Jääger-online jahindus foorum

http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.as ... kat=5&y=0#

Mida kõike sigadega segi ei aeta.Samas õnnelik juhus,et vigane loom oli.Aga aru ei saa kas soomlane siis koeraga metsas oli,muidu peaks 1 rikkumine veel kirja minema.

ja nimelt milline rikkumine ?

lõik selleet artiklist:
/..mis inimene see küll on, kes suurt looma rebasehaavlitega tulistab.../

vot sellistest värdjatest küll aru ei saa, kes niimoodi teevad. olen tabanud soku, kel oli naha all nii 4/0 kui ka 4mm ja 2,5mm haavleid. kopral on mitmel korral sees olnud pardihaavleid. tean juhust kus lasti põder nii, et kõnniti põllu peal lihtsalt ligi- üks külg mädanes täiega linnuhaavlitega lastud paugust...

Selliseid juhuseid et lastakse vale loom juhtub vist paljudes kohtades.(kurb) Hea et vigane loom aga mitte tiine emis või põdralehm.Kartetsi "ajastu" peaks ka ammu mõõdas olema aga ikka võib päris tihti lastud kultide nahast haavleid ja 5.6mm vindi kuule leida. Viimati lasi sõber suure kuldi (hõbemedali kihvad) aga liha läks utiili kuna keegi m... oli seda enne just väikse cal. vint relvast lasknud.

"baddmann"]ja nimelt milline rikkumine

Kui soomlane kütiliinis oli ja koerte ajamise peale metsa sisse jalutas ja seal lasi,siis rikkus ta seadust.Ajus tohib ju ainult koera omanik laetud relvaga olla.Kui hirv külitas kütiliini ääres,siis kõik korrektne.

Selline loogika on väga levinud. Kuid kus on kirjas, et "omanik" ainult võib sisse jalutada ?

Kuramus polegi kuskil kirjas.Oma mäletamist mõõda nagu oli.Ju siis eksisin.

Jaheeskiri ütleb:
§6. Jahiohutuse nõuded
Jahiohutuse tagamiseks on keelatud:
5) tulistada hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas;
9) lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist;

Seega oli siin rikkumisi küll.
Jahieeskiri tõesti ei ütle et omanik ainsana tohib ajus koera eest looma lasta, kuid keelatud on ka kütliliinist lahkumine.
Olgu pealegi, ei tea mina kuidas see asi seal toimus, kuid igavesti näotu juhus.
Samas võin ka kindlalt väita, et need mehed kes koerajahil metsa koera haukumise peale sisse tormavad ja ei suuda kütiliinis oma hetke ära oodata on üks suuremaid ohu allikaid. Vähemasti mina küll ei tahaks, et pean koerte ees seisva sea laskmisel lisaks koertele jälgima veel ka seda et mingi sell teisest küljest ligi ei hiiliks. (välja arvatud juhus kus koeramees on selgelt teada andnud et tema sinna haukumise peale ei lähe)

No midagi on praegu arutelus valesti, millest ma aru ei saa.
1. Ma ei lugenud artiklist kusagilt välja, et tegemist oli ajujahiga ja et üldse kütiliin eksisteeris. Arvan, et tegemist küll ühisjahiga, aga koeraga jahiga, milles aju polnudki ja polnud tegelikult vajalikki. Aju ainult segaks koera tööd.
2. Miks ainult omanik tohib sisse jalutada. Kes sisse läheb, sõltub instruktsioonidest ja kokkulepetest jahi algul. Kui mehi palju, on sees harilikult üks või kaks meest, kes oskavad omavahel koostööd teha ja üksteist ei lase. Rohkem oleks ohtlik. Ja üks on mõnikord vähe kui piirata on vaja. Ülejäänud passivad kokkulepitud kohtades.
3. Kui mehi on vähe (3-5 näiteks), võib kokku leppida ka nii, et koera haukumise peale võib keegi teine peale seesoleva mehe minna- oleks ju tobe 2 km eemal seesolevast mehest mitte liikuda koera poolt kinnipeetud looma poole, kes on 50-100m kaugusel. Põder kihutab mitmeid kilomeetreid vaikselt koera ees ja tihti tuleb autoga sõita, et haukumist kuulda. Kui loom on juba piiramisringist väljas, läheb sisse mees, kes on kõige lähemal. See ei ole ajujaht vaid meenutab kõige enam jänesejahti oma olemuselt.
Eelmisel talvel jälitasime haavatud kulti kolmekesi kümneid kilomeetreid küll autoga küll ilma. Mingist looma piiramisest polnud juttugi- see polnud lihtsalt võimalik, iga uus tegevus tuli käigu pealt. Et saad sel juhul lisavõimalusi, peabki kaks meest sees olema ja ka tihti mööda jälgi liikuma ja võimalusel piirama. Algajad ja närvilised seal olla ei tohi ja peab ikka nägema, mida lased ja mis suunas lased ja ka teadma umbkaudu teise asukohta või liginemissuunda.
4. Enamasti ei ole soovitav, et sisse läheks rohkem mehi kui enne määratud. See muudab olukorra sees segaseks ja on ka ohutustehniliselt vale. Ning võib ka loomale liginemist segada. Kindlasti ei tohi üleliigne mees sisse minna siis kui loom pole veel piiramisrõngast välja murdnud, las seisab oma kohal ja ootab.
5. Kahekesi või kolmekesi koeraga jahil oleme liikunud metsas paralleelselt ja koera haukumise puhul leppinud kokku edasise tegevuse või ajapuudusel teinud paremat äranägemist mööda.(musta maa puhul ei saa jälgede järgi midagi sisse piirata)
6. Soomlase ainus viga olemasoleva info põhjal oli ilmselt selles, et tulistas looma, keda ei olnud enne 100%-liselt määranud, see on reeglite rikkumine, peab olema selge, keda tulistad!! Looma kogu peale ei tohi lasta! Siin vabandusi ei ole. Pehmendavate asjaolude olemasolu üle otsustavad kohapealsed mehed.

Ma kahtlustan et kui suurel loomal on vanad haavlid sees, siis on üritatud teda lasta lihtsa võttega kus haavlipauk toimib kui kuulipauk. (Noaga lõigatakse padrunikesta haavlite tropi taha rant.)Nii kui lased toimib kui kuul. See on minu arvamus mis ei pruugi paika pidada.

selle "lihtsa võtte" toimimise mehhaanikast ma küll aru ei saanud. kuid vanad haavlid võivad olla lihtsalt tavalise vastutustundetu haavlilasu tulemus ning ei ole välistatud ka võimalus, et keegi on hirvepulli juba tema varases nooruses, vasikana v noorloomana haavlipüssist tulistanud.

Vanemad teadjamad mehed rääkisid sellist varjanti. Peale rohutroppi teed lõike kesta sisse (täisringi) ei lõika kesta päris läbi vaid rant ainult. Sain aru et ülevaltpoolt lõiget lenadavad haavlid koos kestaga välja(kest hoiab haavleid koos), pidi toimima nagu kuul. Pidi vana teada nõks olema. Ise pole proovinud .

hehee......nuh, pappkest võib tõepoolest toru otsast välja lennata, kuid lasuks seda minumeelest siis küll nimetada ei saa. üpris tõenäoline on, et midagi võib hoopiski tagantpoolt luku otsast välja lennata, paremal juhul ainult püssirohugaasid, halvemal juhul......ei soovita küll kellelgi proovima hakata...

arvan et kellegil lihtsalt hakkas süda värisema,mõtles oma vägevatest esisadest ja pani esimese ettejuhtuva(olemasoleva) laenguga nätaka ära.
vaevalt ta seal metsas jõudis seda kesta lõikama hakata ja kui oleks tahtnud kuuliga lasta oleks kodus midagi suvalist,jämedat padrunisse toppinud,kuullaagri kuuli,poldi vms

Loen seda ja imestan, et huvitav milleks küll kuulid on leiutatud.