Tere
Kuna minu arusaamad kattuvad suuresti Jahimeeste mõttekoja arvamusega, siis saatsin eraisikuliselt hetk tagasi riigikogu meilile: riigikogu@riigikogu.ee järgmise toetus kirja palvega lisada see 351E menetlemis lehele:
Jaanes Partsioja
Paide
j.partsioja@gmail.com
Lugupeetud Riigikogu liikmed ja Riigikogu keskkonnakomisjon,
toetan Jahimeeste Mõttekoja poolt esitatud seisukohti ja palun eelnõud 351SE mitte edasi menetleda ning suunata ta tagasi parandamiseks.
Lugupidamisega,
Jaanes Partsioja
/allkirjastatud digitaalselt/
Lotoga ei võida 100% ainult need, kes piletit iial ei osta.
Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
-
Jaanes Partsioja
- Postitusi: 134
- Liitunud: P Sept 19, 2010 8:34 pm
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Nii peaks iga õige jahimees mõtlema ! Jaanes Partsioja kirjutas:Tere
Kuna minu arusaamad kattuvad suuresti Jahimeeste mõttekoja arvamusega, siis saatsin eraisikuliselt hetk tagasi riigikogu meilile: riigikogu@riigikogu.ee järgmise toetus kirja palvega lisada see 351E menetlemis lehele:
Jaanes Partsioja
Paide
j.partsioja@gmail.com
Lugupeetud Riigikogu liikmed ja Riigikogu keskkonnakomisjon,
toetan Jahimeeste Mõttekoja poolt esitatud seisukohti ja palun eelnõud 351SE mitte edasi menetleda ning suunata ta tagasi parandamiseks.
Lugupidamisega,
Jaanes Partsioja
/allkirjastatud digitaalselt/
Lotoga ei võida 100% ainult need, kes piletit iial ei osta.
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Ka Vääna Jahiseltsist läks kaks A4 Riigikokku teele.
Suured Tänud Ain´ile, kes teksti üle vaatas ja oluliselt täiustas.
Pekske "pikka, pikk on pealik" oli kunagi lapsepõlves hüüdlause. Võtke mehed oma Seltsi/Klubi pealik ette ning tehke kohe! kiri Riigikokku valmis. Vajadusel konsulteerige Ain´iga (jahimeestemottekoda@gmail.com ) ja olen kindel, et ta aitab teid, sest organisatsioon kes meie eest seisma peaks... on ilmselt midagi unustanud teha või kellegi survel tegemata jätnud.
Suured Tänud Ain´ile, kes teksti üle vaatas ja oluliselt täiustas.
Pekske "pikka, pikk on pealik" oli kunagi lapsepõlves hüüdlause. Võtke mehed oma Seltsi/Klubi pealik ette ning tehke kohe! kiri Riigikokku valmis. Vajadusel konsulteerige Ain´iga (jahimeestemottekoda@gmail.com ) ja olen kindel, et ta aitab teid, sest organisatsioon kes meie eest seisma peaks... on ilmselt midagi unustanud teha või kellegi survel tegemata jätnud.
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Paljud ei saa aru mis toimub-keegi ei usu seda mida tahetakse teha. Maalehes õeldud repliik ,et uus seadus oleks selleks tehtud nagu jahimehed ja maaomanikud oleksid Riius ! Meil maaomanikega OK, ainult need seavad piire kes on ostnud mis tahes maatüki ja on istunud keskkonnaministeeriumile pähe, et seadust muuta.
Viimati muutis JOOSU, P Mai 05, 2013 3:41 pm, muudetud 2 korda kokku.
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
JOOSU kirjutas:Käisin isegi Paides ja ütleks omalt poolt nii:
Tere!
Jahindus on olnud juba ammustest aegadest kus esivanemad selle lõid. Kas või näitena Eesti Vabadussõda kus vanaisad võitlesid oma maa kätte, selle nimel et tulevastel põlvedel oleks mida teha. Minu isa on olnud Tali Jahiseltsi esimees aastast kuskil 1958-59, kus ta pani tugeva vundamendi. Nüüdseks on ta juba 77 aastane ja niisugustel inimestel tuleks au anda, kes on palju ära teinud jahinduses. Teab ja tunneb maad kui oma viit sõrme, samuti ulukite populatsiooni. Me ei pea jahimeesteks jahimehi kes näeb Suurt Tuluallikat. Meie käime jahil liha, kui ka kodust välja saamas, närvi puhkamas. Ühesõnaga tahaks öelda et meie eesti rahvas on Jätkuvalt Ikke all, kus otsustusvõimet ei anta. Meie ülesehitatud kenad tavad tahetakse porri tallata. Välismaalastel ja Suurtel Rahakottidel laseme EESTI ELU Hävitada. Vahel on niisugune tunne et võta oma pere ja sõida lihtsalt kaugele minema, kuna ma ei tunne kodus EESTLASENA.
Soovin Teile Jõudu, jaksu ja vastupidavust.
Tervitades
Joonas Lindov Tali JS
Jahil ja saunas pidavat kõik võrdsed olema!Joonas on selgelt kõik ära kirjutanud,aga kahjuks ongi palju selliseid mehi kellel jahindusega seostub ainult raha.
Ja seadusi loovad mehed kes on looduse tundmises alla keskmise.Ma tahaks väga näha kes seda suppi lõpuks sööma peab?
Asjalikele meestele soovin edu toimetustes!
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
greenhorn kirjutas:Ka Vääna Jahiseltsist läks kaks A4 Riigikokku teele.
Suured Tänud Ain´ile, kes teksti üle vaatas ja oluliselt täiustas.
Pekske "pikka, pikk on pealik" oli kunagi lapsepõlves hüüdlause. Võtke mehed oma Seltsi/Klubi pealik ette ning tehke kohe! kiri Riigikokku valmis. Vajadusel konsulteerige Ain´iga (jahimeestemottekoda@gmail.com ) ja olen kindel, et ta aitab teid, sest organisatsioon kes meie eest seisma peaks... on ilmselt midagi unustanud teha või kellegi survel tegemata jätnud.
Respekt Vääna Jahiseltsile.
-
Üllar Tamm
- Postitusi: 894
- Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Torgiks veel korra seda jahimeeste maaomandi suuruse teemat. Pole veel lõplikku numbrit kokku saanud, aga meie jahtkonna liikmete ja nende lähisugulaste maaomandi suurus kokku ületab juba 1000 ha piiri. Usun, et ka teiste jahtkondade liikmetel on oma maad rohkem kui paar hektarit.
Ehk Kuristiku tänava rahvas üritab ikkagi sahtlipõhjad üle vaadata ja sinna saadetud andmed jahimeeste maaomandi suuruse kohta üles leida?
Ehk Kuristiku tänava rahvas üritab ikkagi sahtlipõhjad üle vaadata ja sinna saadetud andmed jahimeeste maaomandi suuruse kohta üles leida?
-
Üllar Tamm
- Postitusi: 894
- Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Maalehes juttu sellel teemal http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/ja ... d=65639436
Lisan ka terve artikli manusesse.
Lisan ka terve artikli manusesse.
- Manused
-
- Artikkel PDF.pdf
- (52.45 KiB) Allalaaditud 1759 korda
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
On kuulda, et Jõgevamaal on suurem ajude ragistamine selle seaduseelnõu koha pealt ära olnud ja mõne üksiku ühistu allkirjad, mis veel puudus on, laekuvad veel õhtul, suurem enamus on juba koos ja äragi saadetud, eraldi ühistute kaupa riigikogu kantseleisse riigikogu liikmetele laiali saatmiseks ja menetluse lehele üles panemiseks.
Terve Jõgevamaa on kaetud ühistute kaupa.
Homme on riigikogu kantseleil ilmselt tööd palju nende arvamuste üles panekul ja laiali saatmisel saadikutele.
Igal juhul väga tubli samm ja eeskuju kõigile!
Meeldetuletuseks niipalju, et ettepanekuid ja arvamusi võetakse vastu homme kella neljani!
Näitame siis ka omalt poolt aktiivsust.
Terve Jõgevamaa on kaetud ühistute kaupa.
Homme on riigikogu kantseleil ilmselt tööd palju nende arvamuste üles panekul ja laiali saatmisel saadikutele.
Igal juhul väga tubli samm ja eeskuju kõigile!
Meeldetuletuseks niipalju, et ettepanekuid ja arvamusi võetakse vastu homme kella neljani!
Näitame siis ka omalt poolt aktiivsust.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
-
Jaanes Partsioja
- Postitusi: 134
- Liitunud: P Sept 19, 2010 8:34 pm
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Järvamaa jahindusklubi juhatus saatis täna enne lõunat toetuse ära, mis läks küll eksitavalt 08.02.2012 kuupäevaga üles.
http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=ee ... 56125fccf&
http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=ee ... 56125fccf&
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... djaid.html
natuke "naljakat" lugemist
natuke "naljakat" lugemist
jahismurf
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... kohta.html
Nikolai Laanetu loo toon siia üle tema lahkel loal tervikuna.
Arvamus Jahiseaduse eelnõu kohta
Riigikogus menetlemisel olev jahiseaduse eelnõu (JSE), on põhjustanud nii jahimeeste kui ka paljude maaomanike hulgas segadust ning pälvinud kriitikat mitmete seadussätete puhul. JSE uudsus seisneb selles, et võrreldes kehtiva seadusega on jäetud sellest välja ulukite ja selle elupaikade kvaliteedi arvestuse nõuded. Seega on jäetud kehtiva seadusega võrreldes välja terve peatükk, mis määratleb jahimaade korraldust. Erilist tähelepanu on pööratud maaomandi suurusest lähtuvalt jahipiirkonna kasutamise õigustusele ja vahetamise võimalustele ka siis kui jahipiirkonna kasutaja täidab jahipiirkonna kasutusõigusega kehtestatud tingimusi.
Kui jahipiirkonna kasutaja ei täida kasutusõiguses esitatud nõudeid, siis on kõik seaduslikud võimalused kehtivas jahiseaduses olemas, et peatada ja vajadusel ka välja vahetada jahimaa kasutaja. Kehtivas JS-s kui ka uues JSE-s on maaomaniku huvid kaitstud ja ilma "varanduslikku kvooti" (2/3 maaomandist) sisse viimata, võib seadusega ettenähtud korras algatada jahipiirkonna kasutaja kasutusõiguse peatamise.
JSE-sse on sisse kirjutatud intriig nii jahimeeste kui maaomanike aga ka maaomanike ja suurmaaomanike vahel. See loob soodsa pinna ja võimalused kohtulahendite tekkimiseks. Seaduse seisukohast ei ole oluline kas jahipiirkonna kasutaja vahetust taotleb üks või enamus (2/3) maaomanikest või suurmaaomanikud (üle 2/3 jahipiirkonnast) igal juhul tuleb põhjendatud taotluse korral küsimus läbi vaadata ja leida lahendus. Jahiseadusega ja sellest tulenevate täpsustavate dokumentidega määratletakse jahipiirkonna kasutuse tingimused, seetõttu ei tohiks maaomanike varanduslikult kuuluva maa suurus ega maaomanike arv olla määravaks, vaid jahimaa kasutusõigusega (varemalt jahimaakorralduskavaga) määratletud tingimuste ja kohustuste täitmine. Kui aga pretensioonid on põhjendatud, siis tuleb algatada vajalik menetlus jahiõiguse peatamiseks ja vajadusel ka jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks.
JSE loob soodsa pinnase kodanikega manipuleerimiseks ega järgi jahiseaduse peamist eesmärki - ulukipopulatsioonide kaitse ja optimeeritud kasutuse nõuet.
Mitmetes jahipiirkondades paiknevate maaomanike kriitika jahimaa kasutaja suhtes on igati õigustatud, kuid häda on pigem selles, et jahimaa kasutaja ei järgi enam jahimaa kasutusõigusega kaasnevaid tingimusi ja kohustusi, mis on selgelt ja suure põhjalikkusega sisse kirjutatud senini koostatud jahimaakorralduskavadesse (JMKK). JMKK on olnud senini alusdokumendiks jahipiirkondade kasutusse andmisel ja selles on määratletud ka kasutuse tingimused, mille järgimine tagab ka jahiulukite kahjustuste püsimise lubatud piirides. Kui kahjustused ületavad lubatud taseme, siis tuleb kontrollida, kas ulukite arvukus on lubatud piirides ja jahinduslik tegevus korraldatud jahimaakorralduskava kohaselt ning arvestatud kahjukannataja nõudeid.
Jahimaakorralduskavad ei ole seega kaugeltki mingi sotsialistlik igand. Jahimaade korralduse alused töötati välja 1965-67 Harry Lingi poolt ja rakendati alates 1967a. selleks , et nn. "sotsialistlik igand", ei dikteeriks kõikides olukordades ette ulukivaru kasutuse norme ametkondade ja huvigruppide soovidest lähtuvalt. Need koostati selleks, et tolleaegset jahinduslikku tegevust juhtinud jahindusnõukogul oleksid vajalikud ja teaduslikult põhjendatud alused küttimisnormide määramiseks ja arvukuse ning asustustiheduse kujundamiseks lähtuvalt jahimaade kvaliteedist jahiulukitele sobivates elupaikades. Paraku ei võetut esialgu jahimaakorralduskavadega esitatud nõudeid kuigi tõsiselt, sest metsamajandite juurde loodud põdra- ja sealiha konservide valmistamine eeldas vähemalt riigi jahimaadel põdra arvukuse hoidmist lubatust kõrgemal tasemel.
Harry Ling oma doktoritöös ja ka tolleaegsetel esinemistel kasutades põdrapopulatsiooni struktuuri analüüsi meetodit ja sündimuse ning suremuse näitajaid, tõestas veenvalt, et põtrade arvukus ületas ligi kaks korda lubatud maksimaalset arvukuse ja tollal ametlikult loendatud põhipopulatsiooni arvukuse taseme. Sellel perioodil ilmnesid piirkonniti olulised põdra kahjustused männi noorendikes ja kuuse ning haava puistutes, pajustikud olid tugevalt kärbitud.
Jahimaade korraldamine ja ulukipopulatsioonide optimeeritud kasutamine koos ulukihoolde töödega ning paranenud loenduse andmete laekumisega võimaldas küttimiskoormuse regulatsiooni vahendusel viia enamuse jahiulukite arvukuse lubatud piiridesse. Tänu jahmaade korraldusele ja jahiseadusest tulenevate nõuete täitmisele on Eesti jahindus toiminud senini hästi ja ilma eriliste vastuoludeta.
Märkuseks: Tolleaegne metsamajandi direktoritest ja jahindusspetsialistidest koosnev jahindusnõukogu oli küll oma huvide eest väljas, kuid nad polnud siiski nii kompententsed, et oleksid otsustanud ise kõiki jahiteaduslikke küsimusi oma peaga, vaid kaasasid võimalusel oma ala asjatundjaid ja teadlasi. Seega ei olnud jahimaade korralduse rakendamine tolleaegne nn. "sotsialistlik igand", ega ka partei ja valitsuse otsene käsutäitmine, vaid teadlaste mure ulukifauna liigrikkuse ja populatsioonide hea seisundi pärast. Ka siis oli parteilaste hulga tarku inimesi ja enamus polnudki ebapädevad!
Seega on jahimaakorralduskava teaduslikel alustel ja uuringutele põhinev riiklik planeerimisdokument, mis määratles jahipiirkonna suuruse, selle piirid, ulukiliikidele sobivate elupaikade kvaliteedi ja suuruse ning sellest tulenevalt lubatava arvukuse piirid ja soovituslikud küttimismahud. Jahimaakorralduskava määratles ka ulukihoolde tööde spetsiifika ja soovituslikud normid ja muud jahinduslikud tegevused, mis on vajalikud ulukipopulatsiooni seisundi hindamiseks ja liiki ohustavate ja produktiivsust limiteerivate ökoloogiliste faktorite mõju leevendamiseks.
Jahipiirkonnale omase lubatava minimaalse ja maksimaalse arvukuse tasemest ja igaaastase loendusandmete tulemustest lähtuvalt määratletakse ulukiliikide lõikes jahipiirkonnas soovituslikud küttimismahud vältimaks lubatust suuremaid ulukikahjustusi. Jahimaakorralduskava loob optimaalsed võimalused tasakaalustatud jahinduse arenguks Eestis ja on objektiivseks aluseks ka jahipiirkonna kasutusõiguse tasu kehtestamisel.
Kahtlemata vajab jahmaade korraldamine kaasajastamist ja seire ning küttimise andmestikule tuginevalt süsteemset lähenemist. Selle tõttu on jahinduse kui tervikliku süsteemi juhtimiseks ja ulukivaru kasutamisel tehtavate võimalike vigade vältimiseks vajalik lisaks jahimaakorralduskavades määratletud tingimustele ka jahindusteaduslikud uurimistööd ja spetsiaalsete seireprogrammide kasutamine, et saada efektiivsemalt ja täpsemat infot ulukipopulatsioonides toimuva kohta. Viimati öeldu ei ole enam jahimaakorralduskavade otsene ülesanne, vaid seire (ulukite loenduse) ja seireliste- ning rakendusuuringute ülesanne. JMKK ei ole ulukipopulatsioonide ohjamise kava vaid alusdokument jahiulukipopulatsioonide ohjamis- ja kaitsekorralduskavade koostamiseks. Seda võimalust pole paraku praktiliselt kasutatud.
Arvukuse taseme planeerimisel lähtutakse jahiuluki elamiseks sobiva ala suurusest ja kvaliteedist ning liigile omastest nõudlustes elupaiga suhtes, seega elamiseks sobivate alade mahtuvusest. Paraku on aga bioloogiliselt optimaalse arvukuse näitajad enamasti suuremad, kui seda lubatavad arvukuse tasemed. Seetõttu on jahimaa korraldusega lubatava minimaalse ja maksimaalse arvukuse taseme määratlemisel arvestatud eelkõige võimalike kahjustuste esinemisega ja ulukiliikide bioloogilistest iseärasustest tulenevate elupaigaliste ja territoriaalsete nõudlustega. Põllukultuurid on mitmele ulukiliigile oluliseks ja vajalikuks toidubaasiks, mille tõttu sobiva eluala arvestuslikust määrast lähtuvalt on lubatav arvukus oluliselt madalam, kui see jahimeeste huvidest lähtuvalt tegelikult lastakse kujuneda.
Jahiulukite populatsioonide ohjamine on üks osa loodushoiu alasest tegevusest, sest paljude teiste ulukiliikide hea seisund ja mitmete kaitstavate liikide püsimajäämine sõltub suurel määral jahiulukite arvukuse ja asustustiheduse tasemest. Seega ei ole JMKK-es esitatud nõuded ja jahimaade kvaliteedi, st. ulukiliikidele sobivate elupaikade arvestuse pidamine ei jahimeeste ega ka maaomanike kiusamine, vaid see on aluseks jahiulukite lubatud arvukuse taseme määratlemisel ning ulukipopulatsioonide hea seisundi tagamisel.
Nimetatud küsimustega ei ole pädev tegelema maaomanik, vaid see on otsene riigi ülesanne korraldada jahimaade ja ulukivaru kasutust. Isegi riiklikul tasemel ei tarvitse olla tagatud vajalik pädevus nende tööde teostamiseks, sest me olema teatavate poliitiliste otsustega kahjustanud oluliselt selle valdkonna kompetentsi. Ei tohiks viia läbi reforme, mis laostavad senini hästi toimivaid süsteeme ja tegevusi. Taunitavaks tuleb pidada jahimaa korralduse töörühma likvideerimist. Positiivseks tuleb pidada uue JSE-s jahimeestest ja maaomanike esindajatest maakondlike jahindusnõukogude tegevuse sätestamist. Jahindusnõukogu ülesandeks peaks saama ulukivaru optimeeritud kasutuse korraldamine maakonnas ja sealsete jahipiirkondade lõikes. Kusjuures lisaks seire andmetele tuleb arvestada ka ulukikahjustuste suurust ja lokaliseerumise spetsiifikat. Hädavajalikuks abimeheks kujuneb ka sealjuures kasvõi vananenud jahimaade korralduse andmestik. Kui aga jahipiirid muutuvad, siis muutuvad ka planeeringu alused.
Aastakümneid on kavandatud jahindusliku uuringute keskuse loomist, mis koondaks jahimaade korralduse, seire ja jahimajanduslike rakendusuuringute probleemid, mis looks ka tihedama koostöö võimalused teadusasutustega jahindusteaduse arenguks ja eeldused ka jahindusnõukogudes õigete otsustuste tegemiseks.
Seadusloome ja reformid peaksid olema inimese ja ressurssi kaitse ja kasutuse kesksed. Kui need on toimunud ressurssi kasutaja huvidest lähtuvalt siis tekib paratamatu konflikt avaliku huviga. Süsteemselt läbimõtlemata reformide läbiviimine ja selle tagantjärele seadustamine näitab meie riigi madalat valitsemiskultuuri ja ei arvesta kodanike põhiseaduslikke õigusi ega heaperemehelikkuse nõuet meie ühise ressurssi kasutusel ja kaitsel.
Varapõhine lähenemine ei ole küll põhiseaduse vastane, kui tegemist on äriühinguga. Kuid uluki näol on tegemist peremeheta varaga, seetõttu ei ole õigustatud uluki kinnistamine maa või varanduse külge. Mõisaaegse jahiõiguse restauratsioon ei ole kaasaegses Eestis enam sobiv. Või ehk siiski, kui tsiteerida piiblisõna: "Sellele, kellel on, sellele antakse, ja talle saab küllalt; aga kellel ei ole tolle käest võetakse seegi ära, mis tal on".
Looduslike ressursside kasutamise korraldamisel peab siiski riik arvestama seadusloomes kodanike Põhiseaduslikke õigusi ja meie elukeskkonna kvaliteedi tagamise nõuet. Seadusandlus mistahes vormis ja tasemel ei tohi sattuda vastuollu avaliku huviga ega põhjustada looduslike ressursside kasutusega meie elukeskkonnale märkimisväärset kahju.
Valminud JSE ei ole ulukipopulatsioonide keskne ega loo vajalikku seadusandlikku regulatsiooni ega määratle täies ulatuses teaduslikult põhjendatud aluseid jahiulukite kaitseks ja optimeeritud kasutuseks. Võimalikud fluktuatsioonid jahiulukite arvukuses seavad ohtu mitmete kaitsealuste liikide säilimise ja muudavad mõttetuks mitmetele kaitstavatele liikidele kehtestatud kaitsemeetmed.
Koostaud jahiseaduse eelnõu ei ole üksnes kallutatud teatavatest huvidest lähtuvalt, vaid ta lausa lääpas oma sisuliste taotluste poolest. Tahaks loota et parlamenti valitud rahva esindajad omavad vajalikul määral mõistust ja südametunnistust ning märkavad vähemalt kõnealuse seaduse ettevalmistamisel valitsenud ebakompetentsust ja omavoli.
Olen siinkohal aga enamvähem veendunud, et see seadus võetakse vastu nagu on kavandatud, kuid seda enam süveneb arvamus parlamendi võimest aru saada Eestis toimuvatest sotsiaalmajanduslikest protsessidest ja vaesema elanikkonna kihi diskrimineerimise süvenemisest.
Lugupidamisega: Nikolai Laanetu
Nikolai Laanetu loo toon siia üle tema lahkel loal tervikuna.
Arvamus Jahiseaduse eelnõu kohta
Riigikogus menetlemisel olev jahiseaduse eelnõu (JSE), on põhjustanud nii jahimeeste kui ka paljude maaomanike hulgas segadust ning pälvinud kriitikat mitmete seadussätete puhul. JSE uudsus seisneb selles, et võrreldes kehtiva seadusega on jäetud sellest välja ulukite ja selle elupaikade kvaliteedi arvestuse nõuded. Seega on jäetud kehtiva seadusega võrreldes välja terve peatükk, mis määratleb jahimaade korraldust. Erilist tähelepanu on pööratud maaomandi suurusest lähtuvalt jahipiirkonna kasutamise õigustusele ja vahetamise võimalustele ka siis kui jahipiirkonna kasutaja täidab jahipiirkonna kasutusõigusega kehtestatud tingimusi.
Kui jahipiirkonna kasutaja ei täida kasutusõiguses esitatud nõudeid, siis on kõik seaduslikud võimalused kehtivas jahiseaduses olemas, et peatada ja vajadusel ka välja vahetada jahimaa kasutaja. Kehtivas JS-s kui ka uues JSE-s on maaomaniku huvid kaitstud ja ilma "varanduslikku kvooti" (2/3 maaomandist) sisse viimata, võib seadusega ettenähtud korras algatada jahipiirkonna kasutaja kasutusõiguse peatamise.
JSE-sse on sisse kirjutatud intriig nii jahimeeste kui maaomanike aga ka maaomanike ja suurmaaomanike vahel. See loob soodsa pinna ja võimalused kohtulahendite tekkimiseks. Seaduse seisukohast ei ole oluline kas jahipiirkonna kasutaja vahetust taotleb üks või enamus (2/3) maaomanikest või suurmaaomanikud (üle 2/3 jahipiirkonnast) igal juhul tuleb põhjendatud taotluse korral küsimus läbi vaadata ja leida lahendus. Jahiseadusega ja sellest tulenevate täpsustavate dokumentidega määratletakse jahipiirkonna kasutuse tingimused, seetõttu ei tohiks maaomanike varanduslikult kuuluva maa suurus ega maaomanike arv olla määravaks, vaid jahimaa kasutusõigusega (varemalt jahimaakorralduskavaga) määratletud tingimuste ja kohustuste täitmine. Kui aga pretensioonid on põhjendatud, siis tuleb algatada vajalik menetlus jahiõiguse peatamiseks ja vajadusel ka jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks.
JSE loob soodsa pinnase kodanikega manipuleerimiseks ega järgi jahiseaduse peamist eesmärki - ulukipopulatsioonide kaitse ja optimeeritud kasutuse nõuet.
Mitmetes jahipiirkondades paiknevate maaomanike kriitika jahimaa kasutaja suhtes on igati õigustatud, kuid häda on pigem selles, et jahimaa kasutaja ei järgi enam jahimaa kasutusõigusega kaasnevaid tingimusi ja kohustusi, mis on selgelt ja suure põhjalikkusega sisse kirjutatud senini koostatud jahimaakorralduskavadesse (JMKK). JMKK on olnud senini alusdokumendiks jahipiirkondade kasutusse andmisel ja selles on määratletud ka kasutuse tingimused, mille järgimine tagab ka jahiulukite kahjustuste püsimise lubatud piirides. Kui kahjustused ületavad lubatud taseme, siis tuleb kontrollida, kas ulukite arvukus on lubatud piirides ja jahinduslik tegevus korraldatud jahimaakorralduskava kohaselt ning arvestatud kahjukannataja nõudeid.
Jahimaakorralduskavad ei ole seega kaugeltki mingi sotsialistlik igand. Jahimaade korralduse alused töötati välja 1965-67 Harry Lingi poolt ja rakendati alates 1967a. selleks , et nn. "sotsialistlik igand", ei dikteeriks kõikides olukordades ette ulukivaru kasutuse norme ametkondade ja huvigruppide soovidest lähtuvalt. Need koostati selleks, et tolleaegset jahinduslikku tegevust juhtinud jahindusnõukogul oleksid vajalikud ja teaduslikult põhjendatud alused küttimisnormide määramiseks ja arvukuse ning asustustiheduse kujundamiseks lähtuvalt jahimaade kvaliteedist jahiulukitele sobivates elupaikades. Paraku ei võetut esialgu jahimaakorralduskavadega esitatud nõudeid kuigi tõsiselt, sest metsamajandite juurde loodud põdra- ja sealiha konservide valmistamine eeldas vähemalt riigi jahimaadel põdra arvukuse hoidmist lubatust kõrgemal tasemel.
Harry Ling oma doktoritöös ja ka tolleaegsetel esinemistel kasutades põdrapopulatsiooni struktuuri analüüsi meetodit ja sündimuse ning suremuse näitajaid, tõestas veenvalt, et põtrade arvukus ületas ligi kaks korda lubatud maksimaalset arvukuse ja tollal ametlikult loendatud põhipopulatsiooni arvukuse taseme. Sellel perioodil ilmnesid piirkonniti olulised põdra kahjustused männi noorendikes ja kuuse ning haava puistutes, pajustikud olid tugevalt kärbitud.
Jahimaade korraldamine ja ulukipopulatsioonide optimeeritud kasutamine koos ulukihoolde töödega ning paranenud loenduse andmete laekumisega võimaldas küttimiskoormuse regulatsiooni vahendusel viia enamuse jahiulukite arvukuse lubatud piiridesse. Tänu jahmaade korraldusele ja jahiseadusest tulenevate nõuete täitmisele on Eesti jahindus toiminud senini hästi ja ilma eriliste vastuoludeta.
Märkuseks: Tolleaegne metsamajandi direktoritest ja jahindusspetsialistidest koosnev jahindusnõukogu oli küll oma huvide eest väljas, kuid nad polnud siiski nii kompententsed, et oleksid otsustanud ise kõiki jahiteaduslikke küsimusi oma peaga, vaid kaasasid võimalusel oma ala asjatundjaid ja teadlasi. Seega ei olnud jahimaade korralduse rakendamine tolleaegne nn. "sotsialistlik igand", ega ka partei ja valitsuse otsene käsutäitmine, vaid teadlaste mure ulukifauna liigrikkuse ja populatsioonide hea seisundi pärast. Ka siis oli parteilaste hulga tarku inimesi ja enamus polnudki ebapädevad!
Seega on jahimaakorralduskava teaduslikel alustel ja uuringutele põhinev riiklik planeerimisdokument, mis määratles jahipiirkonna suuruse, selle piirid, ulukiliikidele sobivate elupaikade kvaliteedi ja suuruse ning sellest tulenevalt lubatava arvukuse piirid ja soovituslikud küttimismahud. Jahimaakorralduskava määratles ka ulukihoolde tööde spetsiifika ja soovituslikud normid ja muud jahinduslikud tegevused, mis on vajalikud ulukipopulatsiooni seisundi hindamiseks ja liiki ohustavate ja produktiivsust limiteerivate ökoloogiliste faktorite mõju leevendamiseks.
Jahipiirkonnale omase lubatava minimaalse ja maksimaalse arvukuse tasemest ja igaaastase loendusandmete tulemustest lähtuvalt määratletakse ulukiliikide lõikes jahipiirkonnas soovituslikud küttimismahud vältimaks lubatust suuremaid ulukikahjustusi. Jahimaakorralduskava loob optimaalsed võimalused tasakaalustatud jahinduse arenguks Eestis ja on objektiivseks aluseks ka jahipiirkonna kasutusõiguse tasu kehtestamisel.
Kahtlemata vajab jahmaade korraldamine kaasajastamist ja seire ning küttimise andmestikule tuginevalt süsteemset lähenemist. Selle tõttu on jahinduse kui tervikliku süsteemi juhtimiseks ja ulukivaru kasutamisel tehtavate võimalike vigade vältimiseks vajalik lisaks jahimaakorralduskavades määratletud tingimustele ka jahindusteaduslikud uurimistööd ja spetsiaalsete seireprogrammide kasutamine, et saada efektiivsemalt ja täpsemat infot ulukipopulatsioonides toimuva kohta. Viimati öeldu ei ole enam jahimaakorralduskavade otsene ülesanne, vaid seire (ulukite loenduse) ja seireliste- ning rakendusuuringute ülesanne. JMKK ei ole ulukipopulatsioonide ohjamise kava vaid alusdokument jahiulukipopulatsioonide ohjamis- ja kaitsekorralduskavade koostamiseks. Seda võimalust pole paraku praktiliselt kasutatud.
Arvukuse taseme planeerimisel lähtutakse jahiuluki elamiseks sobiva ala suurusest ja kvaliteedist ning liigile omastest nõudlustes elupaiga suhtes, seega elamiseks sobivate alade mahtuvusest. Paraku on aga bioloogiliselt optimaalse arvukuse näitajad enamasti suuremad, kui seda lubatavad arvukuse tasemed. Seetõttu on jahimaa korraldusega lubatava minimaalse ja maksimaalse arvukuse taseme määratlemisel arvestatud eelkõige võimalike kahjustuste esinemisega ja ulukiliikide bioloogilistest iseärasustest tulenevate elupaigaliste ja territoriaalsete nõudlustega. Põllukultuurid on mitmele ulukiliigile oluliseks ja vajalikuks toidubaasiks, mille tõttu sobiva eluala arvestuslikust määrast lähtuvalt on lubatav arvukus oluliselt madalam, kui see jahimeeste huvidest lähtuvalt tegelikult lastakse kujuneda.
Jahiulukite populatsioonide ohjamine on üks osa loodushoiu alasest tegevusest, sest paljude teiste ulukiliikide hea seisund ja mitmete kaitstavate liikide püsimajäämine sõltub suurel määral jahiulukite arvukuse ja asustustiheduse tasemest. Seega ei ole JMKK-es esitatud nõuded ja jahimaade kvaliteedi, st. ulukiliikidele sobivate elupaikade arvestuse pidamine ei jahimeeste ega ka maaomanike kiusamine, vaid see on aluseks jahiulukite lubatud arvukuse taseme määratlemisel ning ulukipopulatsioonide hea seisundi tagamisel.
Nimetatud küsimustega ei ole pädev tegelema maaomanik, vaid see on otsene riigi ülesanne korraldada jahimaade ja ulukivaru kasutust. Isegi riiklikul tasemel ei tarvitse olla tagatud vajalik pädevus nende tööde teostamiseks, sest me olema teatavate poliitiliste otsustega kahjustanud oluliselt selle valdkonna kompetentsi. Ei tohiks viia läbi reforme, mis laostavad senini hästi toimivaid süsteeme ja tegevusi. Taunitavaks tuleb pidada jahimaa korralduse töörühma likvideerimist. Positiivseks tuleb pidada uue JSE-s jahimeestest ja maaomanike esindajatest maakondlike jahindusnõukogude tegevuse sätestamist. Jahindusnõukogu ülesandeks peaks saama ulukivaru optimeeritud kasutuse korraldamine maakonnas ja sealsete jahipiirkondade lõikes. Kusjuures lisaks seire andmetele tuleb arvestada ka ulukikahjustuste suurust ja lokaliseerumise spetsiifikat. Hädavajalikuks abimeheks kujuneb ka sealjuures kasvõi vananenud jahimaade korralduse andmestik. Kui aga jahipiirid muutuvad, siis muutuvad ka planeeringu alused.
Aastakümneid on kavandatud jahindusliku uuringute keskuse loomist, mis koondaks jahimaade korralduse, seire ja jahimajanduslike rakendusuuringute probleemid, mis looks ka tihedama koostöö võimalused teadusasutustega jahindusteaduse arenguks ja eeldused ka jahindusnõukogudes õigete otsustuste tegemiseks.
Seadusloome ja reformid peaksid olema inimese ja ressurssi kaitse ja kasutuse kesksed. Kui need on toimunud ressurssi kasutaja huvidest lähtuvalt siis tekib paratamatu konflikt avaliku huviga. Süsteemselt läbimõtlemata reformide läbiviimine ja selle tagantjärele seadustamine näitab meie riigi madalat valitsemiskultuuri ja ei arvesta kodanike põhiseaduslikke õigusi ega heaperemehelikkuse nõuet meie ühise ressurssi kasutusel ja kaitsel.
Varapõhine lähenemine ei ole küll põhiseaduse vastane, kui tegemist on äriühinguga. Kuid uluki näol on tegemist peremeheta varaga, seetõttu ei ole õigustatud uluki kinnistamine maa või varanduse külge. Mõisaaegse jahiõiguse restauratsioon ei ole kaasaegses Eestis enam sobiv. Või ehk siiski, kui tsiteerida piiblisõna: "Sellele, kellel on, sellele antakse, ja talle saab küllalt; aga kellel ei ole tolle käest võetakse seegi ära, mis tal on".
Looduslike ressursside kasutamise korraldamisel peab siiski riik arvestama seadusloomes kodanike Põhiseaduslikke õigusi ja meie elukeskkonna kvaliteedi tagamise nõuet. Seadusandlus mistahes vormis ja tasemel ei tohi sattuda vastuollu avaliku huviga ega põhjustada looduslike ressursside kasutusega meie elukeskkonnale märkimisväärset kahju.
Valminud JSE ei ole ulukipopulatsioonide keskne ega loo vajalikku seadusandlikku regulatsiooni ega määratle täies ulatuses teaduslikult põhjendatud aluseid jahiulukite kaitseks ja optimeeritud kasutuseks. Võimalikud fluktuatsioonid jahiulukite arvukuses seavad ohtu mitmete kaitsealuste liikide säilimise ja muudavad mõttetuks mitmetele kaitstavatele liikidele kehtestatud kaitsemeetmed.
Koostaud jahiseaduse eelnõu ei ole üksnes kallutatud teatavatest huvidest lähtuvalt, vaid ta lausa lääpas oma sisuliste taotluste poolest. Tahaks loota et parlamenti valitud rahva esindajad omavad vajalikul määral mõistust ja südametunnistust ning märkavad vähemalt kõnealuse seaduse ettevalmistamisel valitsenud ebakompetentsust ja omavoli.
Olen siinkohal aga enamvähem veendunud, et see seadus võetakse vastu nagu on kavandatud, kuid seda enam süveneb arvamus parlamendi võimest aru saada Eestis toimuvatest sotsiaalmajanduslikest protsessidest ja vaesema elanikkonna kihi diskrimineerimise süvenemisest.
Lugupidamisega: Nikolai Laanetu
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Tänase päeva seisuga sai ühistöö tulemusenna koostatud ja edastatud kõikidele Riigikogu liikmetele ning meediaväljaannetele järgnev:
----------------------------------------------------------------------------------
Avalik pöördumine Eesti Vabariigi Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja Riigikogu liikmetele.
Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed.
Pöördume Teie poole Jahiseaduseelnõu menetlemise asjus.
Metsanduses ja jahinduses toimuv riivab valusalt iga Eesti Vabariigi kodaniku õiglustunnet ja paneb jätkuvalt löögi alla pika aja jooksul kujunenud väärtushinnangud, traditsioonid ning maaelu, kui terviku edasise eksistentsi.
Riigikontrolli andmetel raiutakse metsi meie tulevaste põlvkondade, meie laste ja lastelaste arvelt, üha enam tundub, et sama tahetakse korraldada ka jahinduses, pannes ulukiasurkondade eksisteerimise löögi alla läbi uue Jahiseaduse jõustamise Riigikogus.
Uuest Jahiseaduseelnõust on jäetud välja koostajate ebapädevuse tõttu jahimaade korraldus. Jahimaakorralduskava on teaduslikel alustel ja uuringutele põhinev riiklik planeerimisdokument, mis tagab ulukiressursi jätkusuutliku ja säästliku kasutamise. Säärase vastutustundetu käitumise läbi eelnõu loojate poolt on pandud ohtu ulukiasurkonnad ja ulukite olemasolu jätkuvalt üle põlvkondade.
Oleme vastutavad meie tulevaste põlvkondade ees, et säiluks nii mets, kui ulukid meie lastele ja lastelastele ning nende järeltulijatele väga pikaks ajaks.
Jahiseaduse eelnõu puhul on teostamata ka teaduslikult põhjendatud mõjuanalüüs ja toimeanalüüs, mis on otseselt seotud ulukite ja nende asurkondade jätkusuutliku eksisteerimisega.
Eelnõus on sees vastuolud kehtivate seadustega, Põhiseadusega ja Looduskaitseseadusega.
Eelnõu on koostatud väikese huvigrupi eesmärkidest lähtuvalt, seetõttu võib senises menetluses leiduda korruptiivset tegevust, palume kaaluda eelnõu senise menetluskäigu suhtes uurimise algatamist.
Leiame, et seaduseelnõu on sellisel kujul edasi menetlemiseks kõlbmatu ja kuulub põhjalikule analüüsile ja ümbertegemisele teaduslikel alustel.
Nimetatud vajadusele on viidanud jahindusorganisatsioonid Riigikogu Jahiseaduse 351 SE menetlemise veebileheküljel maakondade kaupa ja üksikisikutena arvamust avaldades.
Ootame Teilt, lugupeetud Riigikogu liikmed, vastutustunnet otsuse tegemisel.
Oleme ju kodanikena ühiselt vastutavad selle eest, et säiluks tasakaalus loodus, mets ja ulukiasurkonnad ka meie järeltulevatele inimpõlvkondadele.
Kodanikualgatuse korras tegutseva Jahimeeste Mõttekoja algatajate nimel
Ain Aavik
Tel: 51938198
jahimeestemottekoda@gmail.com
----------------------------------------------------------------------------------
Avalik pöördumine Eesti Vabariigi Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja Riigikogu liikmetele.
Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed.
Pöördume Teie poole Jahiseaduseelnõu menetlemise asjus.
Metsanduses ja jahinduses toimuv riivab valusalt iga Eesti Vabariigi kodaniku õiglustunnet ja paneb jätkuvalt löögi alla pika aja jooksul kujunenud väärtushinnangud, traditsioonid ning maaelu, kui terviku edasise eksistentsi.
Riigikontrolli andmetel raiutakse metsi meie tulevaste põlvkondade, meie laste ja lastelaste arvelt, üha enam tundub, et sama tahetakse korraldada ka jahinduses, pannes ulukiasurkondade eksisteerimise löögi alla läbi uue Jahiseaduse jõustamise Riigikogus.
Uuest Jahiseaduseelnõust on jäetud välja koostajate ebapädevuse tõttu jahimaade korraldus. Jahimaakorralduskava on teaduslikel alustel ja uuringutele põhinev riiklik planeerimisdokument, mis tagab ulukiressursi jätkusuutliku ja säästliku kasutamise. Säärase vastutustundetu käitumise läbi eelnõu loojate poolt on pandud ohtu ulukiasurkonnad ja ulukite olemasolu jätkuvalt üle põlvkondade.
Oleme vastutavad meie tulevaste põlvkondade ees, et säiluks nii mets, kui ulukid meie lastele ja lastelastele ning nende järeltulijatele väga pikaks ajaks.
Jahiseaduse eelnõu puhul on teostamata ka teaduslikult põhjendatud mõjuanalüüs ja toimeanalüüs, mis on otseselt seotud ulukite ja nende asurkondade jätkusuutliku eksisteerimisega.
Eelnõus on sees vastuolud kehtivate seadustega, Põhiseadusega ja Looduskaitseseadusega.
Eelnõu on koostatud väikese huvigrupi eesmärkidest lähtuvalt, seetõttu võib senises menetluses leiduda korruptiivset tegevust, palume kaaluda eelnõu senise menetluskäigu suhtes uurimise algatamist.
Leiame, et seaduseelnõu on sellisel kujul edasi menetlemiseks kõlbmatu ja kuulub põhjalikule analüüsile ja ümbertegemisele teaduslikel alustel.
Nimetatud vajadusele on viidanud jahindusorganisatsioonid Riigikogu Jahiseaduse 351 SE menetlemise veebileheküljel maakondade kaupa ja üksikisikutena arvamust avaldades.
Ootame Teilt, lugupeetud Riigikogu liikmed, vastutustunnet otsuse tegemisel.
Oleme ju kodanikena ühiselt vastutavad selle eest, et säiluks tasakaalus loodus, mets ja ulukiasurkonnad ka meie järeltulevatele inimpõlvkondadele.
Kodanikualgatuse korras tegutseva Jahimeeste Mõttekoja algatajate nimel
Ain Aavik
Tel: 51938198
jahimeestemottekoda@gmail.com
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Jah, metsa raiumise kohapealt erametsades kontrolli küll ei ole, töötan selles valdkonnas aastast 1993. Järelikult jääb üks põlvkond vahele, mõeldes hetkelisele kasumile-
aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Jahimeeste Mõttekoda annab teada.
Täiendaksin, et enam ei saa rääkida vaid erametsade näitel metsade röövellikust kasutusest, sest RMK on juba viimased 10+ aastat olnud selles osas nr.1.