IZ-18 MH

2005. aasta teemad
Suletud
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

tsuks kirjutas:Kakuke- räägin- et kõkats- kerge- a sa mind ei usu...

Mnjahh ... pole Sinuga päris ühel meelel selles osas.
Kvaliteetvindid pole alati raskemad. Raskemad on spordi tegemiseks mõeldud vintrelvad, st. paksuseinalised ja sellistega jahti ei peeta (kui siis ehk ainult varitsusjahti pukist ja pikamaamehed). Otsi- ja hiilimisjahiks sellised relvad ei sobi. Tean ühte jahimeest kes sellepärast, et pidi pidevalt täiendavat 2kg kaasas kandma, müüs oma püssi maha ja ostis LOS`i. LOS vähemalt minu käes tundus küll sama kerge olevat kui mitte isegi kergem, kui IZ-18MH (kirjanduse kohaselt IZ-18 MH 3,2kg ja LOS 3,5kg) (muidugi üks oli rohkem nagu inimeste jaoks loodud). Teine juhus mida tean, on selline, et mehel on kodus küll sportrelv (paksu seinaline), aga samal põhjusel ei käi sellega jahis. Kvaliteetvindid on teiste asjade pärast kallimad. Minu püssil jooksevad kuulid üles alla seetõttu, et optikakinnitusjalg pole tiftiga fikseeritud püssi külge. Kui püssile veel peale panna suhteliselt raske optiline sihik, siis on jõudude vahekord teine.
Ja kui tiirus harjutamas ka käia selle "kõkatsiga", siis pole väga vigagi (nüüdki on hakanud minema juba paremini). Mis, aga puudutab koprajahti, siis selle panen ma küll oma kõrva taha. :D Asi läks vist dialoogi peale välja, aga loodan, et nii mõnigi loeb siit kahekõnest välja mõningase eelarvamuse ja kvaliteetvinti pole küll seni ostmata jätnud põhjusel, et see "vene ime" nii väga meeldiks (põhjus natuke teine). :lol:
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
serx
Postitusi: 203
Liitunud: N Jaan 08, 2004 1:36 pm

Postitus Postitas serx »

hmm pole siin hullu midagi mul kah ilma tiftita ja laseb kyll izh 18 walteri optikaga.... kaliibrix 7,62x51........ja kopraid juba mitu tykki see aasta lasnud.......eile viimase.........
eeru
Postitusi: 246
Liitunud: N Veebr 26, 2004 9:17 am

Postitus Postitas eeru »

[quote="serx"]hmm pole siin hullu midagi mul kah ilma tiftita ja laseb kyll izh 18 walteri optikaga.... kaliibrix 7,62x51........ja kopraid juba mitu tykki see aasta lasnud.......eile viimase.........[/quote]
Kui sa oma püssi nyyd veel natukene uurid ....saad teada, et kaliibriks on tal .308 win. Üldjuhul märgistatakse markeeringuga 7,62x51 venemaal toodetud LOS- le sobivat padrunit. Erinevad kaliibrid on nii .308 win. kui 7,62 nato. Padruniks ikka 7,62x51. Mõningatel allikatel sobib sellesse mõõtu ka .30-30 win. Lohutuseks, 90% jahimeestest seda ei tea ja kõmmutavad kaitseliidust "saadud" padrunitega rõõmsalt .308 win. püssist edasi...minul pidas "tšehh" vastu 100 lasku, aga moon oli kah pisut võimsam...hiinlaste toodetud ;))
Meil sektsioonis laseb yks vend 7x57R kombineeritud püssist 7x57 padruniga. Pauku teeb, kopraid laseb ja ykskord sai põdralegi pihta. Kuulikaalust ja sisselaskmisest ei tea ta aga midagi.
Oman IZH-18 MH kaks aastat. Optika kinnitused kohandas parim ( Tartu) relvasepp ja pusis nendega 6 tundi. 100 lasku on max. mis optika kinnitus peab...siis tahab sättimist. Püss on "väikeagatubli"!!! Kaliibriks 5,7x43 ;)) aga tivthiga!!
Kas kellegil on kogemusi Lapua 3,3 g.HP (.224) kuuli laadimisel N-133 või 135 rohuga?
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

eeru kirjutas: Optika kinnitused kohandas parim ( Tartu) relvasepp ja pusis nendega 6 tundi. 100 lasku on max. mis optika kinnitus peab...siis tahab sättimist.

Ehk avalikustaksid selle parima relvameistri. Mida see sättimine endast täpsemalt kujutab? Uuesti sisselaskmist?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
serx
Postitusi: 203
Liitunud: N Jaan 08, 2004 1:36 pm

Postitus Postitas serx »

no ma panin kah igax juhux tifti sisse ..........aga mina tegin seda igaljuhul ise,.........
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Üldjuhul ei ole yhegi IZH-18MH optika kinnitussoon paraleelne püssirauaga.Mida partii edasi, seda hullemaks need püssid ka muutuvad (relvameistri tsitaat). Lohutuseks, jamasime sõjaväes pikaraualise 7,62x54R samamoodi.Võtsime "sõpradelt" snitti ja nikerdasime 34 optikaaluse...3x34mm. optikajalad... ja saime püssi "sõprade" suunas jooksma!
Ja vastavalt IZH-18 MH kinnituse " kõverusele " freesitakse optikajala kinnitusava. Minuarust juba IZH-18MH ostmine eeldab tuttavat relvameistrit või, et saad püssi eelnevalt proovida.Trapperis müüdavad optikaalused valmivad tartumaal ja on paigaldamiseks leidsin valmistaja. Alati võib osta juu Lõunakeskusest igasugustsodi ja ise optika paigaldada. Kogu asja point on selles, et tihvt on viiimane mis kinni keeratakse. Aga optika on juba püssil peal! (Paksuraualine "sako" naerab kapis kõwahäälega, kui alustan operatsiooni "venelase häälestamine" ;)) ) Otsid padrunikarbilt märke GEE ja lased püssipaika. Aga mitte 184 meetripeale vaid võid seda teha kauguselt, kui kuul lõikab esimesel korral mõttelist sirgjoont. (.308win. kuul lendab nagu püssikuul ikka ;)) )See asub vahemikus 30-50 m. mida aga padrunikarbile ei märgita. Paugu võid jätta laskmattta. Kui oskad, on ta paigas, kui ei ....osta parem tikka! Tegelikult on 222 rem. jooks tõesti hea. 100m pealt on tulemus lahtise sihikuga suhteliselt sarnane optikaga laskmisele. Olen lasknud 330 meetrilt sokku ja rohkemNIImoodi enam ei tee. Linnukoer käib selle püssiga kohustuslikku komplekti.Kahjuks tõeliselt head laskemoona on võimatu saada....sako Powerpointi või Racheadi. Keegi ei osta juu..19 eeku pauk, kui saadaval 8,5 eegust sellerbellerit.
Selle püssi eelis...suuremehe leguland ja teinekord saab mööda kah lasta.
kütt
Postitusi: 294
Liitunud: L Nov 29, 2003 10:14 am

Postitus Postitas kütt »

Ainult niipalju lisan, et ka parima (suhteline mõiste) relvaga 300 m peale lasta, see on liiast, eriti jahil. Eraldi teema on sõjavägi.
mauser
Postitusi: 7
Liitunud: K Nov 05, 2003 8:28 pm

IZ 18 W308

Postitus Postitas mauser »

Ülalmainitud IZ W308 peaks olema eriti sobiv noorele jahimehele esimeseks vindiks. Eelised: odav,laskemoona suur valik ja hea kättesaadavus,puudub magasin mille tühjakslaskmiseks algajal suur kiusatus.Ka tagasilöök 308-l ei tohiks algajale probleeme tekitada .Mõningaid probleeme (lahendatud) on olnud optika kinnitustega.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

Kas seda riistapuud on keegi näinud müügil ka vene 1943. a padrunile 7,62x39. Tehase andmetel tehakse või vähemalt tehti seda. See sihuke hea odav ja üsna võimas pauk, nii tshehhi jahi- kui vene lahingpadrunit liikvel. Odava püssiga just hea paugutada odava moonaga, pole vaja eriti muretseda. Kui see juba automaadil ümberlaadimiseks piisavalt energiat annab, siis jagub ka kuulile tapajõudu.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
veelüksjahimees

Postitus Postitas veelüksjahimees »

Julgen siiski seda kaliibrit mitte just kiita. Kogemuste põhjal võin öelda, et vähemalt vene-päritolu n.ö. lahingumoon on väga ebastabiilse laenguga ja seetõttu ebatäpne. SKS -ist kannatas küll ainult jahimoonaga-venelastel 8 või 9,7 gr, soomlastel 9,7 või 10,1 gr- lasta.Tsehhidel on ka 8 gr-ne poolmantel olemas, usun, et see on kvaliteetsem. Aga... Olenevalt otstarbest tasuks siiski valida .308 Win või .30-06 või 7x midagi.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

7,62x39

Postitus Postitas honkomees »

Need NATO, USA ja vene vindi (308WIN, 30-06, 7,62x54) on ikka suuruluki kaliibrid ja kallid kah, 222 Rem väikeulukile väga hea aga odavat moona pole. 7,62x39 on nö vahepealne kaliiber ja poltlukuga püssis jõudu üleliiagi, raskema kuuliga võib ka suurulukit lasta, kuid just väikeulukile hea odav moon (7-8 EEK) ja tiirus laskmiseks, püssist ka pole eriti kahju kui tiirus lahingmoonaga kõmmutada. Kuna venelane teeb sellele padrunile peamiselt poolautomaatjahikarabiine SKS ja Kalašnikovi baasil, siis on ka neil kohati keelatud sellistega jaht suurulukitele, kuna suur hulk energiat läheb laadimiseks. Vene kuulid on peaegu ühe kaaluga 7,9g lahingpadrun ja 8,1 poolmantel, kuid jahipadruni algkiirus ja suudmeenergia on ca 10% suuremad kui lahingpadrunil. Lahingpadrunil on isegi standardis ette nähtud üsna suur kõikumine nendes andmetes. Eks sellest ka parem täpsus.
Tõenäoliselt on sama ka tšehhi moonaga.
SKS on ebatäpne eelkõige liikuva raua tõttu.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

7,62x39

Postitus Postitas honkomees »

Sorry, kirjutasin "poltlukuga", mõeldes et mitte poolautomaat. :oops: Tegelikult käis ju jutt štutserist e pooleksmurtavast vintpüssist. Ehkki energiakaost rääkides pole vahet
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

eeru kirjutas:[ Üldjuhul märgistatakse markeeringuga 7,62x51 venemaal toodetud LOS- le sobivat padrunit. Erinevad kaliibrid on nii .308 win. kui 7,62 nato. Padruniks ikka 7,62x51. Mõningatel allikatel sobib sellesse mõõtu ka .30-30 win. ...minul pidas "tšehh" vastu 100 lasku, aga moon oli kah pisut võimsam...hiinlaste toodetud

Tegelikult pole vahet, mis sa püssi topid. .308 win on algselt väljatöötatud jahipadrun, mille modifikatsioon T65 1949. a võitis konkursi NATO lahingpadruni .30-06 asendamiseks. Erinevus on ikka kuuli kaalus ja sisemus peidusolevas. Tegelikult ikka täiesti üks ja sama padrun, kui püssi seisukohalt vaadata. Vene jahipadrun 7,62x51 on sama padrun, kuid tal on tunduvalt väiksem surve rauaõõnele. Seega ei tohi vene karabiinides (LOS jt), mis on sellele padrunile arvestatud, kasutada .308win, kuid vastupidiselt lääne karabiinides võib vene pardunit kasutada, arvestades muidugi et energiat on vähem ja sihik tuleb ümber lasta. Vene jahipadruni näitajad on lähedased just NATO lahingpadrunile, .308win on mõnevõrra võimsam. Seega ei mitte aru, kuidas lahingpadrun sai su tšehhile saatuslikuks saada:?:Viga pidi küll mujal olema. Arvestatud oli NATO padrun ju auromaatrelvadele, seega oli vaja väiksemat tagasilööki.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Olavi Kool
Postitusi: 663
Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am

Postitus Postitas Olavi Kool »

need kurjavaimu Tšehhid tegid vahepeal praaki, ära padrunit süüdista ja pealegi kui lased õlise rauaga siis peaks kooliajast meeles olema, et ühtegi vedeliku ei anna kokku suruda. Tee siit oma järeldus mis asi järgi annab kas rauas olev õli või raud ise. Vene padrunit ärge oma püssi sisse toppige sellel kurjavaimul on sütik ehitatud paukelavhõbeda baasil ja tekitab püssirauda koledad ussiaugud sisse. Selle pärast ongi enamustel Barsi meestel rauad seest nagu koide poolt puretud mööbel. Algul kasutasin ka ise tehase moona ja kui nägin mida se mu püssirauaga teeb loobusin nendest ja laen nüüd ise Lapua hülsi peale. Ärge ainult hakake rääkima püssi puhastamisest. Minu oma ei ole kroomitud raud ja kolm päeva peale igat lasku nühkisin seda kõikvõimalike ja üleskiidetud vahenditega ja kui püssi kappi tagasi panin ja sealt järgmisel päeval uuesti välja võtsin siis oli selline tunne nagu hoiaks ma oma püsse katlamaja söehoidlas ja ei puhastaks rauda kunagi. Peale selle on paukelavhõbeda baasil kõik Vene armee relvade padrunid, kes neid kasutab jõudu relva puhastamisel, mingit abi saab kuuma soodaveega pesemisel.
naised saunas rääkisid
Pathfinder007
Postitusi: 78
Liitunud: T Veebr 24, 2004 3:26 pm

IZ 18 MH

Postitus Postitas Pathfinder007 »

Ehmatasite mind eelneva jutuga päris ära Kui tõsiseltvõetav siis see õlipurgi etiketi kiri on,mis ütleb:CRC relvaõli ei ole vaja enne laskmist eemaldada.Aga kuidas on lood vhuga? Ma mõtlen loomulikult pärast seda kui vaht on toiminud.
Suletud