Jääger-online jahindus foorum

Lisan siia huvilistele tutvumiseks lingi "Parimad uued jahiplokid 2013 ATA-vibumessilt"
http://www.fieldandstream.com/articles/ ... MTc5MzYxS0

Kuna sellekohaseid küsimusi on tekkinud ja sooviti infot , siis täpsustan, et üks võistlusvibu ja/või jahivibu (räägime plokkvibudest) vajab lisaks raamile (2013 parimad siis eelmisest postituses):
* sihikut
* nooleriiulit (alust)
* dioptrit
* stabilisaatorit
* päästikut
* nooli
* randmepaela
Lisaks on vaja:
* vibukohvrit
* noolehoidjat (vutlarit või siis vibu külge kinnitatavat hoidjat)
* võtmekomplekti
* nöörivaha
* servingunööri
Samuti nagu püss tuleb sisse lasta, nii vajab ka vibu sisselaskmist, seadistamist ning peale seda sihikute sisselaskmist

Mina, kui asjahuviline olin kunagi tõsise valiku ees, millist sihikut on vaja... Toona soovitati valgusvõimendusega sihikuid, - kui nüüd õigesti nimetan. Igaljuhul olen analoogsest materjalist näinud ka püssikirpusid. Samaoluline nagu hea nähtavus, on minu meelest ka sihikupulkade erinev toon, et kõrgused segamini ei läheks. Kasutajana kiidan eelnevalt välja toodud omadusi, palun lisada, mis on veel olulised näitajad. Teen ettepaneku teemas algatuseks sihikud, nende tüübid ja kasutusvõimalused lahti rääkida.

Välek, postitus sihikutes tuleb
Seni aga väike stiilinäide Hoyt Spyder´ilt - 5 noolt 160 yardilt
http://www.youtube.com/watch?v=ld0kOyzu2PQ

Kommenteerib IBEP vibujahi instruktor Riho Alep: Jahisihikud võivad olla nii 3 kui 5 piniga, kuid piisab täiesti 3-st, et lasta sisse kaugused 20, 30, 40. Üldiselt on kõigil sihikutel olemas valguskaablid, samuti on võimalus lambi näol kasutada lisavalgust hämaras metsas. Samas tasub tähele panna, et lisavalgus võiks olla eraldi (mitte sihikurõnga sees, kus ta võib liigselt pimestada), et valgus ei langeks otse pinidele, vaid valguskaablitele. Sihikurõngas olgu ümmargune, mitte kandiline.
Lisavalguslambil on valida kolm tugevusastet. Lambi valikul peab kontrollima, et keere sobiks sihikuga, näiteks Hoyt kasutab erimõõdus keermestust.
Plastmassist sihikud ei ole väga stabiilsed, võivad nö vedelaks muutuda, eelistada igal juhul metallist.
Sihiku puhul arvestada veel, et liialt tugevalt säravad valguskaablid pole ka head, muutuvad tugevas päikesevalguses häirivaks.

Jahil kunstliku valgusallika kasutamine on paraku keelatud.

Vabandust, kui asi segaselt väljendusime - valgus ei ole suunatud ulukile ega objektile, vaid tegemist on imepisikese led-lambiga, mille antav valgus paneb sihikupinid särama, kui näiteks metsahämaruses/puude varjus on nad tuhmivõitu.

Paralleeli tõmbaks optika punatäpiga

Mägilanna kirjutas:Paralleeli tõmbaks optika punatäpiga

Väga õige ja asjakohane märkus muide.
Kui nüüd jahiseadust jäigalt võtta, siis võiks punatäpi sisselülitamise võimalus optika sees küll olla, ainult jahi ajal seda sisse lülitada ei tohiks.
Sest tee või tina, aga kui seaduses on sõnasõnalt kirjas, et keelatud on jahipidamine kunstliku valgusallika abil, siis on ka optika punatäpist jahil ju mingit abi, muidu teda ei kasutaks keegi...
Aga jah, reaalsuses selle vastu sanktsioone ei rakendata, kuna seaduse mõte on teine, kuigi sõnastus on jah nagu on.

Tundub, et kaliibril on igav, aga tuletan meelde, et teema on jahivibudest ja seadusenüanssidega võiks tegeleda mõnes teises teemas.

tegelikult päris hea märkus ja tähelepanek Kaliibrilt, sest võrdluse tõin ma ju ise sisse
Üks asi kuidas, seadust tõlgendada tänu mitmetimõistetavale sõnastusele, teine asi on, mis on seaduse loomisel selle mõte olnud. Ja kõige olulisem, kuidas praktikas see rakendub-toimib, mille Kaliiber juba ära ütles.

Keskkonnainspektoritel olevat mõned ajad tagasi olnud suur tuhin tõlgendada seda kunstlikku valgusallikat optilises sihikus tõepoolest just nii, nagu Kaliiber kirjeldas - ehk punane täpp, mis vajab helendamiseks patareid, oleks justkui keelatud. Praeguseks on nad mulle teadaolevalt sellisest tõlgendusest loobunud.

BM

sellest on siinsamaski foorumis kirjutatud. et kuidas praeguseks pensioneerunud Viljandimaa tuntud inspektor K. esimest korda optilises sihikus punast täppi nähes protokolle tegema kippunud...

Juhtusin eile vene kanalist Ohhota i rõbalka vaatama saadet Ohhota s lukom- jaht vibuga. Tutvustati plokkvibu ja selle häälestamist e. nastroikat. Minu jaoks tundus asi sama keeruline kui annaks mulle kui kakofoonile häälde panna "kaanetu küüniku".

Beretta - eks ta vajab teadmisi jah nagu iga asi seepärast on mõistlik lasta mõnel spetsialistil seda ise teha või teha seda temaga koos, kui endal aega/teadmisi süvenemiseks napib Paralleel püsside sisselaskmisega.
Kui asi häälestatud, laseb nagu kulda.
"Laskekauguselt ja tabamistäpsuselt ületab hea vibu kehva kaheraudset."
Toivo Suuroja, Jahiraamat 2003, lk 170