Aga kellele siga nätsu ära ei pane, kui ta seda ikka väga tahab ja koer seda väga küsib?
Minu oma on nii mõnegi korra ära saanud, aga enamasti terveks jäänud. Tõsi, mõni aeg tagasi Pärnumaal Soomaa ääres sai emiselt sellise kolaka, et lõua alt oli kihvaga katki tehtud. Ma ise muud ei näinud, kui vaid seda, kuidas koer lennus oli. Huvitav, kas ise läks liiga vihaselt peale või mis, aga see kord võeti sead nii vihaselt ülesse, et ma olin veendunud, et nüüd sai kähriku kätte. Kui siga pesas ja hammastega ikka kallale minnakse, on ära ka saanud nätsu. Veel on Tõstamaa aias jooksukesikud temast korduvalt üle jooksnud sedasi, et koer vees olnud (uputanud teda, kui koer nad ülesse otsinud, st peale tulnud lambist). Nüüd pole täheldanud, aga esimene kogemus Alavere aias seaga oli selline, et väga hea küsimise peale (algul näksis kandadest ja siis ronis kärsale liiga ligi) löödi ribi sisse (siis ta oli 9 kuune).
Mõtlesin, et kuidas jyrile üht madinat seaga kirjeldada. Enamasti see käinud sedasi, et taks tiirleb ümber sea, haugub ja võimalusel üritab näksata (hambaid näidatakse eriti siis, kui kahekesi on). Siga üritab rünnata, koer taganeb ja kui järgi jätab, on nagu herilane uuesti juures. Kuldil ainult tiireldakse ümber. Taks paistab olema tegelikult suht vintske selle tuuseldamise suhtes. Feeni oma on paaril korral varem kihvajäljed ka külge saanud. Peale sea on teda augustanud veel mäger, kährik (ei ole tüüp õppinud selgeks kõrist haaramist ja kes teab, kas õpibki), rebane ja kobras.
Minu oma on noor 2a ja ega ma palju teagi.