Hakati menetlema

[unt]

Kogu lugupidamises Tõnu Traksi vastu, tekkisid mul siiski mõned põhimõttelised küsimused
1. Kas me soovimegi, et põllumees jääkski ullikeseks? St seda, et kas põllumees ei peagi hakkama oma vara mingilgi määral kaitsema? Et viib lambad metsa ja jätab need sinna, pärast süüdistab hunte!? Et põllumees pakib hirvede maiustuse kilesse ja jätab need siis sinna samasse hirvede "mängumaale" ja süüdistab pärast hirvi ja jahimehi, et näed, ära sõid ja miks ei ole valvatud!?
2. Kui me soovime, et eestis elaks ca 100-200 hunti ja 600-700 ilvest, siis on neile vaja jätta piisav toidubaas. Juba seesamune toidubaas suudab tekitada lokaalselt väga suuri kahjustusi.
Näide: minu kodu lähedal, ühe suurema asfaldtee ääres tehti sellel aastal mitu suurt lehtpuulanki. Täna, pärast põdrajahi lõppu, on sinna koondunud 12 põtra. Mis saaks mõnest paari ha suurusest männinoorendikust seal kõrval?
Sealsamas - ok, põtrade arvukus ei ole just piirkonnas väike, aga ka mitte liiga suur. Noh, kui oleks limiiti olnud, oleks ju võinud veel küttida 10kond looma. Aga vähetõenäoline, et selline "maiuspala" haabade ja remmelgate raiejääkidest ei oleks pea samapalju (ehk siis enamuse paikonna põdrapopulatsioonist) ikkagi sinna piirkonda koondanud? Või mis?
Seega - lokaalsed kahjud on paratamatud, valvaku see jahimees palju ta valvab! Aitaks vaid põtrade ja hirvede küttimine sellises mahus, milline muudaks nad haruldusteks. Aga seda me ju ei taha. Või mis?
3. Kui me viimegi uluksõraliste arvukuse nii alla, et see oleks talupidajale/põllumehele vastuvõetav, siis suure tõenäosusega suureneks meie poolt soovitud suurkiskjate arvukuse juures ründed karja vastu veelgi. Siis tuleks ka suurkiskjate arvukus viia "harulduste" tasemele. Kas see on eesmärk?

[aadu kadakas]

Mannetu on jah see riigi ettekujutus jahindusest ning jahinduspoliitikast. Ei saa, õigemini ei tohi tegeleda vaid mõne prioriteetse ulukiga (nt suurkiskjad), jättes teised (nt sõralised) lihtsalt oraste peale ehk ilusamas keeles kohapealsetele otsustada-kakelda.

[Siili]

Täna, so pühapäeva hommikul sõitsin jahile ja kuulasin raadiost juhuslikult( härra oleks vist palju õeldud)Sõrra juttu,kuidas hr kaitseministriga on kokku lepitud,et protestiks ebaõigete põllumajandustoetuste vastu ,lasevad 200 kaitseliitlast põlevad lepingud iga km tagant õhupaallidega üles Eesti piires.
Kui jahihooaeg on läbi,ajavad jahimehed vitsaga ulukeid heina-silo kallalt ära,kaitseliitlased protesteerivad nende eest jne.
Vaadaku parem kuidas lõuna Soomes virnastatakse söödad kolmekorruselise maja kõrguseks ja piiratakse aiaga valgesaba hirve eest.Üks Euroliit mõlemal.Pealuu ehitus lihtsalt erinev.

[sammal.habe]

järjekordne maksuta nõuanne (olematule) EJS PR meeskonnale: mõned pildid Siili viidatud tehnoloogiast ja nupuke sinna juurde võtaks jällegi veidi pingeid maha teatavas osas ühiskonnas.
aga seda ju ei juhtu niikuinii...

T... Vaadaku parem kuidas lõuna Soomes virnastatakse söödad kolmekorruselise maja kõrguseks ja piiratakse aiaga valgesaba hirve eest.Üks Euroliit mõlemal.Pealuu ehitus lihtsalt erinev.

[Üllar Tamm]

Oma tähelepanekute põhjal elust ja toimetamisest hundudega samal territooriumil julgen küll soovitada, et parim investeering sõraliste kahjude vastu on elujõuline hundikari piirkonnas
Paljud probleemid kaovad kui nõiaväel Kuni hundud on oma naabrite vastu viisakad ja hoovide peale pahandust tegema ei trügi, mõtleks mina küll tõsiselt, enne kui hundut sihikule püüda ja näppu kõverdada. Hundijaht pole meil ju kohustus, vaid võimalus nende arvukust reguleerida ja hundudele aeg-ajalt meelde tuletada, et nad pole meie metsade ainuvalitsejad
Kõrvalt vaadates paneb küll mõtlema, miks saarte peal on selline tahtmine neid hundusid küttida, kui sõraliste kahjustused üle pea kasvavad

[aadu kadakas]

Eks see keerukam kunst ongi ju leida tasakaal. Puhas looduslik tasakaal oleks ilus ette kujutada, kuid paraku on inimene susinud tasakaalu selliseks, et peab/peaks ise seda tasakaalu teadmistepõhiselt otsima-leidma. Vähemalt üritama looduse tegelikust toimimisest aru saada. See, millele ma kogu aeg üritan tähelepanu juhtida, ongi inimese laiskus sisuliselt asjadele läheneda. Siia kuulub ka Keskkonnaministeeriumi ettekujutus, et kui huvigruppide tahtmisi vastavalt hääletugevusele kopeerida, siis on kõik arengu seisukohalt õige.

[Ain Aavik]

Vajalik maaomandil põhinev jahikorraldus

Taavi Ehrpais, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees: «Jahiseaduse eel­nõu ettevalmistamine on olnud pikk ja raske, läbirääkimiste osalised on teinud tõsiseid ja siiraid pingutusi erimeelsuste lahendamiseks. Praegusel eelnõul on siiski kolm olulist puudust: jätkuvalt on jahindusorganisatsioo­nidele antud võimalus jahipidamiseks ilma maaomanikuga kokkulepet sõl­mimata, ulukikahjustuste kompenseerimine ei arvesta metsa-ja põllukul­tuuride tegeliku väärtusega, lisaks leiame, et era-ja riigimaad antakse tähtajatult ebamõistlikult suurte jahipiirkondade kasutada.

Eesti vajab maaomandil põhinevat jahikorraldust, sarnast Põhjamaade ja muu Euroopaga. See võimaldaks tasakaalukamat lähenemist tervele maamajandusele ja metsa ökosüsteemide majandamisele. Tuleb mõista, et metsa ja põllumaa majandamine on tervik, milles põhivastutus peab olema eelkõige ühel isikul - maaomanikul. On ebaloogiline, et alla küm­mekonna jahimajanduslikult väärtusliku liigi on antud riigi poolt ainult ja­hindusele keskendunud jahiseltsidele majandada, samas jätta vastutus tuhandete teiste - s.h kaitsealuste - liikide hea seisundi tagamise eest maaomanikele. Maaomanikul peab olema õigus kokku leppida, kes ja mil­listel tingimustel tema maal jahti peab.

Uuel hooajal uute reeglitega?

Ants Varblane, Eesti Metsaseltsi tegevjuht: «Jahindus on olnud läbi aega­de metsandusega väga vahetult seotud. Uus seadus peaks looma pare­mad võimalused metsade mitmekülgseks kasutamiseks, sest maaomani­kud saavad nüüd rohkem huvituma jahipidamise edukusest.

Kui jahipiirkonna kasutajad on huvitatud maaomanikega lepinguid sõl­mima, siis võib loota kahepoolset kasu. Loodavad piirkondlikud jahindus­nõukogud aga aitavad edaspidi arendada dialoogi eri osapoolte vahel. Rii­giasutused sekkuvad jahindusse alles siis, kui mõne ulukiliigi kaitseks on vaja eraldi meetmeid rakendada.

Väga tahaks loota, et parlamendisaadikud suudavad eelnõu võimalikult kiiresti menetleda, et uuel jahihooajal saaks juba uute reeglite alusel ja-hindust korraldada.»

-----------------------------------------------------------------------------

Et siis natuke jutukest ka õhtulehe erilehelt ...

[Välek]

Ants Varblane, Eesti Metsaseltsi tegevjuht: «Jahindus on olnud läbi aega­de metsandusega väga vahetult seotud. Uus seadus peaks looma pare­mad võimalused metsade mitmekülgseks kasutamiseks, sest maaomani­kud saavad nüüd rohkem huvituma jahipidamise edukusest.
Ma ei saa midagi aru. Sõnad üksteise järele laotud. Tekst on olemas, aga sisu ja seos puudub jutul.

[aadu kadakas]

Piinlik jah, et Metsaseltsi eeskõneleja sellist jama ajab. Tegelikult võib asi muidugi ka selles olla, et minu mõistus nende "kuldmunadeni" lihtsalt ei küündi.

[H:Owl]

Välek kirjutas:

Ma ei saa midagi aru

.

Ma siis veidi kirjeldaks, kuidas mina sajast aru saan.
Kõigepealt pean ma tunnistama, et hr. Varblane on taaskord suutnud `sõnu üksteise järele laduda` viisil, mis jätab igaühele võimaluse neid oma soovidele vastava sisuga täita. Niisuguse tühjaks jäetud sisuga (pahatahtlik ütleks - sisutühja) jutu veeretamine on tegelikult suur kunst.
Nüüd siis sellest, kuidas mina ühte lausekatket tema jutus oma sisuga oskan täita:

Ants Varblane: `... sest maaomanikud saavad nüüd rohkem huvituma jahipidamise edukusest.`

Maaomanikke on erinevaid, niisamuti nende huvisid. Jahiseaduse kontekstis jagaks nad üldistades (ja tugevalt lihtsustades) kahte sorti. Esiteks metsa- ja põllumehed, kelle sissetulek ja elujärg on pöördvõrdelises sõltuvuses mende maadel toimetavate metsloomade (eelkõige suurulukite) arvukusest. Nende huvi jahipidamise edukuse vastu on kaheldamatu. Kuni selle võiduka lõpuni. Nii, et nemad oleks siis jahimeeste liitlased lühikeses perspektiivis.
Teiseks madala boniteediga, vähe metsanduslikku või põllumajanduslikku tulu tõotavate maade omanikud, kes on huvitatud väiksemast või suuremast (pigem muidugi suuremast) jahirendist. Nende jahirendi laekumine oleks sama kestlik kui jahipidamise võimalus ehk jahiulukite küllus neile kuuluvatel maadel. Omal iroonilisel moel oleks nemad siis jahimeeste pikaajalisemad liitlased. Küsimus ainult selles, et milliste jahimeeste? Arutelusid selle üle, kes Eestimaal tulevikus jahti pidama hakkavad ei hakka siinkohal üle kordama.

Rõhutan veelkord, et toodud jaotus on lihtsustatud ja üldistatud. Kindlasti leidub mitmeid vahe- ,ülemineku- ja ristandvorme.

[Ain Aavik]

Riigikogu kantselei õiguse- ja analüüsiosakond saatis oma arvamusavalduse, mis on leitav
http://www.riigikogu.ee/index.php?page= ... oosseis=12
arvamuste alt.
Panen selle siia manustesse lugemiseks.

[aadu kadakas]

Nõunik Silver Sära on punktis 1 päris hästi vihjanud sellele, et riigiasutusel jahipidamine peab olema vajalik asutuse ülesannete täitmiseks... Meenutades meie arutelusid siin, siis liitub kohe ju teemasse, et miks RMK (või ka mõni muu analoogne) ei pea täitma avalikku huvi, mis omakorda tuleks määratleda ja seda näiteks koos kinnitamisega, et uluk on peremehetu (ehk tinglikult riigi oma).
Punktis 7 lõikes 4 jõuab ta sinna välja, et kinnisasja tähistamise nõue tuleks täita.
Kunagi muuseas erajahipiirkonna moodustamise puhul oli samuti sees, et KOV peab selle sätestama. Praktikas aga see käima ei läinud.
Punktis 11 toob ta kenasti esile, et jahipiirkonna kasutaja peab igas asendis vastutama ulukikahjude eest.
Punktis 12 muuhulgas küsib ta, et kes ikkagi otsustab hüvitise suuruse.
Siin siis metoodikate küsimus koos inimliku faktoriga. Ehk teisisõnu, kui näiteks hindaja kallutab teadlikult "lubatud piirides" kahjude hüvitamise aluseks olevaid andmeid ühele või teisele poole. Kas pole sarnasus tänases süsteemis metsamajanduskavadega seonduvas?

[Ain Aavik]

Kehtiva jahiseaduse parandusettepaneku kohta tuli samuti Õigus- ja analüüsiosakonna arvamus

Lugege palun ja mõelge kaasa
Fail manustes

[Ain Aavik]

EJS- ettepanekud arvamustena üleval
http://www.riigikogu.ee/index.php?page= ... oosseis=12

[andrus]

5.ndas punktis ei suudeta nüüd küll vahet teha püütud uluki surmamisel ja kuskil varitsusest tulistamisel.