nii... ma nüüd võtaks sellel teemal ise ka sõna. sest kogemusi mitme aasta jagu. alustaks sellest, et raudadega püük ei ole üldse mitte laiskuse ilming. omajagu põnevust ja osavust pakub see küll. püssiga passimine on omaette teema ja siis on see adrenaliini ja käetäpsuse pool lisaks, aga rauapüügil omad võlud. Kütt'lt küsiks kohe, et kas raua püüki ise proovinud oled? (tegelikult võib vabalt olla nii, et mõnele ei meeldi see ka siis kui seda proovitud).
nii, Tsuksile... et kui Tartusse satud, siis ma hea meelega võin demoda raudade ülespanekut ja mõningaid nõkse mis asjale turvlisust lisavad. ja see on 99.99% absurd, et keegi conibear raudadesse sisse koperdab, peale kopra ja saarma (ptüi 3x, endal pole juhtunud). et kui siis huvi, kirjuta
feen@ut.ee, suhtleme sel teemal.
Liha teemal, igasuguseid eelarvamusi on kopra liha kohta. Aga kehtib ainult see reegel, et kui eelarvamused kõrvale jätta, siis pole mittesöödavat kopraliha, on ebapiisavad oskused selle valmistamisel.
Ja nüüd siis raudade ülespanekust mõningaid lisamärkusi.
(ja kui keegi pole veel ikka tähele pannud, siis Lehepäälik soovitab kuidas kobrast püüda... ei nõustu ainult sellega, et raudadega püütud kobras süüa ei kõlba). Kõigepealt, asja teeb palju lihtsamaks nöör, ühes otsas aas, ja sinna pista jalg, et nöör (soovit. peenike köis) korralikult alt paigal oleks, siis pista see läbi raua aasade, tiir peale ja ülemisest nööri otsast on väga mugav vedrut kokku tõmmata. tohutult kergem kui jalaga peale astudes, või käega surudes, ja tihti on pinnas nii halb, et raske on peale astudes neid kokku suruda. siis kaitsed peale. ja nüüd üks väga oluline nõuanne, kui vedrud koos ja raudu vinnastama hakkad (nö. päästikut ja selle kinnitust ühendama), siis raudade kokku pigistamisel võib juhtuda, et vedrukaitsed tulevad maha, endalgi juhtunud korra, õnneks ei juhtunud midagi. aga nagu jahilistis selgus, on ka seda ette tulnud, et kellelgi käsi jääb vahele. sel juhul jällegi on nöör abiks. nii, et kontrolli seda kohe, alati ja lükka siis neid üles poole (ps. selle nööri teemal olid kusagil internetis ka joonised, aga enam ei mäelta kus ma neid nägin).
Mis veel... kui raudasid üles panna, siis paneku kohta valides, kas ülespoole tammi või allapoole, peab jälgima kas tegemist kopra ülekäigukohaga, siis allapoole tammi, või on tammi lõhutud selleks, et vett alla saada ja kobras tegeleb öösiti siis sellega, et ehitab uue tammi (sel juhul muidugi püssiga hea passida, kuid juhtus ka nii, et kobras ilmus nii pimedas, et enam ei näinud lasta, ja kadus enne kui piisavalt valgeks läks). aga sel juhul siis tuleb rauad ülespoole tammi, muidu ta mätsib need lihtsalt kinni, või lükkab oksa sisse.
Siis, rauad ei pea olema täielikult vee all. tihti polegi sellistes kohtades vesi nii sügav. ja siis rauad paremini nähtavad ka inimestele. Raudade juurde tasub kindlasti (kui pole ikka ideaalset nö liurada kopral, et otse sisse) paigutada oksi, et tekiks mingi ainuke läbipääsu moodi tee, mis siiski kopra üllatuseks sisaldab raudasid.
Ja loomulikult tuleks raudadele kinnitada, vedruaasa külge, peenike tross või vastupidav nöör, et juhul kui kopras viimase sööstu teeb (koos raudadega), siis ta kuhugile raskesti kättesaadavasse kohta nendega ei maanduks. Ja selle trossi külge on hea teipida ka sildi nime ja muude vajalike andmetega (korralikult niiskuskindlalt ja nähtavalt paigaltatuna).
Veel... raudadele on mõistlik õmmelda riidest kott, aitab roostet västida, pärat jahti kuhugile ahju (radika) juurde kuivama, ja püsivad suht korras.
Mis veel meelde tuli, paar korda on vedrukaitsed peale ununenud, ja hommiku avastad, et kobras sisse korra läinud, aga kuna rauad sel puhul kinni ei lähe, siis tuleb järgmist päeva oodata. Nii, et enne kui raudade juurest lähed, vaata üle kas need töökorras.
Siis (kui keegi veel lugeda viitsib
), siis mis mina rauapüügis leian. Liha - vägagi söödav, ja seda suhteliselt palju. Pärast jahti hea sõpradega niisama istumise kõrvale hammustada.
Nahk - parkimine kallis küll, aga kui kusagilt leiab kellegi, kes pargib odavamalt, siis ilus nahk, juhtub ka seda, et mõni tuttav ostab ära, või siis ise hea kinkida.
Loodus - kui satub selline koht olema, et astud 50 m teeservast, paned rauad paika, ja hommikul kobras olemas, siis pole küll erilist jahinaudingut. Sel puhul siis valin mõne kaugema koha lisaks, saab muude loomade tegemisi-toimetamisi ka jälgida.
Kahjustuste likvideerimine - on olnud mõni metsauputamise teema ja siis teelõiguuputamise teema. Metsauputamise teemal on ainult rauapüügist tihti vähe kasu, või siis peab ikka pikalt neid raudasid panema. Püssiga see eelis, et kui neid mitu ringi kolistama juhtub, siis võib õhtul ka mitu looma manalateele saata. Arvatavasti siiski sellistes olukordades koerad ja mõrrad jms kõige parem, aga sel teemal kohemus null.