Andrus Michelis kirjutas:Loll saab kirikus kah peksa.
Deerhunter on üldse selline kahtlase väärtusega pood. Kui see pood veel Tartus kaubamajas oli, siis sõber otsis endale esimest relva. Soov oli saada sileraudset. Läks siis sinna ja küsis, et millist saab jne jne. Sealt ütles müüja, et noh, näed, siin selline maksab 10-15K(täpsemalt ei mäleta). Sõber siis vastu, et oioi, et esimese kohta liiga kallis, et midagi odavam ei ole? Selle peal öeldi sealt, et einoh nuiaga võib kah metsas käia....aga ega sõber kah mul suu peal pole kukkunud...ütles vastu, et isegi IZ-idega on läbi aastate Eesti metsadest palju loomi lastud ja head päeva, ning et siin poes te mind enam ei näe:P Selle peale oli müüja jäänud lolli näoga vahtima ainult
Mul endal on see Baueri optika. Olen lasknud 3 pauku ja tulemus 2 siga+rebane. Praegu ei saa küll millegi üle kurta. Ainuke asi on see et kui punatäpp 11 peale panna läheb optika punaseks, aga nii tugevaks pole seda vaja keerata, piisav on minu arvates 3-5. Aga eks iga mees peab optika valima ikka ise.
cz-til on väga hea lahtine sihik, optika raha eest saate ca 600 padrunit osta kui pooledki nendest tiirus ära lasete... . Ise lasknud nii optikaga kui ilma täpsusel kuni 100m vahet küll ei ole. Lumises ja märjas mudas mütates on ka eelis lahtisel sihikul. Muidugi kui kütiliinil istute kaasavõetud soojendusega istmel ,kõrval portfell jaagermastriga ,püss toetub statiivile ja püssil optika 10-36*65 ja lasete kõike mis kilomeetri ulatuses siigub on hoopis teine asi.
Sai käidud poes vaatamas .223 CZ 527 lux mudelit. Tundus väga korralikult õlga istuva relvana, lahtine sihik oli väga hea. Mõtlen kopra- ja jänesejahiks. Tekkis tunne, et sellise puhul oleks optika isegi üleliigne. Siin on cz- kvaliteeti arutatud, aga kas kellelgi on kogemust 527 lux mudeli .223 (mitte varmintiga)? Lukusüsteem on lollikindel Mauser-tüüpi, ise mingit viga nagu ei märganud.
Lukk küll Mauser tüüpi, aga kas liigub ka libedalt ja tõrgeteta? Omal kapis üks CZ(ei mäleta peast, mis mudel), aga selle lukul küll loks sees ja sujuvast liikumisest juttu ei ole.
Viimati muutis rajaleidja, N Mär 15, 2012 7:14 am, muudetud 1 kord kokku.
No kerge loks pole tõrge, auhinnatud mudel ta on, ju peab midagi head ka olema. Jänesejahis on olnud just hagijaga olukordi, kus haavlipüssi ulatusest on jäänud väheseks. Peenike vint oleks abiks olnud.
Kuuliga jänese laskmise kohta lugesin viimati ja esimest korda ,- kui ma nüüd ei eksi, siis Jahimehe ajakirjast palju aastaid tagasi. Aga palju aastaid tagasi soetatud CZ 308kal, käis lukk tõesti kõva raginaga ja suhteliselt kangelt. Hiljem sai Tikkat vaadatud, mis oli lukujooksust rääkides erinev nagu öö ja päev. Täpsuse poolest oli relv väga täpne. Kasutamise käigus ilmnes üks tõeline puudus, mida juba andestada ei saaks- padruni raudalükkamisel pidi padrunit kuuli poolt otsast alla suruma. Ilma allapoole vajutamata, viskas padruni põiki , ja sellele järgnesid veel omakorda protseduurid. Selle relva kasutamisel pidi olema täiskohaga mehhaanik-masinist. Kas nad kõik samasugused on- ei tea.
Välek...mina olen vindi ja kuuliga kõik oma viimased 3-4 jänest lasknud...aga seda põllust ja distantsilt 70-100m. Jäneseid juba aastaid nii vähe , et korralikku jänesejahti ajuga pidada ei saa...aga mis puutub Messeri kirjutisse hagija eest vidiga ajus laskmist siis seda pole ka mina kohanud ...Oleks ma sellise lollusega saksamaal jänesejahis hakkama saanud oleks see tõenäoliselt olud viimane kord kus mind sinna kutsutakse
Motorist kirjutas:Välek...mina olen vindi ja kuuliga kõik oma viimased 3-4 jänest lasknud...aga seda põllust ja distantsilt 70-100m. Jäneseid juba aastaid nii vähe , et korralikku jänesejahti ajuga pidada ei saa...
Ja nende väheste jäneste vindiga ilma ajava koerata laskmine on siis vähem lollus või kuidas seda mõista ?
Teemaarendus kipub küll algsest kõrvale vajuma, aga vahel on muude esmapilgul lihtsate asjade tagant suuremaid probleeme üles kerkinud. Loomulikut tuleb seaduskuulekust arendada. Sellega on meil kõigil rinnetel väheseid puudus. Samas on mitmeid kordi teiste teemade all üles tõstatatud, miks on teatud reegit SISULISELT vaja, ehk siis vajadus mõista, miks üks või teine reegel on kehtestatud. Arusaamine tagab tavaliselt tunduvalt parema reeglist kinnipidamise kui lihtsalt konstanteering - see on ju seadusevastane.
Ehk siis jäneseküttidelt ootaks sisulisi selgitusi, miks nii. Ise ei ole elus ühtegi metsjänest potti pistnud, aga arvan mäletavat, et koera sunniviisiline lisamine jänesejahi nimekirja on kuidagi seotud jahitavate sooga (et kes üht või teist jahipidamisviisi kasutades eelistatult tule alla satub). Teadjamad võiks kommenteerida. Ka on jänesejaht minu silmis väga auväärsel kohal (ilmselt vanemate jahimeeste ilusate lugude mõjul) ja täitsa eraldi teema võiks teha jänesest ja temaga seotud probleemidest. Siga me söödame hoolsasti ja tulemused on märkimisväärsed. Kopraasurkondki üles kosutatud. Järsku annab pikk-kõrva suunal ka miskit ära teha.
To BM .. 3-4 jänest 5 a-6 asta jookul pole just suur patt meie väikesest jänesepopulatsioonist matti võtta...pealegi tahan ikke jänese maitset suus hoida, muidu ununeb täiesti ära... kommentaar oli pigem jänese ajujahi suhtes vindiga Oma esimestel jahimehe aastatel sai tihti jänesejahti koertega peetud ja relvaks oli ikka sileraudne. Kellelgile ei tulnud siis pähe mõtet vint kaasa võtta...ja ega neid palju siis polnudki...
kirp kirjutas:... Järsku annab pikk-kõrva suunal ka miskit ära teha.
Nonii, ärge parem alustage selle teemaga minu kuuldes
Tohutult annab ära teha. Jänese, eelkõige halljänese suurimaks probleemiks, mille osas inimene SAAB midagi ära teha, on Eestis minu meelest hetkel elupaik. Haiguste osas ei anna mõjutada, aga põllumajandusmaastiku liigendatus, varje-ja toitumistingimused ning kui natuke pingutada ka kiskjate vaoshoidmisega, siis on jänesele sellest tuntavalt abi.
Asjasse puutuvad isikud tõstku siis jänis ulukite alla eraldi teemaks. Ja tegelikult on igasugu kreisid ideed ainult kasuks. TÜ algatati just ideelabori tegevus kus 22 nädala jooksul 5-6 inimesest grupp püüab mingile probleemile lahendusi välja pakkuda (ka esmapilgul kõige totakamaid). http://ideelab.wordpress.com/ideelaborist/ Kindlasti on nooremate jahimeeste hulgas tudengeid (bioloogid, metsanduse jne.), kes võiks jäneseasja käsile võtta, seda enam, et teema haakub väga paljude kõrvalliinidega (kiskjad, elupaik, haigused jne.).
Minu isiklik arvamus on,et 223kal ja lahtine sihik on mõtetus.See on ideaalne väikeuluki kaliiber+sobib ka kitsele,sokule.Ühel hetkel lihtsalt jääb lahtine sihik pidurdavaks asjaoluks. Selle kaliibriga pead siiski varitsusjahti ja siin mina eelistaksin varmint rauda+optika.Varmint rauaga relvast on parem saada täpset tulemust sest suurem kaal kompenseerib sihtimispunkti kõikumist.CZ-ist eelistaksin seda 527 varmint laminated.Sellel 40mm lühem toru kui 527 varmintil. Ise oman 550 varmint laminated kal308 ja olen VÄGA rahul sellega.
Ma olen ise ka siiamaani jänesejahil siledaga käinud, aga üks kodanik oli peene vindiga ja ei osanud keegi seda pahaks panna. Kui Saksamaal on kombeks siledaga käia, siis on ju tore - need ongi stiilsed jänesejahid. Mu püssiküsimus kipub vastuste poolest lepikusse kiskuma. On väga meeldiv, et jänesejahi spetsialiste on ja kombeid püüame teineteisele valgustada, seda pean ma isegi väga vajalikuks aruteluks. Ausalt. Aga kas keegi sellest minu küsitud püssist ka saaks rääkida just oma kogemuste baasilt .223 CZ 527 Lux
...Oleks ma sellise lollusega 
saksamaal jänesejahis hakkama saanud oleks see tõenäoliselt olud viimane kord kus mind sinna kutsutakse 
On väga meeldiv, et jänesejahi spetsialiste on ja kombeid püüame teineteisele valgustada, seda pean ma isegi väga vajalikuks aruteluks. Ausalt. Aga kas keegi sellest minu küsitud püssist ka saaks rääkida 
just oma kogemuste baasilt 