Vibujahist Soomes - vabas tõlkes Juha Kylmä kokkuvõttest
Postitatud: R Jaan 18, 2013 2:38 pm
Soomes on vibujaht olnud alati legaalne ja seal on alati olnud vibujahimehi. Soomes on jahindus nö “iga-mehe-hobi” ja kõigest 5+miljoni elaniku kohta on riigi territooriumil suured jahialad.
Hetkel on Soomes hinnanguliselt üle 15000 jahimehe, kes kasutavad ka vibu jahipidamiseks – võimalik, et arv hakkab lähenema juba 20000-le. Kuna Soomes ei ole kohustuslik vibujahi kursus ega laskekatse, ei ole täpset arvu võimalik ka öelda. Samas teeb see igale jahimehele lihtsaks vibu ja noolte lisamise oma jahivarustusse.
Hetkel on jahiajakirjade, televisiooni ja laiema üldsuse huvi selle modernse jahipidamisviisi vastu väga suur.
Jahimeestest kolleegid suhtuvad vibujahti hästi. Suurem osa jahimeestest peab sellest köitvast jahiviisist väga lugu. Jahiklubid ja teised jahindusorganisatsioonid korraldavad vibujahiseminare, milles osalevad sageli ka jahimehed, kes ise aktiivselt vibujahis osaleda ei plaani. Jahindusel on Soomes suur roll ja jahimeeste arv kasvab jätkuvalt, erinevalt paljudest teistest maadest.
Soomes ei ole vibujaht kunagi keelatud olnud. Enne 1993 aastat puudusid vibujahti puudutavad regulatsioonid, kuid see oli väikeuluki jahiks täiesti legaalne.
1993 aastal hakkas Soomes kehtima uus jahiseadus ja jahieeskiri. Määratleti vibu miinimumväljatõmme 40,5 naela (180N) ja nooleots peab olema koheselt surmav ehk spetsiaalne jahiots.
Alates 1 aprillist 2001 lubati Soome jahimeestel vibu ja noolte kasutamine metskitse ja kanada ning euroopa kopra jahiks. Uus regulatsioon muutis ainult metskitse ja kopra puhul kasutatava lõikurotsa definitsiooni, mille miinimumlaius peab olema 22mm ja vibu kasutamisel koprajahil peab nool olema varustatud nööriga, mis jätab kopra peale lasku jahimehega ühendatuks.
Soome Jahimeeste Assotsatsioon on teinud petitsiooni vibujahi lubamiseks kõigile hirveliikidele. Seda toetavad nii Soome Vibujahi Assotsatsioon kui ka väiksem Soome Traditsioonilise Vibujahi Assotsatsioon. Ministeerium ja jahindusorganisatsioonid näevad selles positiivset ja loogilist sammu vibujahi arendamisel Soomes. Lõplik otsus ootab õiget hetke, mil põdra ja hirvejahi regulatsioonid üle vaadatakse. See tundub olevat lähitulevikus, sest osa suurematest küsimustes on ministeeriumis juba edukalt lahendatud.
See muutus muudaks kohustuslikuks laskekatse vibujahimeestele, kes soovivad hirvejahti pidada.
Soome edeneb vibujahiga samm-sammult suuruluki poole ja loodetavasti on lähitulevikus vibujaht lubatud kõigile ulukitele.
Kuigi soomlased võivad vibuga jahtida vaid väikeulukeid ning metskitse, on jahivõimalused külluslikud. Riigimaadel on piirkondi,kus on lubatud ainult vibujaht. Metsähallitus (haldab üle 12 miljoni hektari riigimaid) pakub vibujahimeestele soodsamaid jahipidamisevõimalusi. Vibujahimehed maksavad vaid 50% tavahinnast (http://www.villipohjola.fi).
Vibujahti peetakse Soomes kõigile jahilindudele, erinevatele jäneseliikidele, väikekiskjatele, koprale, metskitsele ning järjest suuremat popullaarsust kogub ka kalapüük vibuga. Jahiperiood on pikk – alustada saab augusti alguses, septembris ulukite nimekiri suureneb ja jääsula aegu kuni aprilli lõpuni peetakse jahti koprale. Mai keskpaigast juuni keskpaigani on sokujahi aeg. Peale 20-ndat juunit aga panevad soomlased polaroidprillid ette ja suunduvad vibu ja kalanooltega haugi ja teisi kalu püüdma.
Juha Kylmä 17.1.2013
Hetkel on Soomes hinnanguliselt üle 15000 jahimehe, kes kasutavad ka vibu jahipidamiseks – võimalik, et arv hakkab lähenema juba 20000-le. Kuna Soomes ei ole kohustuslik vibujahi kursus ega laskekatse, ei ole täpset arvu võimalik ka öelda. Samas teeb see igale jahimehele lihtsaks vibu ja noolte lisamise oma jahivarustusse.
Hetkel on jahiajakirjade, televisiooni ja laiema üldsuse huvi selle modernse jahipidamisviisi vastu väga suur.
Jahimeestest kolleegid suhtuvad vibujahti hästi. Suurem osa jahimeestest peab sellest köitvast jahiviisist väga lugu. Jahiklubid ja teised jahindusorganisatsioonid korraldavad vibujahiseminare, milles osalevad sageli ka jahimehed, kes ise aktiivselt vibujahis osaleda ei plaani. Jahindusel on Soomes suur roll ja jahimeeste arv kasvab jätkuvalt, erinevalt paljudest teistest maadest.
Soomes ei ole vibujaht kunagi keelatud olnud. Enne 1993 aastat puudusid vibujahti puudutavad regulatsioonid, kuid see oli väikeuluki jahiks täiesti legaalne.
1993 aastal hakkas Soomes kehtima uus jahiseadus ja jahieeskiri. Määratleti vibu miinimumväljatõmme 40,5 naela (180N) ja nooleots peab olema koheselt surmav ehk spetsiaalne jahiots.
Alates 1 aprillist 2001 lubati Soome jahimeestel vibu ja noolte kasutamine metskitse ja kanada ning euroopa kopra jahiks. Uus regulatsioon muutis ainult metskitse ja kopra puhul kasutatava lõikurotsa definitsiooni, mille miinimumlaius peab olema 22mm ja vibu kasutamisel koprajahil peab nool olema varustatud nööriga, mis jätab kopra peale lasku jahimehega ühendatuks.
Soome Jahimeeste Assotsatsioon on teinud petitsiooni vibujahi lubamiseks kõigile hirveliikidele. Seda toetavad nii Soome Vibujahi Assotsatsioon kui ka väiksem Soome Traditsioonilise Vibujahi Assotsatsioon. Ministeerium ja jahindusorganisatsioonid näevad selles positiivset ja loogilist sammu vibujahi arendamisel Soomes. Lõplik otsus ootab õiget hetke, mil põdra ja hirvejahi regulatsioonid üle vaadatakse. See tundub olevat lähitulevikus, sest osa suurematest küsimustes on ministeeriumis juba edukalt lahendatud.
See muutus muudaks kohustuslikuks laskekatse vibujahimeestele, kes soovivad hirvejahti pidada.
Soome edeneb vibujahiga samm-sammult suuruluki poole ja loodetavasti on lähitulevikus vibujaht lubatud kõigile ulukitele.
Kuigi soomlased võivad vibuga jahtida vaid väikeulukeid ning metskitse, on jahivõimalused külluslikud. Riigimaadel on piirkondi,kus on lubatud ainult vibujaht. Metsähallitus (haldab üle 12 miljoni hektari riigimaid) pakub vibujahimeestele soodsamaid jahipidamisevõimalusi. Vibujahimehed maksavad vaid 50% tavahinnast (http://www.villipohjola.fi).
Vibujahti peetakse Soomes kõigile jahilindudele, erinevatele jäneseliikidele, väikekiskjatele, koprale, metskitsele ning järjest suuremat popullaarsust kogub ka kalapüük vibuga. Jahiperiood on pikk – alustada saab augusti alguses, septembris ulukite nimekiri suureneb ja jääsula aegu kuni aprilli lõpuni peetakse jahti koprale. Mai keskpaigast juuni keskpaigani on sokujahi aeg. Peale 20-ndat juunit aga panevad soomlased polaroidprillid ette ja suunduvad vibu ja kalanooltega haugi ja teisi kalu püüdma.
Juha Kylmä 17.1.2013
See on üks naljakas ja arusaamatu lugu minu jaoks, kuskohast see numer võetud on 
sest teisendame selle nüüd naeltesse, milles reeglina vibutootjad oma vibude väljatõmbe tugevust mõõdavad ja saame 99,20 naela. Jahivibude tootjad pakuvad standardseid vibusid alates 40 kuni 80 naelani, mis on jahiks täiesti piisav, kangemat vibu on mõnelt üksikult tootjalt võimalik eritellimusel saada aga pigem siiski mitte. Teiseks meie enda füüsis - võttes keskmise jahimehe, siis 55-60 naelane vibu rahuldab täiesti kõik vajadused, nendest kangemat aga ei pruugi kõik mehed jõuda vinnastadagi 
