Jääger-online jahindus foorum

Olen mõtisklenud jahinduses toimuva osas üha enam ka poliitikast, sealhulgas jahinduspoliitikast. Et kui palju on vaja poliitilist jauramist, et ühes valdkonnas elu areneks mõistlikult kooskõlas teiste valdkondadega? Kui palju on vaja normaalsetel (jahi)meestel tegeleda enda ülevärvimisega üksnes seetõttu, et saavutada mingisugune omale või oma kildkondlikule kokkuleppelisele maailmavaatele sobiv tahtmine? Võimalik, et tegu on meie ühiskonnas valitseva normiga, et poliitiline orientatsioon (näilik) on abinõuks (kasvõi lühiajalise huvi rahuldamiseks). Olgu siin kasvõi kohalikes omavalitsustes toimuv näiteks. Tuleb tunnistada, et isiklikku huvi taotledes oleme kenasti läinud kaasa sellega, et usume siiralt ennast juba poliitikute leeris olevat, sest see on vajalik norm. Mitte, et arvame ise ja julgelt, mida tegelikult õigeks peame ja tahame saavutada. Kiretult. Aga poliitikud on rahul, sest me tegeleme ju neile sobiva asjaga, millel on järgesid ja järgesid... Kujutage ette, et me sarnaselt ehitaksime maja. Projekt vist kuskil on, aga no savi, tehke see üks tuba valmis ja sinna kohale pange katus kohe peale, saan mina juba paika...ma tahan ikka oma toale ka katust. Vot selline kuvand, mida igaüks saab ise edasi mõelda.
Kõik ei saagi olla poliitiline või poliitiliste tõmbetuulte käes lipendava lehe sarnane või instrument kellegite loosungitele deklaratsiooni tekitamiseks. Vähemasti siis, kui on olemas vundament, mis väikesele kõpitsemisele vaatamata peab ajahambale vastu. Midagi sellist, mis püsiks, millele annaks igal ajahetkel peale ehitada midagi mõistlikku ehk hetketasemele vastavat ning vajalikku.
Mõtteaineks: http://www.youtube.com/watch?v=CemLiSI5ox8
Kui katsuks mõtlemises teha muudatust, et isiklik konkreetne huvi asendada laiema huviga. Huviga tulla kogukonnana või rahvana toime. Lahutaks inimese isekad tahtmised etalonist nagu ka Põhiseadus on mõeldud ning katsuks siis sellest rakursist jahindusega edasi minna. Ei ole mõistlik lüüa mitmekäigulist pidusööki koos kõige juurdekuuluvaga suurde potti ning siis olla õnnetu, et kõik on pahasti. Alustaks sellest, et milline võiks meie jahinduse tulevik välja näha? Looks ideaalid ning eristaks need inimeste lühiajalistest tahtmistest ja vaid ninaotsa nägemisest (sedagi uduselt ). Siis katsuks tabada tõde erinevatest tahkudest nagu ulukid, nende elupaigad, looduskasutus nüüd ja perspektiivis, inimene maal ja linnas ja nii edasi. Siis hakkaks mõtisklema, kuhu peaks välja jõudma. Ja katsuks siis sinna ka välja jõuda. Selleks on vaja minema hakata, sest teel olles muutub nii mõndagi ja seda oleks huvitav teada.
Säänse teemaarendusega olekski vist tore lõpetada. Igaljuhul on tore olnud. Peaks kasutama ühe tuttava vastust küsimusele "Kuidas läinud on?": "Kui sitad asjad maha arvata, siis väga hästi."

Maailmapraktikat vaadates on kaks valikut, kas maaomandil ja omanikusuhetel põhinev jahindusmudel, või ulukiasurkondi arvestaval jahikorralduslikul baasil põhinev jahindusmudel.
Viimane oli meil siin eelmise riigikorra ajal kasutusel. Seega on nagu vundament paigas ja jalgratast pole ju mõtet uuesti leiutama hakata. Kui siis disainida, täiendada, et sõiduomadused mugavamaks teha.

Kumb siis aluseks võtta, et teaks kuhu suunda hoida selliselt, kus ''hundid söönud ja lambad alles''
Vanale vundamendile on teadupärast hea rajada, toetudes eelnevatele kogemustele (see ju paika loksunud ja ennast juba tõestanud). On tarvis vaid väheke kohendada siit ja sealt, et vundament tugevam saada ja ette valmistada, kui alus ülejäänud maja kandekonstruktsioonile, seintele ja muule, ka katusele.

Selle ehitustegevusega on kahjuks nii, et kõik on ju ülitargad ning maailm sai alguse alaltes praegustest noortest tegijatest. Enne neid maal mitte mingit elu ei olnud
Sellest loogikast tulenevalt ei sobi ka miski vana vundament neile. Ikka tahavad teha uue aga millegipärast hullema. Niimoodi neid vundamente vorbitakse hulgim valmis, ükski neist püsima aga ei jää kuni lõpuks jõutakse arusaamisele, et too vana oli ikkagi kõikse etem ning toimivam... Kuna vahepeal on palju tolmu üles keerutatud, siis on mõningatel "meistritel" järjekordselt põhjust trummi taguda vana vundamendi ääres - näed meie oleme nii tublid ja targad ning tegime lõpuks selle "õige" valmis. Mis sellest, et too "õige" oli juba ammu valmis tehtud ning toimis.
Olen seda kogenud enda nahal aga optimistina loodan, et ükskord ometigi see lõpeb ning saabub "Valge laev" ka meie randa.

Jah ,sellisest mõistlikust enesekasupüüdmatust eksisteerimisviisist,millest Aadu kirjutab,on ju tore unistada ,aga teostada seda pole ilmselt võimalik mitte kunagi.Alati jääb küsimus -kelle jaoks mõistlik? Mida rohkem inimkond areneb seda suuremad on vastasseisud.Mida primitiivsem ühiskond,seda väiksemad on vastuolud ,lihtsalt ei osatagi midagi paremat tahta.Leenin ideed olid ju kah ehk head,aga küsimus ,kelle jaoks head ja niipea kui need rõhutud said oma privileegid, tekkis kohe püüe veel suuremate privileegide järele,mille vastu algselt ise võideldi.Ehk siis, kukutame kuninga ,et ise kuningaks saada! See on vist loodusel juba nii loodud.Esimese suutäie peab saagist saama alfa ja kui üle jääb siis alles teised.Ilma võitluseta oma privileegist ei loobuta.Täpselt sama käib ka inmeste hulgas.Kui palju on inmesi kes on nõus oma mamonast enda ettepanekul loobuma? Kindlasti neid on,aga kui asi läheks loobumiseni mis loobuja viiks võrdsesse seisu abivajajaga,siis tekkiks juba küsimusi.... Ei räägi ju keegi palkade võrtsustamisest,ikka ainult sellest piskust (abirahast),mis enda paremaks eksisteerimiseks vajalik.Sest kui viimane sõdur lahinguväljal otsa saab ,tuleb kindralil endal võitlema asuda v alistuda.Täna siis uudistes Neiveldi arvamus ,et rikkamatel tuleks ka suuremat maksukoormust kanda,et ühiskond edasi kesta saaks! Vaadake mis toimub,kui suur % riigi töötajaskonnast on ametnikud,kes ju tegelikult mingeid majanduslikke lisaväärtusi ei loo.Samas voolab tänu impordi positiivse saldole ,ekspordi suhtes,raha riigist välja.Ehk siis jääme järjest vaesemaks,ametnikel on aina vähem raha jagamiseks.Kõik need õudusjutud ,mis küll toimuma hakkab ,kui Kreeka /Saksamaa pangad kokku kukuvad teenivad ju ainult teatud rinkondade huve.Täpselt samuti teenib kellegi huve jahinduse kuulumine ühele v teisele poole.Pall käib ikka käest kätte ja võidab see kes on tugevam.Loota siin teisepoole võitluseta alistumisele tähendaks siin ainult kaotust.
Kogu selle pika ja keerulise jutuga tahan öelda ,et jahinduse kestmajäämiseks jahimehevaatelisel moel, tuleb kompromissita oma vaadete eest seista ,küllap selle käigus tekkivad kompromissid nagu nii,ei maksa neid kandikul vastaspoolele minna pakkuma.
Sellised siis minu mõtted/arusaamad,vaielge vast v lükake ümber!

Arutleks seda teemat edasi! Lugedes siin kõikvõimalike sõnavõtte ja kommentaare (Kõivu plogi),kui vajalik on ikka jahindus käsitleda kui maaomaniku õigust kõike ise otsustada ja seeläbi tulu teenida.Vot järjest rohkem mängin ma mõttega miks mitte? Miks mitte võtta pealemaksmise asemel raha oma hobiga tegelemise eest,kui sellele peale maksta? Kõiv ladus siin hulka ilusaid rahanumbreid palju ühe v teise asjaga jahimehed raha kokku ajavad.Laseks siis ka midagi silmade eest läbi.Meil on jahimaad 6500ha,hingekirjas 15 meest.Põdra liimit oli vist 6tk ,nendet 2 vasikad.Et oma perede eelarvest mitte raha võtta müüsime kõik neli suurt looma kokkuostu,ei ütle nüüd kopka peal ,aga arvan ,kuskil 500 euri ehk saime tükist.Lihtsalt trehvasid ilusad suured loomad ja laskmine läks ka õnneks.Tegelikult tuleb vist keskmine hind mõnevõrra madalam ,kui suuremat hulka vaadeldaa.Umbes samas suurusjärgus maksime riigimakse.Omale siis jäi kaks vasikat ,mille rümbad kaaluvad 50-70 kg.Sealt võta veel oma 30% kondid maha......iga üks oskab arvutada palju keegi liha sai! Nüüd slleks et need loomad küttida oli vajalik 2 kuud iga laupäev ja mõned pühapäevad jahiseltskonnal looduses viibida(loe tööl käia),ikka oma auto ja muu tehnikaga,ilma kuluhüvitise küsimise võimaluseta.Kui palju see lõbu reaalselt maksma läks ei oskagi arvutada,aga te mõelge!
Kuna kitse arvukus on nagu ta on ,siis paar aastat pole me kitse küttinud. Sigu me müünud ei ole,sest päris narr oleks nende kulutuste juures veel poest liha ka ostma minna.Küttisime sigu (vist) sinna 30-ne kanti.Mis nende keskmine kaal võis olla päris kindlasti mitte sellised ilusad numbrid ,nagu h Kõivu andmed näitavad.Nüüd võibki arvata ,et see liha arvelt saadu ongi meie tulu.Aga tutkit kautselt oleme me selle kõik soolaselt kinni maksnud.Paarkümmend tonni vilja + kartulid+ sool .Ma ei tea kus Kõiv oma soolakuid teeb ,et kivi aasta vastu peab .Minu kogemus näitab ,et kivi lihtsalt sulab poole aasta jooksul,aga kui loomad seda ka manustavad siis..... Kõik teavad kui kallis lõbu on talvine metsateede lükkamine .Siia on veel lisamata kulud transpordile,nii jahilkäimiseks kui vilja,...,metsa viimiseks.Ja küllap meenub kellegil veel midagi.Kas näiteks on keegi rehkendanud kui palju maksab ühe hundi küttimine? Kui keegi teab ,antke teada! Siinkohal täiendage minu toodud kuulu artikleid.

Kõike seda arvestades ma arvan et töötasuks oma töö eest pole palju küsida need emotsionaalsed väärtused mis ma jahipidamise käigus olen saanud!?

Kuna jutt läks pikaks ,siis keegi jätkake arutelu-kui müüksime oma teenust.

Täiesti võimalik,et mingil hetkel tulebki hakata selle eest raha küsima.Esimene aastake ehk ka teine nõudlus puudub ja kisa taevani aga töö vajab tegijat.Nii palju neid turiste ja omasid rahamehi kah pole kes igale poole jõuaks.

Arutlen siis oma tarkusest edasi,ehk provotseerin teiste mõtted ka liikuma.
Ütleme ,et riik annab siis kogu jahinduse omanike orgunnida.Olen täitsa kindel ,et 90% ja võibolla rohkem omanikest ,kes jahindusega seotud pole olnud ei tee seda ka tulevikus.Seega kes siis hakkaks reaalselt asjaga tegelema? Ilmselt need jahimehed kellel on endal mingine omand ja see käputäis suurmaaomanikke ,kes seda kella praegu taovad.Nagu elu riigis on näidanud ,siis mõne aja möödudes on jäme ots "mõisnike" käes. Miks ma seda arvan? Kõik need ilusad jutud kolhooside kaotamisest ja talude loomisest on osutunud meie juhtide taktikepi all jamaks. Kõik väikesed on osatud seaduslikult tühjaks pigistada ja tõeline toetus kuulub suuromanikele. Kolhoosid on tagasi ,küsimus on ainult omandi kuuluvuses.Ei ole põhjust arvata ,et jahinduses midagi teistmoodi läheb.Seega pakun ,et mõne ajapärast on eesti jahindus mõnesaja jahindusest huvituva isiku käes.Kuna nii väikeste jõududega tervet eest jahindust hallata pole ilmselt võimalik tuleb neil"mõisnikel" palgata "kolhoosnikud".Nendeks "kolhoosnikeks" sobib kahtlemata kohalike jahiseltside eliit.Tunnevad nad kohalike olusid,ühesõnaga on oma piirkonna jahikorraldusega hästi kursis.Ja vot see eliit(jahinduses pädevad) siis hakkabki oma teenust müüma! Viletsamad vennad,kes siiani nende meeste seljas liugu lasevad,aga peavad selleks ajaks jahindusest suu puhtaks pühkima.Isegi salaküttimise suudaks see eliit enam vähem kontrolliall hoida.Seega ei paku ilmselt väljajäänuile ka salaküttimine arvestatavat alternatiivi. Kui rohkearvuline see nn eliit saab olema? Oleneb....!? Ja ärge arvake ,et seda nn eliiti ei ole v nad pole nõus,maal on tasuvaid töökohti vähe.

Teadjamatelt tahaks küsida nende RMK jahimajantite ,just turismi viljelemise aegse,mitte kasumlikuse kohta.Kuna tean mõnda jahimajandi tegelast ,kes peale majandist lahkumist lõi kohe oma turismijahiäri,kas härrased seal lihtsalt tegelesidki liigagaralt riigi varastamisega? Minu mulje on igaljuhul küll selline!

Mida sellisest perspektiivist arvate?

Toon välja mõned Hans von Stackelberg mõtteterad, mis on avaldatud Eesti Jahimehes Nr 5/6. (205) mai / juuni 2010.
Olen juba mitmes Saksa, Austria ning Šveitsi jahiajakirjades oma sellekohastes artiklites pakkunud, käitumise kohta suurkiskjatega, eestlasi endale heaks eeskujuks võtta, kes aastasadu ning vahest täbaraste tingimustega oskasid niisuguste "naabritega", eriti ka jahinduses, enamasti tasakaalukalt ja mõõdukalt hakkama saada!
Mainima pean ka veel, et teie ainulaadsed loodusfilmid on rahvusvahelisel tasemel, nagu "Vanamees ja põder", "Sõber kaber", "Põdra kuningriik" jt, vahepeal on vaimustusega tuntud ka välismaal ning on kindlasti Eesti jahikultuuri väärtuslik osa. "Kärnased lambad" on muidugi ka jahimeeste hulgas kogu maailmas olemas. Ning ehk see jahindus võiks vigade vältimiseks oma parimat anda, kui iga riigi kogu jahindus oleks ühendatud oma kodumaal erandita ühes ja seesamas jahiseltsis. Kuid see jääb, vist ka kogu maailmas, unistuseks.

Midagi lugemist.
http://www.parnupostimees.ee/1170642/he ... i-moisaaeg

Kui lugeda teemasid, siis on suures ära tegemises unustatud hoopis reeglid metsas. Otsisin hulga aega, kuhu teemasse kiri panna.
Siinon olemas jahindus ja poliitika.
Metsa omanike lehel leiab ka nii mõndagi.
http://www.eramets.ee käib arutelusid mitmeid. Seal lehel on arvamused, mis pole metsaloomade kaitse seisukohta siiani kajastavuselt vastavad kitsede ja jäneste ning koprate seisukohast.
No las söövad, kui on vaja. Sõivad enne ja söövad ka täna.
Teen ettepaneku.
Metskits, jänes samuti ja koprad.
Suurte kiskjate, huntide ja ilveste peamine söök.
Kuidas on, kui edendame kaitset metskitsedele ja jänestele ning kopratele.
Need liigid on siiani toit nr 1 suurematele kiskjatele, ilvesele ja hundile.
Hunt, ilves suurtest kiskajatest ja rebane väikesematest murravad kitse, jäneseid ja kopraid väga edukalt. Lumeolud tulevad arvesse, kuid mitte sellisel moel, kui näiteks naabrite juures Soomes. Soomes on lund rohkem ja kitse, jänest kordades palju rohkem.
Jaht kitsedele tuleb arvesse samuti nagu ka jänestele ja kopratele.
Eks me ise oleme medalivääriliste sokkude küttimisega selle kitsede koosluse segamini keeranud. Kopratele kevadise jahiga samuti.
Hagijaid praktiliselt polegi. Jäneste jaht on hävinenud. Iga jahimees teab seda, mida see tähendab.
Ega muud siin polegi.
Aluseks võtsin jahiraamatu: ''Jahimehe käsiraamat''. Seal on teemad ja lihtsa matemaatika. Palju tegelikult peab olema kitse ja jänest ning kopraid selleks, et hundid ja ilvesed olemas oleksid?
See kehtib tänese päevani.
Kitse ja jänesega ning kopratega on seosed nii ilvese, kui hundi olemasoluga.
Ettepanek.

Kuidas oleks:
Seome huntide ja ilveste olemas olemisega peamise toidu - kitse ja jänesega, ka koprate olemas oluga. Need olid ja on ühed huvitavad metsloomad jahi seisukohalt.
Vaatame, kas saame kitse ja jänese nig koprate olukorra kaitseks midagi teha. Hunte ja ilveseid on palju rohkm, kui kitsed, jänesed ja koprad söögina võimaldavad.

Pole siia maani kirjutanud.
See on selline asi, millele pole vist keegi siia maani üldse mõelnud.
Nende metsloomade olemasolu on tähtis toiduosa nii huntidele ja ivestele. Kuidas see asi esile tuua ja lahendada koos.
Siin on palju mõtlemist.
Kisa ja kära on rohkem, kui vaja. Ära on unustatud looduses kehtivad olemasolu ja toidu reeglid.
Muudest, kõva kisa tekitatud asjadest pole tahtmist juttu teha.
See on kõikidele loetav.
Kas me teeme endale selgeks põhimised asjad looduses ja selle, kes millest sõltub.
Või pobiseme igaüks omaenese tarkusest oma nina ette edasi.
Kitse ja jänest ning jõe ääres olevat kobrast on vaja rohkem kaitsta. Nendest sõltub ilvese ja hundi olemas olemine.
Ega need loomad pole siin kaitsmatud huntide ja ilveste eest..
Kui pole kitse ega jänest, samuti kopraid, siis hunt ja ilves tulevad koduste loomade kallale.
Põdrade vasikad ja sigade põrsad on hoopis teise järgulised.

Loodan, et saate aru mõtetest, mida siin kirja panin.
Huntide ja ilveste olemine on ohtu pannud nii kitse, kui jäneste ja koprate vähenemise. Hunt ja ilves on nendele liikidele tõsised vaenlased.
Jaht sokkudele on samuti teinud segaduse kitse koosseisus. Hundid ja ilvesed samuti on teinud oma töö.
Ega see pole niisama.
Asi on vaja ikka teadusega käsile võtta. Pole siin midagi tarvis poliitikat ajada.
Jahti tahame me edasi pidada. Poliitika on siia maani vaid hävitanud ja koost lahti lammutanud.
Ise poliitikast osa pole võtnud ja ei võta ka. Arutan asja selliselt, kui metsas elan ja jahti jaksan teha. Kui enam ei jõua, siis lapselapsed teevad edasi. Lastest pole asja. Nendele on raha tähtis.

Tundub, et seda teemat on tabanud mingi kummaline invansioon.

ainvask kirjutas:
Loodan, et saate aru mõtetest, mida siin kirja panin.

Ma sain aru ,et ei saanud midagi aru!

Ahto Kattai kirjutas:

ainvask kirjutas:
Loodan, et saate aru mõtetest, mida siin kirja panin.

Ma sain aru ,et ei saanud midagi aru!

nii neh, mõtlesin et eile õhtul pea peale sauna pehme, aga täna kah ei midagi jaga sellest jutust.

Kõrgema klassi pilotaaz.

Kokkuvõttes ainvask ära rohkem peale võta