Jääger-online jahindus foorum

Meil on üks punt salakütte kes vahepeal läksid nii ülbeks, et ähvardasid jahimehi ja käisid lausa koertega jahil, tegid isegi söödakohti nagu õiged mehed kunagi. Tänaseks päevaks on neid saanud kuigivõrd ohjata, üks relv on äravõetud ja trahvi on nad ka saanud. Kahjuks päris kadunud nad pole kuigi on kõvasti tgasi tõmmanud. Meil nimelt enamus jahiseltskonnast käib vaid nädalavahetusel koha peal see annab neile palju vaba aega .

1313

1313 ei aita eriti midagi. selleks ajaks kui need seal on kuidagi regeerida jõudnud on salakütid ammuilma juba teispool maakera, see käib kähku. meie maadel peavad nagu "omanikud" kunagi jahti osad naabersektsiooni mehed. maja tagant on lastud põder, otse värava taga lastud rebast ja ei hoolitud, et olime ise õues (auto vuras minema, ei jõudnud nii kiiresti reageerida) See loetelu on tegelikult väga väga pikk ja ei hakka seda siin üles märkima. aga mida sa kaebad nende peale, kui pole otse teolt tabamist või otseseid asitõendeid, pärast saad ise sauna kaela. ükskord passiski inspektsiooni auto tükk aega meie õuevärava all. põhjus-keegi oli valeinfot andnud, et kuskil ise samal ajal segamatult tegutseda. lihtne neid püüda ei ole aga abiks võiks olla ehk ise metsas luuramine ja fotoaparaat ma arvan vähemalt nii. päris sünge ju niiviisi asitõendeid saada.

kõik oleneb kuidas 1313-ga läbi saad. õigusriigis ei ole täitevvõimu järelevalvepädevusele tegelikku alternatiivi, sellele saab ainult täiendavalt lisada menetluseelse info kogumise. kõige mõistlikum on sellisel juhul KKI piirkondlike tegelastega viisakalt tegevus kooskõlastada,kui salakütid ikka jultunuks muutuvad.

enamasti on põhiliseks probleemiks sellised natukene tuttavad pool-legaalsed, pool-illegaalsed jahimehed, kellele nagu päris probleemi kaela ei tahaks saada, vaid lihtsalt sooviks et nad oma sigatsemise ära lõpetaksid. ning lisaks loomulikult kohaliku rahva hirm oma saunade, elumajade põletamise ees ja mis salata, hullemagi ees. sellest ei saa üle ega ümber. seda on küllaltki karm öelda, tean, aga kui ise ei julge kontrolle peale saata või neile kasvõi helistadagi, siis ei ole küll mingit mõtet hiljem jahiseltsi koosolekul vms kohas kurta, et salakütid tegid seda ja toda.

teisalt ei poolda mingil juhul ka omavolitsemist, sest relvastatud omavolitseja ei ole oluliselt parem salakütist. õigusrikkujad on nad mõlemad. Ja olgu salakütt kuitahes nahaalne, üksi põder või kits ei ole väärt tema elu ohtu panemist kuraasikate laskudega autot puruks tulistades vms julgustükke tehes.

Palju on neid mehi kes läheks metsas ise mitme relvastatud salaküti vastu? Mina ennast ramboks ei pea kaaslasega oleks vast teine lugu.

Ikka omade meestega koos tuleb vastu astuda. Samas usun, et aitab ka politsei asja lahendada. Kui loom juba surnud on, siis on ka tõendid olemas. Võõras metsas relvaga viibimine on samuti karistatav, nii et kui tõsine tahtmine on peaks jagu saama küll.

kui otseselt looma laskmise pealt salakütte kätte ei saa siis ei kehti ka ükski seadus, tavaliselt lastakse auto pealt loom maha,viiakse püssid ära,siis alles tullakse loomale järgi,ja tee kindlaks kes selle lasi,ikka omakohus aitab kõige paremini,paar aastat tagasi saime ühe seltskonna kätte kes kahtlaselt metsa vahel keerutasid,algul olid päris ülbed,aga neile piisas kui vindi lukku liigutati,peale seda muutusid üsna lahkeks, rohkem pole neid näha olnud ja ise ka nigu täie tervise juures ja maja pole kah maha põletatud,ükskord sõitsime jällegi oma jahimaadel ringi vaatame võõras auto seisab metsateel,lähme juurde a seal tehti seda va vanainimeste asja,teine mees kiitis krt kas mujal põle n.....da, nii et võb ka siukest asja juhtuda.

Mina pooldan ikka seda otse suhtlemist probleemsete meestega. Tuleb lihtsalt asjad selgeks rääkida, et nende tegevus ei ole teretulnud ja neid ei soovita sellised tegusid rohkem tegemas näha. Mingid nendepoolsed ähvardused on naeruväärsed ja kaotavad kohe jõu kui meeste nimed teada. Auto numbrist isegi infoks piisab.
Kui tegemist on relvastatud bandedega naaberrahva hulgast, ei aita küll mingi rääkimine, seal ei aita ka inspektorid. Meil on siis tehtud Kaitseliiduga ühishaaranguid. Aga see oli üheksakümnendate esimesel poolel.
Ma ei ole selline pealekaebamiste pooldaja ja arvan, et riigivõimu abi tuleks otsida siis kui enam jutt ei aita ja hoiatustest ei hoolita.

Konkrteetses olukorras metsateel/põllul olles on adranaliin niigi püsti aetud nii salameestel kui "õigusemõistjatel", ning relvad ligi jne.....
On proovitud teises valdkonnas analoogsete probleemide lahendamiseks järgmist taktikat.
Teed väikest kodutööd selgitad mehed, ametikohad ja elukohad välja. Lähed ilusal tööpäeva/laupäevaomikul(kui jahti pole parasjagu ) ja räägid mehele tema enda kodus/ametikohas asja ära(hea kui naine või ämm või ülemus ka "kogemata" pealt kuuleb ). Vot et pole päris ilusad teod, mis hämaruse varjus tehakse ja annad mõista sigaduste jätkumisel järgnevatest ebameeldivustest.
Kindlasti ei anna see kõigi juhtumite puhul 100% tulemust. Aga kindel, et sellise lähenemisega terve "ilusa" päevakese mees süümekates vaevleb ja alateadvus probleemiga tegeleb ja tunnetab et ei ole ta nii puutumatu midagi, et püss kotti ja olen küigest räpasest kohe puhas.
Töötab vähemalt 80% kangete kuttide puhul.
Ja uskuge omiku valges ja ilma laigulise ja püssita ta niiväga rambo põlegi, pigem naise seljataha poeks esimesel võimalusel.

see on hea taktika!

Õige, Joss!

Üsna Eesti aja alguses (90-dad) sai sõjaväest jooksikuid otsitud läbi kohalike lehtede. Pandi info üles, kes on jooksus, millised on selle tagajärjed ja ka pilt juures. Valiti muidugi jooksiku elukohajärgseid ajalehti. Abiks oli. Tihti ei teadnud jooksiku lähedasedki, et poiss jooksus. Võib olla, et salaküti naine teab oma kallist kaasat kui tublit inimest ja alles mujalt kuuleb millega tegu (ning võtab meetmeed kasutusele).
Kohalikku lehte võiks panna ka jahiseltsi poolt määratud karistused. Küll inimesed ise teevad järeldusi.
Mingil juhul ei soovita kellegile asja ise (vägivallaga/ähvardades) lahendada. "Kes mõõga tõstab see selle läbi ka langeb." Ainult enesekaitse on õigustatud.
Eelkirjeldatud meetod ei aita kindlasti kõigi puhul, kuid kellel on kas või natuke vaja, et teda austataks hoiab tagasi.
Avalik häbipost on preventiivse meetodina kasutusel olnud juba ammustest aegadest. Ehk töötab ka salaküttide puhul.

sellisel juhul peab muidugi ka süü olema tõestatud.
sellise asjaga annab ju ka süütule inimesele palju ebameeldivusi tekitada, kui ta valedel inimestel hamba all krigiseb, ennegi olnud kui alusetuid süüdistusi pillutud

On ka ikka mõned salakütid kinni püütud,ega paremat karistust oole kui üks korralik kittel ja püss vastu puud pooleks,vähemalt viis aastat tagasi .Loodame et seadusandlus karmistuks veelgi et oleks mõtet sellest ka võimudele teatada ja süüdlased üleanda.Kuigi ühel korral teatasime ka politseisse.Nimelt talvel rebase jahil tabasime Kurtna tukkade juures venna kes lasi kitsi ja kui maha ei jäänud lasi oma Transitist tobermanni välja kes pandi jäljele .Helistasime menti ja ootasime 45 min. mehelt võeti püss ja koostati protokoll mingile tühisele summale.Mehe kodu läbi otsides leiti väike konservi tsehh.vot selline lugu

eesti hagijas kirjutas:.........Loodame et seadusandlus karmistuks veelgi.....

Hmm, huvi pärast siis küsin, et milline karistus oleks EH arvates selline, mille pärast oleks juba põhjust "süüdlast" võimudele üle anda ? Kas see, kui karistuse alammäär hakkaks vangistusest ?

Ühtede viimaste Jahiseaduse muudatustega täpsustati paljusid karistusnorme jahindusalaste rikkumiste eest, paljudel nüüd trahvi ülempiir 18K krooni. Kuid loota seda, et esmakordsel rikkumisel, kui tegu ei ole just massimõrvaga kitsekarjas, maksimaalne trahv määratakse, pole kah mõtet. Korduvus on see, mis karistused karmiks ajab, nii et mida rohkem kordi ühte meest vahele võtate seda parem teile ja halvem talle. Pluss trahvile lisandub veel keskkonnakahju...Nii et ootate hetkel veel edasi ?

BM