.
Olen paljude aastate jooksul paljused kive pannud ja nahka pandud on kõik v.a. üks kivi aga see sai panna vist nii lollaka koha peale, et jänes ka ei teind jälgi ligi.
Aga see punakas ümmargune on siiski momendil ainuke mille kooostises ka mineraalelement
Ca ja kevade poole ku sõraliste looted oma emmede kõhus oma konte kasvatavad on see nende emmedele parim, issidele mudugist ka sarvepartii edendamiseks.
Vaatsin kuskilt suurloomade söötmise raamatust mineraalide kohta.Pea kogu suurlooma organismuses leiduv kaltsium on ladestunud luudesse. Aga sealt kuni 30 prossa on labiilne s.t. ku nõudlus tekib tõmmtasse see sealt ära (loote kasvamine, vasika piimaga toitmise aeg, sarvekasvu aeg).
Ja see tuleb jälle asendada, aga kõik taimsed söödad sisaldavad Ca
liig vähe.
Raske uskuda, et see värk metsasarvloomadel oluliselt teistsugune on ku kodusarvloomadel.
Mudugist mereäärsetel paepindadel võib asi Ca poolest parem olla.
A mul siin merd pole.

Postitus Postitas **Mart** » T Okt 12, 2004 8:37 am

Aa meil seda punast ei taheta nii usinasti,kui seda halli ja selle Ca kohta seletati mulle,et seda saavad nad puu koorest ja pole tarvis metsa vedada , et see sinna ,kus tara ümber.

Komatsu · Postitus Postitas **Komatsu** » T Okt 12, 2004 3:13 pm

Jah, om tõetera sees. Mu katsetuste järgi tõmbavad kõige paremini
puhast valget, mis sisult 99,9% NaCl. A perspektiivitundega pakume
Mendelejevi tabelt natu laiendatult ja perspektiivitundega Ca ka peale, et Metsaomanikul mõni istikuvõsu või noorpuu vähem äranäritud oleks. Võipolla mõtleme liialt-loom ise teatavasti ei mõtle.

metsavana · Postitus Postitas **metsavana** » E Okt 25, 2004 7:55 pm

Soolakividest niipalju , et kui näiteks kodu lehm vajab ööpäevas 50 g soola sis ma arvan et põder vajab seda umbes 25 g ööpäevasning lehmal kulub kõvast kivist normi kättesaamiseks ca 5 tundi. Kuid enamik loodus kindlad soolakivid on ka looma kindlad eriti just need tumedamad ....
Omal ju katsetatud valge nelikant tavaline soolakivi kaob kiiresti
kuid tume seisab väga kaua ja loomal vajalik kogus soola saamata.
Jätke ikka loomadele aega süüa kaa et nad ainult soolakul ei peaks elama.

Feen · Postitus Postitas **Feen** » T Okt 26, 2004 1:04 am

Tegelikult on selle tumedaga ka nii, et kui sulama hakkab, siis sulab. see kivi mis sõbraga sai pandud, on kuuga ikka väga tublisti kahanenud. Ja, eks nad saavad söönuks ka... soola niisama lisaks, kui kõht tühi, ega ta soolakul passi. hmmm... kui võtta nüüd see teema, et loomad on ilma soolata (no, mererannad erandiks) ilma hakkama saanud, siis saavad nüüd ka... ega pole kahju tihedamalt soola metsa viia, aga ma arvan, see tumedam kivi ikka selle arvestusega tehtud, et loomad oma normi kätte saaks.

Komatsu · Postitus Postitas **Komatsu** » R Nov 12, 2004 4:06 pm

Ja-jah, seda soolast tuleb muust magedast söögist ka ja kes neid vajalikke grammegi pidevalt kokku rehkendab.
Evoluutioni käigus mäletsejal loomal lihtsalt välja kujunenud, et kui võimalus on -tuleb ruttu-ruttu palju sissse vohmida, kyll pärast aega kuskil peidus olles värk uuesti läbi nätsutada-lätsutada ja siis õigele ringile saata. Mäletsejal lisaks veel lakkumise instinkt. Kareda keelega saab igast värki paremini kätte. Kui prajalt soolakivi pole limpsata, otsib mõne muu sarnase värgenduse, peaasi et keelega saab üle käia.
Ja sinna kohta tuleb limpsima ikka tagasi.
St. polegi oluline missugused kivid metsas-peaasi et neid seal oleks.

rajaleidja · Postitus Postitas **rajaleidja** » E Nov 15, 2004 4:12 pm

Kunagi oli siin ka juttu, et sool aitab kaasa suuremate ja tugevamate sarvede kasvule. meil umbes kolm aastat tagasi polnu õieti soolakuid ja polnud näha ka rohkema kui 3 haruga põdrapulle. Vaid mõned üksikud ja need ka enamasti naabermaadelt tulnud uitajad. Nüüd meil soolakuid palju ja see aasta 5 harulisi pulle ikka mitmeid liikvel. Kaks 4-5 harulist saadi see hooaeg kätte, suuri sarvekandjaid jäi aga veelgi liikuma. Mina usun, et meil on soolakud asja parandanud. külastatakse neid väga usinasti.

hunt · Postitus Postitas **hunt** » E Nov 15, 2004 4:24 pm

rajaleidja kirjutas:Kunagi oli siin ka juttu, et sool aitab kaasa suuremate ja tugevamate sarvede kasvule. meil umbes kolm aastat tagasi polnu õieti soolakuid ja polnud näha ka rohkema kui 3 haruga põdrapulle. Vaid mõned üksikud ja need ka enamasti naabermaadelt tulnud uitajad. Nüüd meil soolakuid palju ja see aasta 5 harulisi pulle ikka mitmeid liikvel. Kaks 4-5 harulist saadi see hooaeg kätte, suuri sarvekandjaid jäi aga veelgi liikuma. Mina usun, et meil on soolakud asja parandanud. külastatakse neid väga usinasti.

Aga äkki teil palju emapõtru, suur pull tuleb ikka sinna kus lehmi rohkem?!

rajaleidja · Postitus Postitas **rajaleidja** » E Nov 15, 2004 4:27 pm

Ei saaks öelda. Pigem oli meil see aasta just imelikult palju pulle. Eelnevatel aastatel oli tükk tegemist, et pulli metsas kohata