IZ-18 MH
Ma siiski lisan veel üha asja. Nimelt, müügil olla (ja ise saab ka teha) randmepaelu, kuhu käivad padrunid sisse. Sealt saab neid kiiresti kätte. Samas on padrunihoidlat tõesti võimalik ka laadile juurde kinnitada (nagu Aivar kirjutas).
Ps. püssi kergus ei meeldi mulle endalegi (aga sellega harjub ära), mis sest, et endal kaalu alla 70ne kilo
Aga kui ma seda püssi proovisin (nu, niisama palge panna jne), siis istus mulle päris hästi.
Ps. püssi kergus ei meeldi mulle endalegi (aga sellega harjub ära), mis sest, et endal kaalu alla 70ne kilo
Aga kui ma seda püssi proovisin (nu, niisama palge panna jne), siis istus mulle päris hästi.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kas siis võib öelda nii:
HEA: HALB:
1. odav 1. Robustse viimistlusega
2. hinna-kvaliteedi suhe ok 2. Ühelasuline/lahtimurtav(HALB???)
3. Kerge(lihtne kaasas kanda) 3. Optika pealesaamine raske
4. Käima saad siis laseb küll 4. Kerge(kipub võbisema seetõttu)
Need nagu punktid mis enam siit läbi käinud on. Samas need halvad punktid ju kõik likvideeritavad? Küsimus on vist pigem selles, et kes nendega mässata viitsib ja palju lisakulutusi/peavalu nendega tuleb?
Ei saanud ka hästi aru et miks on kasutatud vindi ostmine nii palju parem kui iz-18 soetamine. Kasutatud relval võivad kah jumal teab mis "trikid" juures olla.
HEA: HALB:
1. odav 1. Robustse viimistlusega
2. hinna-kvaliteedi suhe ok 2. Ühelasuline/lahtimurtav(HALB???)
3. Kerge(lihtne kaasas kanda) 3. Optika pealesaamine raske
4. Käima saad siis laseb küll 4. Kerge(kipub võbisema seetõttu)
Need nagu punktid mis enam siit läbi käinud on. Samas need halvad punktid ju kõik likvideeritavad? Küsimus on vist pigem selles, et kes nendega mässata viitsib ja palju lisakulutusi/peavalu nendega tuleb?
Ei saanud ka hästi aru et miks on kasutatud vindi ostmine nii palju parem kui iz-18 soetamine. Kasutatud relval võivad kah jumal teab mis "trikid" juures olla.
Mine metsa!!
Väike Põrsas, peaaegu kõik paika panid. Täiendaks ise vast paari punkti ja lisaks mõne. Kui pidada pool tundi viilitööd raskeks siis tõesti on optika pealesaamine raske (minu meelest polnud). See, et kerge relv võbiseb on juba mehe viga. Vaja rohkem trenni teha. Mainimata on, aga minu meelest selle relva kõige suurem viga, see on tuima ja raskevõitu päästik. Käik liiga pikk. Enda püss käis selle hädaga relvameistri juures ja see tegi teise paremaks, aga ikkagi võiks parem olla. Veel üks häda mis on teisel uuest peast olemas, aga on kindlasti eemaldatav on see, et kui lasta püssiavamislink kergelt alla siis lööknõel ei löö padrunit lahti (olen seda mitmel püssil avastanud). See on vist enamusel IZ`idel kaasasündinud viga, et robustse viimistluse tõttu tuleb ikka arvestatavat jõudu tarvitada, et teine lahti saada.
Paneks I`le täpi peale. Lasin oma püssist 08.01.2005 märki, püss IZ-18MH 222Rem ja omalaetud moonaga (3,6g Lapua FMJ kuul ja 120 rohtu 1.2g). Distants 100m ja käe pealt. Panen märklehe ka ülesse. Eks iga mees otsustagu ise. Leht on A4 ja lasin 2 x 5 seeriat. Lisaks vaid niipalju, et ligemale aasta tagasi oli tegu, et sellelt distantsilt üldse märklehele pihta saada. http://www.hot.ee/janekkuld/docu0036.jpg VSS`i just ei laseks, aga trenn iseendaga ja natuke tööd püssiga teevad imet
PS. Teema on fenomenaalne postituste arvu ja vaatamiste poolest.
PS. Teema on fenomenaalne postituste arvu ja vaatamiste poolest.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
tehnilise poole pealt lisaks, et Iž-il on raskusi "free floating barrel'i" tootmisega ning peale seda, kui enda omal esilae klotsi süvise jämeda poolkaarekujulise viiliga sügavamaks tegin, paranes tuntaval määral ka tihedus. See vintrelva puhul avalduv "kuuli liikumise poolt rauaotsa ringliikluse" tekitamine sai mulle küll selle tõttu täiesti tunnetuslikult järeleproovitud asjaks
oksüdaat
kakuke kirjutas:Ei tea, kas sellega peab pidevalt võõpama või ei, aga eile kui seda Trapperist soetasin, siis maksis see 87.- Selline sinine vedelik on ja kasutusjuhend ka purgil taga. Enda püssi pole jõudnud veel töödelda sellega, küll aga tekitas minus mõningat segadust kiri purgil, et see tuleb kuuma veega hiljem eemaldada. Ei tea kuidas püssile selline protseduur mõjub?
Kuidas selle oksüdaadiga raua töötlemine tulemust on andnud?
Kui tihti seda protsetuuri peab kordama?
Kas tuleb jaht???
Re: oksüdaat
jahimees kirjutas:Kuidas selle oksüdaadiga raua töötlemine tulemust on andnud?
Kui tihti seda protsetuuri peab kordama?
1. Vist ligi aasta on sellest möödas. Rauast olen enamasti õlise lapiga peale igat puhastust üle käinud ja siiani nagu tulemusega rahul. Siiski oli juhus, ca kuu tagasi käisin püssiga laskmas, püssikott ja püss said lumiseks. Unustasin püssi puhastada ja see jäi niiskesse kotti vedelema . Roostetäpid oli peale tõmmanud. Käisin torust õlise lapiga üle ja nüüd jälle ei saa arugi, et kunagi oleksid seal peal roostesed täpid olnud (olen teisega vahepeal laskmas käinud).
2. Sellega tuleb töödelda 2-5 korda, st aine peale, nühid ja siis veega maha. Kui mõtled, et kas olen seda tsüklit vahepeal korranud siis, ei.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Seda püssi saab vist isegi väga korralikku teha kui oskad sõdida ja pikalt vt http://www.piterhunt.ru/pages/statyi/serg/ij.htm
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Arva ära mis relvaga tegu:
http://img368.imageshack.us/my.php?image=hpim111nr.jpg
Päris popp, ma peaks lisama.
http://img368.imageshack.us/my.php?image=hpim111nr.jpg
Päris popp, ma peaks lisama.
hendrik kirjutas:Arva ära mis relvaga tegu:
http://img368.imageshack.us/my.php?image=hpim111nr.jpg
Päris popp, ma peaks lisama.
Tegemislusti, paistab, on olnud küllaga. Kui niipalju vaeva nähtud, oleks võinud juba ka luku kudagi külge leiutada - siis pea TRG olemas.